Head Seltsi liikmed ja huvilised

Olete oodatud järgmisele Õpetatud Eesti Seltsi koosolekule, mis toimub kolmapäeval 6. mail 2026 kell 16.15 Jakobi 2-224 ja veebis (koosolekuga liitumiseks vajuta siia).

Ettekande peab TÜ võrdleva kirjandusteaduse teadur Kairit Kaur teemal „Byroni baltisaksa retseptsioonist”.

George Gordon Byron (1788–1824) oli 19. sajandi esimese veerandi tuntumaid romantilisi poeete. Kuulsuse tõi eksootilisi paiku külastades sündinud värssreisikiri „Childe Haroldi palveränd“ (1812), tipu saavutas see ajastu suhtes satiirilise poeemiga „Don Juan“ (1819). Skandaalse eraelu tõttu Inglise kõrgseltskonnast väljaarvatud, veetis ta suure osa oma lühikeseks jäänud elust väljaspool kodumaad. Itaalias sõbrunes ta teise tuntud inglise romantilise luuletaja, Percy Bysshe Shelley’ga, samuti tolle abikaasa Maryga, kes sai tuntuks sõpruskonna ajaviitest sündinud õudusromaaniga „Frankenstein“. Meelelistest naudingutest kiirelt blaseerunud kirjanik elas siiski lõpuni välja kirglikult kaasa erinevatele vabadusvõitlustele: ludiitide mässust Itaalia karbonaarideni. Ta suri vaid kolmekümne kuue aastasena Mesolóngi soode keskel, toetades Kreeka vabastamist Osmanite võimu alt. Kirjandusse tõi ta byronliku kangelase kuju: üksildase vaba hinge, sageli õilsa röövli, väliselt karmi ja kättesaamatu, keda ümbritsesid ikka kirglikud naised. Byroni isik ja looming leidis palju imetlejaid ja jäljendajaid üle kogu Euroopa. Eriti tugevaks on peetud tema mõju vene kirjandusele, tema mõju peetakse oluliseks nii Puškinile kui ka Lermontovile. Vastastikune sümpaatia ühendas Byronit Goethega, kuid ta oli veel eeskujuks ka noorele Heinele. Mis aga jõudis sellest Byroni vaimustuse lainest Baltimaile? Püüan oma ettekandes leida sellele küsimusele vastust, tuginedes meie kultuuriloolistele kogudele ja otsides jälgi loomingulisest retseptsioonist baltisaksa ajakirjanduses.

Kõik on oodatud!

Head Seltsi liikmed ja huvilised!

Olete oodatud järgmisele Õpetatud Eesti Seltsi ettekandekoosolekule, mis toimub järgmisel kolmapäeval 22. aprillil algusega kell 16.15 Tartus Jakobi 2 ruumis 224 ja veebis (koosolekuga liitumiseks vajuta siia)

Ettekande peab TÜ germanistika professor ja ÕESi juhatuse liige Reet Bender teemal “Buršid balletiseelikuis ja muud tegelased. Tartu baltisaksa korporatsioonide teatritegevusest”.

Tartu baltisaksa korporatsioonidelt pärineb üks tänaseni üpriski elujõuline traditsioon – rebasteatri tegemine. Mõnevõrra on aga levinud fotojäädvustused rebasteatrite tegijaist kostüümides. Ja kuivõrd see baltisaksa isetegevusteatri alaliik on jäänud senimaani laiemast teatriloost ja ka teadmisest välja, on “pilt ilma helita” kohati viinud mõneti fantaasiaküllaste tõlgendusteni. Ettekandes vaadeldakse lähemalt, millega oli rebasteatrite näol tegu ja lisatakse pildile ka tekst.

Kõik on oodatud!

Head Seltsi liikmed ja huvilised 

Olete oodatud järgmisele Õpetatud Eesti Seltsi koosolekule, mis toimub kolmapäeval 8. aprillil 2026 kell 16.15 Jakobi 2-224 ja veebis (koosolekuga liitumiseks vajuta siia).

Ettekande peab TÜ eesti ajaloo nooremteadur Mann Loper teemal „Rahvusliku kasvatuse küsimus Eesti koolide õppenõukogudes 1920-1940”.

Ettekanne käsitleb rahvuslikku kasvatust Eesti koolipraktikas 1920.–1930. aastatel, tuginedes peamise allikagrupina koolide õppenõukogude protokolliraamatutele. Keskseks küsimuseks on see, kuidas rahvuslik kasvatus koolis toimis ning mille kaudu seda ellu viidi. Koolitasandi käsitlemine võimaldab täiendada doktoritöö fookuses olevat seni peamiselt ühiskondlikule, hariduspoliitilisele ja õppematerjalidele keskendunud vaadet rahvuslikule kasvatusele.

Õppenõukogude materjalide põhjal analüüsitakse, kuidas rahvuslik kasvatus avaldus õppesisus – eeskätt ajaloo- ja kodanikuõpetuses ning keelevalikutes –, milline oli selle sümboolne ja rituaalne mõõde (aktused, tähtpäevad, kooliruum, koolivorm) ning kuidas see seostus sotsiaalsete ja distsiplinaarsete praktikatega, nagu käitumisnormide kehtestamine, organisatsioonidesse kuulumise reguleerimine ja poliitilise tegevuse piiramine.

Rahvuslik kasvatus ei olnud ajas muutumatu nähtus ega kindel õppesisu, vaid raamistik, mis muutus 1930. aastatel selgemalt normeerituks ja riiklikult juhitumaks. Kasvatuse kaudu kujundati nii rahvuslikku kuuluvust kui soovitud „head“ kodanikku.

Kõik on oodatud!

Head Seltsi liikmed ja huvilised 

Olete oodatud järgmisele Õpetatud Eesti Seltsi koosolekule, mis toimub kolmapäeval 25. märtsil 2026 kell 16.15 Jakobi 2-224 ja veebis (koosolekuga liitumiseks vajuta siia).

Ettekande peavad dendrokronoloogid Kristina Sohar ja Alar Läänelaid teemal „Dendrokronoloogia rakendusi Eestis: mikroskoobist mäestikeni, merepõhjast muuseumini”.

Puude aastarõngaste teadus ehk dendrokronoloogia on Eestis võitnud eluõiguse viimaste aastakümnete kestel. Aastarõngaste uurimise rakendusvaldkonnad on üllatavalt mitmekesised, hõlmates ökoloogiat, klimatoloogiat, arheoloogiat, ajalugu, kunstiteadust, geograafiat ja muudki. Tartu Ülikooli dendrokronoloogia labori teadlased Kristina Sohar ja Alar Läänelaid tutvustavad mõnesid Eestis tehtud uurimusi, milles on rakendatud aastarõngastes sisalduvat teavet. Näidatakse puude juurdekasvu reageerimist ilmastikule, sookuivendusele, vaigutamisele, sõjategevusele. Täpselt dateeritud aastarõngaridade järgi on määratud hoonete ja laevavrakkide vanuseid, tehtud kindlaks tammepuidust maalitahvlite ning okaspuidust keelpillide valmistamisaegu. Mõnel juhul on dendrokronoloogiline dateering aidanud lahendada arheoloogilisi või kunstiajaloolisi küsimusi. Lisaks dateeringule määravad dendrokronoloogid ka uuritavate puude geograafilist päritolu.

Kõik on oodatud!

Head Seltsi liikmed ja huvilised!

Olete oodatud järgmisele Õpetatud Eesti Seltsi koosolekule, mis toimub kolmapäeval 11. märtsil 2026 kell 16.15 Jakobi 2-224 ja veebis (koosolekuga liitumiseks vajuta siia).

Ettekande peab Saara Liis Jõerand teemal „Ortograafiliste kõrvalekallete stilistilised funktsioonid eesti nüüdisluules”.

Oleme normingupärase õigekirjaga niivõrd harjunud, et sellest kõrvalekaldumine paistab hästi silma ning võib seega kanda tähendust. Seda potentsiaali on eesti nüüdisluules laialdaselt ära kasutatud ning aastatega on kõrvalekallete stilistilistes funktsioonides moodustunud mitmesuguseid mustreid ja seaduspärasid. Mis juhtub tekstiga, kui kirjutada “besee” asemel “pesee” või “müstilise” asemel “mystiline”? Kuidas muutub lugemiskogemus, kui mõnda tähte mitmekordistada? Ettekandes annan ülevaate Eestis aastatel 2000-2023 välja antud algupärastes luulekogudes leiduvatest ortograafilistest kõrvalekalletest ning pakun välja nende viis stilistilist funktsiooni: kuuluvuse markeerimine, autoristiili loomine, eri keelevariantidele viitamine, lugemisprotsessi juhtimine ja keelemängud. 

Kõik on oodatud! 

Head Seltsi liikmed ja huvilised  

Olete oodatud järgmisele Õpetatud Eesti Seltsi koosolekule, mis toimub kolmapäeval 25. veebruaril 2026 kell 16.15 Jakobi 2-224 ja veebis (koosolekuga liitumiseks vajuta siia). 

Ettekande peab Andres Tvauri teemal „Pihkva päritolu asukad Eesti linnades 13. sajandil arheoloogia andmetel”. 

Varaseimad linnad Eestis asutati 13. sajandil pärast Saksa-Taani vallutust ja maa ristiusustamist. Lisaks linnu valitsenud saksa kaupmeestele ja käsitöölistele elas neis arvukalt ka eestlasi ja skandinaavlasi. Arheoloogilised allikad näitavad, et 13. sajandi keskel saabus Tartu, Viljandi ja Tallinna elanikke ka Pihkva linnast või Pihkvamaalt. 

Kõikides neis linnades paiknes pihkvalaste asustusala omaaegse linna äärealal: Tartus tänapäevase Tartu Ülikooli Botaanikaaia alal, Viljandis Pikk 4 ja Tallinnas Sulevimägi 4/6 kinnistul. Nende inimeste Pihkva päritolu näitab mainitud leiukohtadest saadud suur hulk Pihkva tüüpi savinõude katkeid. Kogutud leiuaines tõestab, et Pihkvast pärit käsitöölised elasid neis paikades perekondadena ning tegelesid savinõude tootmisega (Tartus, Viljandis ja Tallinnas), klaashelmeste valmistamisega (Tartus, Tallinnas) ning väikeste metallehete valamisega (Tartus). Tartu Botaanikaaia 1988.–1991. aasta kaevandi 13. sajandi keskpaiga kihist saadi klaasist käevõrude katkeid, Kiievi lähedal paikneva Ovrutši linna lähedalt pärit roosast kiltkivist värtnaketrasid, pliist värtnakeder ja taimornamendiga kaunistatud tinast rõngassõlg, mis on omased eelkõige Kiievi-Vene ainelisele kultuurile. Samast kihist ja Tallinnast Sulevimägi 4/6 krundilt 13. sajandi kihist leiti katked klaasanumatest, milliseid valmistati Kiievis. Need on vanimad Eestist leitud klaasnõude killud. Pihkva päritolu inimesed olid Tartus, Viljandis ja Tallinnas 13. sajandil püsielanikud, mitte külalised. Tallinnas Sulevimäel oli ka pihkvalastele kuulunud õigeusu kirik ja kalmistu. Pihkvalased assimileerusid nende linnade elanikkonna hulka hiljemalt 14. sajandi lõpuks. 

15. sajandil püstitati Tallinna Vene tänava äärde novgorodlastele kuulunud Püha Nikolai õigeusu kirik. Tõenäoliselt samal sajandil ehitati Tartus novgorodlaste Püha Jüri ja pihkvalaste Püha Nikolai õigeusu kirikud. Need vene kaupmeeste kirikud ja nende juurde kuulunud kaubahoovid ei omanud seost siin 13. sajandil eksisteerinud pihkvalaste asustusega. 

Kõik on oodatud! 

Head Seltsi liikmed ja huvilised! 

Olete väga oodatud Õpetatud Eesti Seltsi aastakoosolekule, mis toimub 11. veebruaril kell 16.15 Jakobi 2-224. 

Kavas on ÕES esimehe Mihkel Mäesalu ja kaasautorite ettekanne “Hertele – Lodenrode – Harju-Madise. Tähelepanekuid Põhja-Eesti kirikukihelkondade kujunemisest 13.-14. sajandil” 

Eesti vanema kirikuloo uurimisel on kirikuhooned pälvinud oluliselt rohkem tähelepanu kui kirikukihelkonnad. Samas 13.-14. sajandi kirjalikes allikates leidub infot peamiselt just kirikukihelkondade ja kihelkonnapreestrite kohta. Ettekanne keskendubki kirikukihelkondade võrgustiku rajamisele ja arendamisele ristisõjale järgnenud sajanditel tolleaegse Tallinna piiskopkonna näitel. Kesksete küsimustena käsitletakse muinaskihelkondade ja kirikukihelkondade territoriaalset kattumist, uute kihelkondade asutamist ning ühe kirikukihelkonna jaoks vajalikku minimaalset adramaade arvu. Samuti antakse ettekandes lahendus Hertele kirikukihelkonna müsteeriumile. See 13. sajandi viimasel veerandil vaid kolmes ürikus mainitud kihelkond on suure tõenäosusega identne Harju-Madise kihelkonnaga. 

Järgneb aastakoosolek, mille päevakorras on:

• Juhatuse 2025. aasta tegevuse aruanne
• Revisjonikomisjoni aruanne
• Juhatuse ja revisjonikomisjoni valimine
• ÕESi stipendiumi väljakuulutamine
• ÕESi auliikme väljakuulutamine

Aastakoosolekule järgneb ÕESi aastaraamatu 2024 esitlemine ruumis Jakobi 2-230.

Kõik on oodatud!

Head Seltsi liikmed ja huvilised

Olete oodatud järgmisele Õpetatud Eesti Seltsi koosolekule, mis toimub kolmapäeval 3. detsembril 2025 kell 16.15 Jakobi 2-230. Ettekandja soovil veebiülekannet ei toimu.

Ettekande peab Mihkel Braun teemal „ENSV kirjaniku sissetulek oma loometöölt: Betti Alveri stiilinäide aastatest 1944–1969”.

Ettekanne tutvustab Nõukogude Eesti loovisikutele makstud honoraride süsteemi toimimist uue võimu esimesel kolmel aastakümnel. Selle tarbeks jälgime Betti Alveri mitmekülgset elu- ja loomekäiku, mille töötasusid puudutav osa on senistes elulookäsitlustes leidnud kajastust üksnes juhuslikult ja möödaminnes.

Ehkki täna tuntud eelkõige viljaka luuletajana, pidi Alver punavõimu esimestel aastatel elatuma üksnes propagandamaigulistest tõlketöödest ning pärast väljaviskamist Kirjanike Liidust 1950. aastal kitsenesid tema teenimisvõimalused veelgi. Sellegipoolest õnnestus leheveergudel “armetuks lääne dekadentide jäljendajaks” tembeldatud Alveril vaikselt kirjandusskeenele naasta ning 1966. aastaks tõusta koguni ENSV teeneliseks kirjanikuks. Selsamusel aastal ilmunud luulekogu “Tähetund” osutus müügihitiks ja tõi üksnes esmatrükilt autorile sisse üle 12 300 rubla.

Juttu tuleb sellest, millist raha teenis poetess oma töödelt ja tõlgetelt ning kuidas ja millises ulatuses see talle praktikas välja maksti. Samuti uuritakse, missugusesse konteksti paigutuvad need summad võrdluses kaasaegsete reakodanike palkadega ja millist funktsiooni autoritasud repressiivses Nõukogude ühiskonnas üleüldse omasid.

Kõik on oodatud!

Head Seltsi liikmed ja huvilised  

Olete oodatud järgmisele Õpetatud Eesti Seltsi koosolekule, mis toimub kolmapäeval 19. novembril 2025 kell 16.15 Jakobi 2-230 ja veebis (koosolekuga liitumiseks vajuta siia). 

Ettekande peab Uku Tooming teemal „Eestikeelse filosoofia mõttest ja mõttetusest vaimufilosoofia näitel”. 

Oma ettekandes mõtisklen ma ingliskeelse vaimufilosoofia võimaliku kildkondlikkuse ja selle üle, kas eesti keeles filosofeerimine võiks aidata seda kildkondlikkust ületada. Esitan mõned argumendid selle kasuks, et vaimufilosoofia kesksete mõistete nagu teadmine ja tahtmine näol on tegemist keeleüleste universaalidega, mille mõistmiseks on väheoluline see, mis keeles neid parasjagu keegi väljendab. On aga ka teistsuguseid näiteid. Ingliskeelse termini “desirability” abil toon välja selle, kuidas vähemalt teatud juhtudel on emakeelest abi inglise keeles esitatud argumendi problemaatilisuse tuvastamisel. 

Kõik on oodatud! 

Head Seltsi liikmed ja huvilised,

Olete oodatud järgmisele Õpetatud Eesti Seltsi koosolekule, mis toimub kolmapäeval 5. novembril 2025 kell 16.15 Jakobi 2-230. Ettekandja soovil veebiülekannet ei toimu. 

Ettekande peab Kaarina Rein teemal „Riikide kirjeldused Academia Gustaviana disputatsioonides ja oratsioonides”.

Academia Gustaviana (1632–1665) põhikirjas olid ära toodud nõuded riigifilosoofia professorile, kes pidi oma loengutes käsitlema nii riikide ajalugu kui ka Rootsi riigi poliitikat. Esimene riigifilosoofia teemaline väitekiri kaitsti Tartus 1632. aastal, kuid esimene selle ala professor sai Tartu ülikoolis ametisse alles aastal 1643. Mainitud aastast alates olid Tartus sagedasemad ka disputatsioonid ehk akadeemilised väitlused pealkirjaga „Riigist”, „Kuningavõimust”, „Monarhiast” jne. Ent vahemikus 1639 kuni 1643 esitati Academia Gustavianas mitmeid oratsioone ehk akadeemilisi kõnesid, mis kirjeldasid erinevaid riike, nii ajaloolisi kui ka kaasaegseid. Samas edaspidi, 1640ndate aastate teisel poolel ja 1650ndatel aastatel keskendusid Tartu oratsioonid vaid Rootsi kuningriigile ja selle piirkondadele.  

Kui tavapäraselt esinesid Academia Gustavianas disputatsioonide ja oratsioonidega Rootsi päritolu üliõpilased, siis riike puudutavate oratsioonide juures oli märkimisväärne ka baltisakslaste osakaal. Siin võib oletada, et riigifilosoofia alaste tööde esitamine Academia Gustavianas oli seotud tudengite hilisema karjääriga.  

Ettekanne käsitleb riikide teemaliste disputatsioonide ja oratsioonide rolli Academia Gustavianas, pöörates erilist tähelepanu riikide kirjeldustele.  

Kõik on oodatud!