Head Seltsi liikmed ja huvilised!

5. märtsil kl 16.30 toimub Tartu Ülikooli õigusteaduskonna ja Õpetatud Eesti Seltsi
ühisüritusena Münsteri ülikooli õigusajaloo professori Peter Oestmanni külalisloeng
kohtuinstantsidest hiliskeskajal ja varauusajal ning esitletakse tõlkeõpikut, mis võiks huvi
pakkuda mitte ainult õigusteaduse ja ajaloo tudengitele, vaid laiemaltki.
Loeng toimub ÕES tavalisest erinevas kohas, õigusteaduskonna õppehoones Näituse 13a,
ruumis 101 ja veebis (koosolekuga liitumiseks vajuta siia).
Loeng on inglise keeles: Legal remedies and instances in the late Middle Ages and early
modern period
Sisukama diskussiooni huvides võiksid kuulajad juba enne loengut tutvuda esitletava
raamatuga:
Peter Oestmann, Õigusajaloo radadel: Kohus ja protsess. Tõlkinud Astri Schönfelder,
toimetanud Marju Luts-Sootak. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus 2023.
https://shop.ut.ee/pood/oigusajaloo-radadel-kohus-ja-protsess/

Kuna siinnegi kohtusüsteem kuulus käsitletaval perioodil Saksa õiguskultuuriruumi ja
kohalikud territooriumid olid seotud Püha Rooma keisririigi struktuuridega, siis võiks heita
pilku ka neile osadele hiljuti ilmunud kogumikes Tartu ja Saare-Lääne piiskopkondade kohta,
kus on juttu kohtsusüsteemist ja võimuorganitest üldisemaltki:
https://eostreprint.eu/product/pdf-tartu-piiskopkond-1224-1558/
https://eostreprint.eu/product/epub-saare-laane-piiskopkond-1227-1573/

Lähem info: marju.luts-sootak@ut.ee (TÜ õigusteaduskond), mihkel.maesalu@ut.ee (ÕES)

NB! Raamatuesitlusel müüb kirjastus seda soodushinnaga 17 EUR ja osta saab ka teisi TÜ Kirjastuses ilmunud õigusraamatuid

Head Seltsi liikmed ja huvilised

Olete oodatud järgmisele Õpetatud Eesti Seltsi koosolekule, mis toimub kolmapäeval, 26. veebruaril 2025 kell 16.15 Jakobi 2-224 ja veebis (koosolekuga liitumiseks vajuta siia).

Ettekande peab Mait Sepp teemal “Mitut ilma- ja kliimaterminit eesti keel vajab?”.

Ettekandes räägitakse terminitest, mida kasutatakse meteoroloogias ja klimatoloogias ning sellest, kuidas need mõisted on jõudnud eesti keelde. Mis on ilmaklaas ja kes esimesena kasutasid sõna termomeeter, tsüklon ning kliimamuutus? Lisaks vaatame, millises seisus on eestikeelsed ilmaterminid praegu ja mida toob tulevik.

Kõik on oodatud!

Head Seltsi liikmed ja huvilised!

Olete oodatud järgmisele Õpetatud Eesti Seltsi koosolekule, mis toimub kolmapäeval, 12. veebruaril 2025 kell 16.15 Jakobi 2-224 ja veebis (koosolekuga liitumiseks vajuta siia).

Ettekande peab Mari Nõmmela teemal “Kadunud ajas: Narva lastekodud“.
Varauusajast peale on peetud ühiskonna kõige väetimate ja haavatavamate liikmete eest hoolitsemist põhiliselt kirikukoguduste asjaks. Nii oli see ka Läänemere maades ja provintsides. 19. sajandil Balti kubermangude tekstiilikeskuseks kujunenud Narvas tegutses enam kui tosin kristlikku konfessiooni ning ajaloolist kaubalinna peeti suhteliselt ususallivaks. Ettekande sissejuhatuses kaardistatakse Narvas tegutsenud varjupaigad Esimese maailmasõja aastail. Edasi laieneb fookus Eesti riigi sotsiaal-hoolekandepoliitika eesmärkide realiseerimisele Ida-Virus, mida tagasivaates võib nimetada Narva juhtumiks. Lastekodude teema lõpetuseks peatutakse küsimusel, milline oli Narva lastekodulaste ja sõjaorbude edasine saatus poliitiliste sündmuste keerises, 1941-1944.

Kõik on oodatud

Head Seltsi liikmed ja huvilised!

Alates 29. jaanuarist on Õpetatud Eesti Seltsi koduleht ajutiselt suletud. Ajutise sulgemise põhjuseks on kodulehe uuendamine, mille ajaline kestus on hetkel teadmata. Kõik teated edastatakse Liidu liikmetele ja teistele meililisti seltsid.oes@lists.ut.ee kaudu. Kes pole meililistiga liitunud, saavad seda teha siin. Kui jääte listiga liitumisel hätta, võtke ühendust Seltsi sekretäriga aadressil kristo.oks@gmail.com.

Tulevaste ettekandekoosolekute info laekub ka ÕES Facebooki lehele.

Vabandame ebameeldivuste pärast

Head Seltsi liikmed ja huvilised!

Olete väga oodatud Õpetatud Eesti Seltsi aastakoosolekule, mis toimub 22. jaanuaril kell 16.15 Jakobi 2-224.

Kavas on Seltsi esimehe Mihkel Mäesalu ettekanne “Tartu-Jaani kesk-ja varauusaegne maakihelkond”

Tartu linna ümbruse maapiirkondi hõlmav Tartu-Maarja kihelkond asutati juba 13. sajandil, kuid sai oma tänapäevase nime alles aastal 1842 kui rajati tänapäeval Pepleri ja Kuperjanovi tänavate nurgal asuv Maarja kirik. Enne Maarja kiriku ehitamist oli Tartu maakihelkonna kirikuks Jaani kirik. Keskaegses Tartu linnas oli aga kaks kihelkonda: Jaani ja Maarja. Ettekandes räägitakse, kuidas Jaani sai kihelkonnakirikuks samaaegselt nii poole keskaegse Tartu linna kui ka linna ümbritsenud maapiirkondade jaoks.

Järgneb aastakoosolek, mille päevakorras on:

1) Juhatuse 2024. aasta tegevuse aruanne

2) Revisjonikomisjoni aruanne

3) Juhatuse ja revisjonikomisjoni valimine

4) ÕESi stipendiumi väljakuulutamine

5) ÕESi auliikme väljakuulutamine

Aastakoosolekule järgneb ÕES 2023 aastaraamatu esitlemine ruumis Jakobi 2-230.

Kõik on oodatud!

Head Seltsi liikmed ja huvilised

Olete oodatud järgmisele Õpetatud Eesti Seltsi koosolekule, mis toimub kolmapäeval, 4. detsembril 2024 kell 16.15 Jakobi 2-224 ja veebis (liitumiseks vajuta SIIA).

Ettekande peab Eero Medijainen teemal “100 aastat mässust Tallinnas: eelmäng Londonis ja Washingtonis“. Ettekandele järgneb arutelu.

Eesti ajalookirjutusse on ilmunud arvamus, et punased naasesid novembris 1918, et taastada vene impeerium täies ulatuses. Senine käsitlus toetus arusaamisele, et tegemist oli pigem katsega teostada maailmarevolutsiooni. Me ei tea, mis on õige või vale, sest kumbki versioon õnneks ei realiseerunud. Veel keerulisem on lugu sündmustega, mis toimusid Tallinnas täpselt kuus aastat hiljem. Veidi teame igat masti „punaste“ sidemetest Moskvaga ja mõndagi Eesti jõukeskuste tegevusest 1924 ning mässu järelmõjudest. Ettekanne peatub eelnevatel arengutel Londonis ja Washingtonis.

Kõik on oodatud!

Head Seltsi liikmed ja huvilised

Olete oodatud järgmisele Õpetatud Eesti Seltsi koosolekule, mis toimub kolmapäeval, 20. novembril 2024 kell 16.15 Jakobi 2-224 ja veebis (liitumiseks vajuta siia)

Ettekande peab Tõnu Viik teemal “E. J. Öpik – Eesti kuulsaim astronoom“.

Ernst Julius Öpik (22.10.1893 – 10.09.1985) sündis Kundas tolliametniku perekonnas neljanda lapsena kümnest. Ta sai keskhariduse Tallinna Nikolai I gümnaasiumis ja astronoomiahariduse Moskva ülikoolis. Öpik spetsialiseerus väikekehade uurimisele, nagu asteroidid, komeedid ja meteoorid, kuid ta haare oli laiem. Ta tegi kindlaks meie naabergalaktika Andromeda ligikaudse kauguse ja näitas, et tähtede energiaallikad on tuumaprotsessid ja et Päikesesüsteemi äärealadel peab olema tohutu suur väikekehadest koosnev vöö.

Kõik on oodatud!

Head Seltsi liikmed ja huvilised

Olete oodatud järgmisele Õpetatud Eesti Seltsi koosolekule, mis toimub kolmapäeval, 6. novembril 2024 kell 16.15 Jakobi 2-224 ja veebis (liitumiseks vajuta siia).

Ettekande peab Lea Leppik teemal “Leon Challandes, Keiserliku Tartu Ülikooli viimane riigiõiguse professor“.

Leon Challandes (1868-1920) on eestikeelses kirjanduses kõige rohkem mainimist leidnud kui meie esimese eestlasest riigiõiguslase Nikolai Maimi õpetaja. Tema revolutsioonieelne poliitiline aktiivsus on siiski jõudnud ka eestikeelsetesse ajalehtedesse, kus näiteks II riigiduuma valimiste debatis väljenduti Postimehes tema kohta nii: „Hra Challand on kõigest paar aastat meie linnas elanud. Sellest ajast on õpetatud õiguseteadlasel kui linnaelanikul vahest seks küllalt, et ta Tartu linnas enam ära ei eksi. Eesti rahva enamust ja nende tarvitusi maal ei tunne ta vist küll sugugi paremini, kui eskimolasi Grönimaal“. Ettekandes räägin lähemalt, kes ta oli, kust tuli ja millega teadlasena tegeles.

Kõik on oodatud!

Head Seltsi liikmed ja huvilised

Olete oodatud järgmisele Õpetatud Eesti Seltsi koosolekule, mis toimub kolmapäeval, 23. oktoobril 2024 kell 16.15 Jakobi 2-224 ja veebis (liitumiseks vajuta siia)

Ettekande peab Robert Treufeldt teemal “Suurpea mereväebaas Hara lahel ja ümbruses“.

Põhja-Eesti ranniku Hara lahe kohta ringleb legende seal olnud salapärasest NSV Liidu allveelaevabaasist. Mereväebaas peakorteriga Suurpea külas on seal tõesti olnud ning hõlmanud suure osa Hara lahe rannikust ja veealast, kuid allveelaevu on teadaolevalt sealt käinud läbi ainult kaks.
Baas oli loomulikult salajane, tegeleti seal NSV Liidu mereväe jaoks laevade füüsikaliste väljade (magnetväli, soojus, müra jms) ja ülikaugside uurimisega. Baasi teadustegevuse tase oli kõrge ja tehtud uurimused olid olulised kogu NSV Liidu mereväele.
Pärast Eesti iseseisvuse taastamist üritas nüüd juba Venemaa võtta baasi rendile, kuid Eesti pool keeldus ning Venemaa kolis baasi ära Viiburi lähedale. Eestile jäi kohati rüüstatud ja lagunev kinnisvara, millele ala olemusega tegelev Lahemaa rahvuspark on üritanud leida ka
tänapäevast kasutust.

Kõik on oodatud!

Head Seltsi liikmed ja huvilised

Olete oodatud järgmisele Õpetatud Eesti Seltsi koosolekule, mis toimub kolmapäeval, 9. oktoobril 2024 kell 16.15 Jakobi 2-224 ja veebis (liitumiseks vajuta siia).

Sügishooaja esimese ettekande peab Marten Seppel teemal “Pärisorjuse kaotamine Eestimaal ja Holstein-Oldenburgi printside Georgi ja Augusti roll selles, 1810-1816“.

Eestimaa 1816. aasta talurahvaseadus ei sündinud vahetust Eestimaa rüütelkonna läbikäimisest Aleksander I-ga, vaid Eestimaa aadel leidis Holstein-Oldenburgi printside Georgi ja Augusti näol endale mõjukad eestkostjad. Teiselt poolt kuulus mõlemale printsile suur Aleksander I usaldus. Kui 1816. aastal prints August pöördus tagasi oma Oldenburgi hertsogkonda, siis viis ta kaasa kogu oma Eestimaa uue talurahvaseaduse koostamist puudutava arhiivi. Selle olemasolu oli teadmata kuni 2017. aastani. Tegemist on jätkuvalt Oldenburgi suurhertsogi perekonna eraarhiiviga, mis on hoiul Alam-Saksi liidumaa arhiivis. Hiljuti õnnestus ettekandjal selle materjaliga tutvuda ning see osutus pea täiesti korrastamata ja mahukaks koguks, mis pakub mitmeid vastuseid senistele uurimislünkadele. Võib julgelt öelda, et ilma selle materjalita pole võimalik mõista, kuidas tegelikult sündis Eestimaa 1816. aasta talurahvaseadus. Ettekanne juhibki tähelepanu iseäranis August von Holstein-Oldenburgi rollile Eestimaa pärisorjuse kaotamisel ja püüab teha esimesed järeldused selle uue arhiivileiu põhjal.

Kõik on oodatud!