Evelyn Fridolin teemal kas geokriitil on kirjandusteadlane

Järgmine Õpetatud Eesti Seltsi koosolek toimub kolmapäeval, 24. oktoobril 2018 kell 16.15 Jakobi 2-213.

Ettekande peab Evelyn Fridolin teemal “Kas geokriitik on kirjandusteadlane?”

Geokriitika on kirjanduse uurimise viis, mis seab oma keskmesse ruumi või koha. Võttes arvesse erinevaid tekstuaalseid kihistusi, intertekstuaalseid seoseid ning ruumi edasi andvat aistilist infot vaatleb geokriitik kirjandusliku ning reaalse ruumi vastastikmõjusid. [1]

Teooria taust on silmatorkavalt interdistsiplinaarne toetudes suuresti kirjandusteadlaste ja filosoofide Michel Foucault’, Henri Lefebvre’i, Félix Guattari ja Gilles Deleuze’i, semiootiku Mihhail Bahtini ning geograafide Yi-Fu Tuani, Edward Soja ja Edward Relphi töödele.

Kui geokriitika rajaja Bertrand Westphal rakendas esiteks oma teooriat kirjanduslike ruumide uurimiseks, siis oma hiljutises teoses „Mediaanide vangis. Kirjandus ja moodne kunst globaliseerumise vaatenurgast“ (2016) võtab ta vaatluse alla ka teisi  ruumirepresentatsiooniviise. Niisiis ei välista geokriitika oma uurimisobjektina muidki meediume kui kirjandus.

Ettekande pidaja arutleb selle üle, kuivõrd on võimalik jääda geokriitikuna kirjandusteadlaseks. Samuti on arutluse all küsimus, mil määral on võimalik geokriitikat rakendada teistele kunstidele.

[1] Westphal, Bertrand 2011. Geocriticism: Real and Fictional Spaces. New York: Palgrave Macmillan.

Kõik oodatud!

Monika Reppo klaasikildudest Haapsalu piiskopilinnuse käimlas

Järgmine Õpetatud Eesti Seltsi koosolek toimub kolmapäeval, 10. oktoobril 2018 kell 16.15 Jakobi 2-213.

Ettekande peab Monika Reppo teemal “Kümme liitrit klaasikilde Haapsalu piiskopilinnuse käimlast ehk De la Gardie’de roll eesti klaasitööstuse arengus”

Haapsalu piiskopilinnuses 2017.–2018. aastal toimunud rekonstrueerimistööde käigus avastati linnuse lääneküljelt 17. sajandi käimla. Selle täitematerjal sisaldas lisaks muule ka sadu klaasanumate ja -akende fragmente. Antud leiukompleksi teevad eriliseks selle suurus, asukoht linnuses ning linnuse omanikud – De la Gardie’d. De la Gardie perekonnale kuulus ka Hüti klaasikoda, mis on hetkel teadaolevalt esimene klaasitööstus Eestis. Ettekandega avatakse seoseid Hüti, Haapsalu, De la Gardie perekonna ja eesti klaasitööstuse ajaloo vahel. Lisaks vaadeldakse võimalusi Hüti toodangu identifitseerimiseks ja arutletakse selle üle, kas Hüti on ikka vanim klaasikoda Eestis?

Kõik oodatud!

Harry Liivrand August von Kotzebuest

Järgmine Õpetatud Eesti Seltsi koosolekule toimub kolmapäeval, 26. septembril 2018 kell 16.15 Jakobi 2-213.

Ettekande peab Harry Liivrand teemal ” August von Kotzebue – vääralt tõlgendatud geenius  “

Tallinnas asjaarmastajate teatri loonud, professionaalse Tallinna linnateatri asutamises aktiivselt osalenud, eesti keele Eestimaal teatrilavale esimesena toonud ja pikemalt Eestis tegutsenud saksa näitekirjaniku August von Kotzebue (1761 Weimar – 1819 Mannheim) elu ja looming on teemad, mis eesti ja saksa kultuuriloolasi on alates 2012. aastast innukalt kokku toonud vaheldumisi Berliinis ja Tallinnas/Kõuel peetavatele Kotzebue-kõnelustele. Allakirjutanut ärgitas vastavaid teaduskonverentse organiseerima soov esitleda seda mitmekülgset autorit – näitekirjanikku, teatridirektrorit, romaanikirjanikku, ajakirjanikku, estofiili – Saksamaal veel käesoleva kümnendi alguses saatnud krtiitiline ja ühekülgne maine. Kuid stereotüübid on halvad nõuandjad. Maailmavaateline konflikt romantikutega ja kindlasti vaimne konkurents Goethega, mis algas juba Kotzebue tudengipõlves, said hiljem Saksamaal määravaks hinnangu andmisel kogu Kotzebue biograafiale, kujundades tema ümber kauakestva negatiivse fooni. On ära unustatud Beethoveni ettepanek “härra August von Kotzebuele Tallinnas” kirjutada libreto tema ooperile “Attila”, kuid see fakt kõneleb nii mõndagi kirjaniku reputatsioonist muusikaringkondades. Muuseas, nii Beethoven kui ka näiteks Salieri ja Schubert kirjutasid Kotzebue näitemängudele muusikat, kusjuures Beethoven on ühes oma kirjas Kotzebued iseloomustanud kui “ainsat draamageeniust”.

Kõik oodatud!

Janika Kronberg Riia vanglatest 1905 ja hiljem

Sügissemestri esimesele Õpetatud Eesti Seltsi koosolekule  toimub kolmapäeval, 12. septembril 2018 kell 16.15 Jakobi 2-213.

Ettekande peab Janika Kronberg teemal “Märkmeid Riia vanglatest 1905 ja hiljem”

1905. aastal ja hiljem peeti mitmeid tulevasi Eesti avaliku elu tegelasi kinni Riias. Peamiselt trükis ilmunud memuaaride ja Eesti Kirjandusmuuseumis säilitatava mahuka 1905. aasta Seltsi fondi toel püüan esmajoones rekonstrueerida poliitiku ja kirjaniku Karl Ast Rumori elukäiku ajavahemikus 1905–1910 kuni maapakku pääsemiseni. Samuti osutan vanglakogemuste kajastustele tema hilisemas ilukirjanduslikus loomingus.

 

Kõik oodatud!

09.05 ÕES koosolek: Heldur Sander aednik Buecki eluteest

Kevadsemestri viimane Õpetatud Eesti Seltsi koosolekule toimub kolmapäeval, 09. mail 2018 kell 16.15 Jakobi 2-224.

Ettekande peab Heldur Sander teemal ” Aednik Buecki elutee ja aianduslik tegevus Pärnus, Marienburgis (Alūksne), TÜ botaanikaaias ja Peterburis. “

Ettekanne vaatleb Johann Peter Buecki  (Hamburg 1769-Peterburi 1852) sugupõlve Hamburgis, Pärnus tuvastatud aednik Buecki tegemisi sealses linnas, abiellumist ja laste sündi.
Järgnevad tema tööaastad Marienburgis, käsitletakse seda mõisa ja omanikke lühidalt. Edasi tuleb Buecki lühiajaline töötamine TÜ botaanikaaias,
tuuakse ka välja, miks ta sealt lahkus. Tollane botaanikaaed paiknes praeguse Vanemuise (Hurda) pargi kohal.  
Siis käsitletakse Buecki töötamist Peterburis Jelagini saarel, siin peatutakse pikemalt saare ajalool ja omanikel.
Vaadeldakse ka tollaseid taimede kollektsioneerimise suundi Venemaal ning Buecki osa saare käekäigus.   


Kõik oodatud!

18.04 ÕES koosolek: Reet Bender baltisaksa lastemängudest ja liisusalmidest

Järgmine ÕES koosolek toimub kolmapäeval, 18. aprillil 2018 kell 16.15 Jakobi 2-224.

 

Ettekande peab Reet Bender teemal ” Üks valge tuvi lendas üle Inglismaa ja läks trihvaad mängima. Baltisaksa lastemängudest ja liisusalmidest “

 

Baltisaksa folkloorne, sh. laste mängudega seonduv aines pole ilmselt väga tuntud. Selle kogumisega tegeles enne Teist maailmasõda prof. Walter Andersona, kuid tema kogud hävisid 1945. aasta jaanuaris Posenis. Eesti rahvaluulearhiivis leidub mõningane hulk materjali E. Pihlemanni kogust, millest on valminud ka e-publikatsioon (http://www.folklore.ee/rls/erasaksa/). Omal käel kogus enne sõda materjali Herta Burmeister, kes 1955 selle ka avaldas. Oma väheldase kogumiku eessõnas nimetab ta muuhulgas Oskar Masingu suurt baltisaksa sõnavarakogu, mis sisaldas ka salme ja mänge. Burmeister kahetses, et ta sellest – samuti 1945 hävinud – materjalist märkmeid ei teinud. Masingu sõnaraamatu materjali hakati pärast sõda W. Mitzka ja A. Schönfeldti juhtimisel taastama ning priitahtlikud kaastöölised saatsid lisaks leksikaalsele materjalile hulgaliselt ka andmeid omaaegsete lastemängude ja liisusalmide kohta. Käesolev ettekanne tutvustabki nimetatud osa Marburgi Herderi Instituudi arhiivis säilitatavast Schönfeldti baltisaksa sõnaraamatuarhiivist. Ja taas võib tõdeda, et baltisaksa ja eesti (ning läti) materjali ühisosa on suurem, kui arvata võib.


Kõik oodatud!

04. aprill ÕES koosolek: Maarja Hollo räägib Salme Ekbaumi dokumentaalromaanist “Ristitants”

Järgmine Õpetatud Eesti Seltsi koosolek toimub kolmapäeval, 04. aprillil 2018 kell 16.15 Jakobi 2-224.

Ettekande peab Maarja Hollo teemal “Traumast romaanini: Salme Ekbaumi dokumentaalromaanist “Ristitants””

1944. aasta suurpõgenemise käigus Eestist Rootsi siirdunud ja sealt 1949. aastal Kanadasse ümber asunud Salme Ekbaum (1912–1995) tuli kirjandusse Eestis valminud autobiograafilise romaaniga „Valge maja“, mis ilmus 1946. aastal Rootsis. Erinevalt Rootsi-perioodist oli Ekbaumil Kanadas elades võimalik pühenduda üksnes kirjutamisele: lugejate ette jõudsid seitse luulekogu, lühijuttude kogumik, kaks mälestusteraamatut, neliteist romaani ja ajalehtedes ilmunud kirjutised. Ekbaumi kui kirjanikku on iseloomustatud isiklike elamuste reljeefse ja intensiivse edasiandjana, kelle loomingu taust on suures osas autobiograafiline. Erandiks ei ole ka käesolevas artiklis vaatluse alla tulev romaan „Ristitants“ (1970), mille autobiograafiline jutustaja on ühtlasi ka tegelane lugejale vahendatavas loos. Ehkki Ekbaumi romaani selle ilmumisajal ei arvustatud, nagu ei ole põhjalikumat käsitlemist leidnud suurem osa tema ülejäänud mahukast proosaloomingust, on „Ristitants“ mitmes mõttes tähelepanu vääriv teos. Žanriliselt on tegemist dokumentaalromaaniga, kus autor on jäädvustanud sündmused, mis toimusid seoses Rudolf Sirge külaskäiguga Torontosse 1964. aasta septembris ja viisid sügavate vastuoludeni Toronto eestlaste kogukonnas. Tagantjärele hakati neid sündmusi kutsuma Sirge-afääriks, aga kasutatud on ka mõisteid Sirge intsident ja sirgeaad. Ettekandes käsitlen „Ristitantsu“ ajaloolist konteksti, aga ka žanri ja poeetikaga seotud aspekte.

Kõik oodatud!

21.03 ettekanne jääb ära!

Esineja haigestumise tõttu jääb kahjuks homne ettekanne ära. Järgmine koosolek toimub 04. aprillil. Siis peab ettekande Maarja Hollo teemal “Traumast romaanini: Salme Ekbaumi dokumentaalromaanist “Ristitants””.

21.03 ÕES koosolek: Janika Kronberg ühest Peer Gynti kehastumisest eesti kultuuriloos

Järgmine Õpetatud Eesti Seltsi koosolek toimub kolmapäeval, 21. märtsil 2018 kell 16.15 Jakobi 2-224.

Ettekande peab Janika Kronberg teemal “Ühest Peer Gynti kehastumisest eesti kultuuriloos”

Norra kirjaniku Henrik Ibseni (1828–1906) näidend „Peer Gynt“ (1867) on mõjutanud eesti kultuurilugu mitmeti: ilmunud on kaks tõlget (M. Under 1927, R. Hanso ja P.-E. Rummo 2017), lavale toodud kümmekond lavastust, leidub rohkesti allusioone eesti kirjanike loomingus, Fr. Tuglase (1886–1971) tutvustav ja kaasaelav esseistika, mille kõige tulemusena Ibsen tõusis ka tema muud loomingut silmas pidades juba 1920. aastail peaaegu kultusautori staatusesse.

Oma ettekandes püüan jälgida „Peer Gynti“ toel Fr. Tuglase lähedase kaasvõitleja ja kolleegi Karl Ast Rumori (1886–1971) elu – alates kirjaniku alter ego võrdlemisest Peer Gyntiga kirjanik Rumori novellis „Kuldlind“ (1928), mida omakorda kinnistas kollegiaalne ja sõbralik kriitika, kuni müütilise kangelase eluseikade rõhutatud ja poeetiliselt liialdatud äratundmise ja omaksvõtu kodanik Asti hilisemas biograafias. Vastuseid otsida võiks järgmistele küsimustele: Kuidas kujuneb kirjanduslik kangelane? Kuidas mõjutab kirjandus kirjaniku omamüüdi loomist? Kuidas ja milliseid õigustusi annab kirjandusteos inimese eluloole ja käitumismustritele?    
Kõik oodatud!

07.03 ÕES koosolek: Karin Visnapuu maareformi teostamisest Eesti Vabariigi esimesel iseseisvusperioodil

 järgmine Õpetatud Eesti Seltsi koosolek toimub kolmapäeval, 07. märtsil 2018 kell 16.15 Jakobi 2-224.

Ettekande peab Karin Visnapuu teemal “Riigikohtu kontroll maareformi teostamise üle Eesti Vabariigi esimesel iseseisvusperioodil”

Pärast iseseisvumist 24. veebruaril 1918. aastal, seisis vastloodud Eesti Vabariigil ees ülesanne ehitada üles kaasaegsetele euroopalikele nõuetele vastav demokraatlik õigusriik ning kindlustada selle püsimajäämine. Seega hakati kiirelt peale seadusandliku protsessiga. On selge, et prioriteediks oli põhiseaduse kui rahvusliku õiguskorra tippakti loomine, kuid juba manifestis kõigile Eestimaa rahvastele sätestati, et põhiseaduse kehtestamise kõrval oli Ajutise Valitsuse ülesandeks lahendada maaküsimus.

1919. aasta 10. oktoobril kehtestatud maaseadusest pidi saama maareformi alusakt. Tegelikkuses oli maaseaduses mitmed puudujäägid, mida ei suudetud lahendada ka sellele järgnenud rakendusaktidega. Sel põhjusel oli just kohtute ülesandeks norme tõlgendada ning moodustada oma praktikaga maareformi sisu. Kohtupraktika uurimine aitab välja selgitada, kuidas praktika mõjutas seadusandlust, kas ja mil moel täitis see seadusandja poolt jäetud lüngad õiguses ning mil määral ja kuidas teostas kohus kontrolli haldusorganite üle.

Käesolev ettekanne keskendub Eesti kõrgeima kohtu, Riigikohtu, rollile maareformi läbiviimisel.
Kõik oodatud!