20. märts ÕES koosolek: Madis Maasing tülist Riia peapiiskopi ja linna vahel 1520. – 1550

Järgmine Õpetatud Eesti Seltsi koosolek toimub kolmapäeval, 20. märtsil 2019 kell 16.15 Jakobi 2-230.

Ettekande peab Madis Maasing teemal “Reformatsioon, kirikuvarad ja võim – tüli Riia peapiiskopi ja linna vahel 1520.–1550. aastatel”

Riia kui keskaegse Liivimaa majanduslikult ja poliitiliselt olulisim linn oli sageli tüliõunaks piirkonna kahe võimsaima maaisanda – Saksa Ordu Liivimaa haru ja Riia peapiiskopi vahel. Linna relevantsust rõhutab ühe tulevase Riia peapiiskopi väide: „Wer Rige hat, der hat Leifflandt“ („Kelle käes on Riia, selle käes on Liivimaa“). Tülid Riia pärast jätkusid teatud vaheaegadega ka seejärel, kui ordu ja peapiiskop leppisid kokku ühises võimus linna üle (1452).

Ettekanne keskendub viimasele suurele heitlusele Riia pärast, mis toimus 16. sajandi II veerandil. Eelkõige olid konfliktis Riia linn ja peapiiskop, sest luterliku reformatsiooniga kaasa läinud riialased otsustasid end anda ordu ainuvõimu alla ning konfiskeerisid peapiiskopilt ja toomkapiitlilt kõik kirikuvarad, kaasa arvatud peapiiskopkonna olulisima pühakoja, toomkiriku. Peapiiskop ei kavatsenud kaotusega leppida ning kasutas oma võimu taastamiseks laia arsenali vahendeid: läbirääkimisi linna ja orduga, liite Liivimaa-siseste ja -väliste jõududega ning pöördumist nii paavsti, Püha Rooma riigi keisri kui ka keisririigi kõrgeimate kohtuvõimude poole. Pikaks veninud ja komplitseerituks muutunud tüli käik näitab hästi, millised olid tegelikud Liivimaa-sisesed jõuvahekorrad ja kuidas selle poliitiline süsteem Liivimaa sõja eelsetel kümnenditel toimis.

Kõik oodatud!

06. märts ÕES koosolek: Martin Malve vanimatest koljuoperatsioonidest Eestis

Järgmine Õpetatud Eesti Seltsi koosolektoimub kolmapäeval, 06. märtsil 2019 kell 16.15 Jakobi 2-230.

Ettekande peab Martin Malve teemal “Vanimatest koljuoperatsioonidest Eestis”

Arheoloogilistel kaevamistel avastatud inimluude analüüsimine ei anna meile teavet mitte ainult soo, vanuse ja patoloogiate kohta, vaid ka vihjeid sellest, kuidas on minevikus haigusi ja vigastusi ravitud. Kesk- ja varauusaegset meditsiini Tallinnas ja Tartus on arhiiviallikate põhjal siin-seal käsitletud, kuid kuna kirjalikke ülestähendusi on säilinud küllaltki vähe ja need on tihtipeale lünklikud, pakuvad meile lisateavet just skeletid.

Otseselt viitavad meditsiinilistele tegevustele niisugused jäljed, mis on luudele tekkinud näiteks trepanatsioonil (kolju avamisel) või jäsemete amputeerimisel. Esimesena kirjeldas trepanatsioone e koljuoperatsioone Vana-Kreeka arstiteadlane Hippokrates 5. sajandil eKr.  Üle maailma on avastatud arvukalt edukalt avatud koljusid veelgi varasematest perioodidest. Pikka aega polnud mitte ühtegi selliste tunnustega luud Eestis välja kaevatud, kuid viimaste aastate luu-uurimised on päevavalgele toonud paar põnevat juhtumit. Ettekandest selgub, kuidas neid keerulisi protseduure läbi viidi ja kui paljud selle ohtliku protseduuri üle elasid.

Kõik oodatud!

20. veebruar ÕES koosolek: Agnes Neier kirjanikest fotoaparaadi ees ja taga

Järgmine Õpetatud Eesti Seltsi koosolek toimub kolmapäeval, 20. veebruaril 2019 kell 16.15 Jakobi 2-230.

Ettekande peab Agnes Neier teemal “Eesti kirjanikud fotoaparaadi ees ja taga”

Fotograafia kui valgusega kirjutamine on olnud kirjandusega alati tugevalt seotud. Üsna pea pärast leiutamist muutus fotograafia ilukirjanduses tavapäraseks teemaks. Tänapäeval võib aga näha plahvatuslikku kasvu fotode kaasamisel ilukirjanduslikesse teostesse. Kuid kokkupuutepunkte fotograafia ja kirjanduse vahel võib täheldada ka autori tasandil ning eriti selles, kuidas suhtusid autorid uude tehnoloogiasse. Mõnevõrra paradoksaalselt ongi fotograafia kui uue tehnika kohta sõna võtnud eelkõige kirjanikud (nt Edgar Allan Poe, Charles Baudelaire), mitte fotograafia praktikud. Oma ettekandes vaatlen, kuidas suhtusid eesti kirjanikud uude tehnoloogiasse? Kas fotograafia võeti vastu avasüli või mõningase skepsisega? Ning vaatlen, kas on võimalik täheldada fotograafia mõju ka autorite ilukirjanduslikus loomingus.

Kõik oodatud!

Õpetatud Eesti Seltsi aastakoosolekul 2019

Stipendiumi 2018. pälvis Eve Rannamäe artikli „Kolm tuhat aastat lambaid Eestis: zooarheoloogiline leiuaines ja emaliinide geneetiline mitmekesisus“ eest.

Auliikmeks valiti Kaur Alttoa.

Seltsi võeti vastu neli uut liiget – Maarja Hollo, Harry Liivrand, Priit Rohtmets ja Karin Visnapuu.

Juhatus ja revisjonikomisjon jätkavad 2019. aastal samas koosseisus. Juhatuse uueks esimeheks on Taavi Pae.

Aastakoosoleku järel esitleti Õpetatud Eesti Seltsi 2017. aastaraamatut, kus on artikleid Wemela kihelkonnast, baltisaksa mälupaikadest, Soome ja eesti teaduslike seltside koostööst 1918 – 1940, 1917. aasta revolutsioonist jm.

ÕES aastakoosolek 2019

Õpetatud Eesti Seltsi aastakoosolek toimub kolmapäeval, 23. jaanuaril 2019 kell 16.15 Jakobi 2-224.

Kavas on ÕES esimehe Marju Luts-Sootaki ettekanne “Üks Balti õigusteaduse unustatud korüfeid Carl Erdmann (1841-1898)”

Balti õigusteadust, eriti eraõigusteadust seostatakse alati ja peaaegu ainult Friedrich Georg von Bunge (1802-1897), Balti eraõiguse kodifitseerijaga. Tema nimi on jätnud varju nii eelkäijad − nt Reinhold Johann Ludwig Samson von Himmelstierna (1778-1858) −, otsesed kaasvõitlejad – nt Carl Otto von Madai (1809-1850) −, aga ka järeltulijad Balti eraõiguse teaduslikul käsitlemisel. Üks neist õigustamatult varju jäänutest oli Carl Eduard Erdmann, 1873-93 Balti provintsiaalõiguse professor Tartu ülikoolis. Ettekandes käsitletakse eelkõige C. Erdmanni panust Balti eraõiguse teaduslikul käsitlemisel ning püütakse vaagida, miks Baltisaksa biograafilises leksikonis on just teda nimetatud „Balti tsiviilõiguse ja tsiviilprotsessi parimaks tundjaks“ ja kas sellel määratlusel on alust.

Järgneb aastakoosolek, mille päevakorras on:
1) Juhatuse 2018. aasta tegevuse aruanne
2) Revisjonikomisjoni aruanne
3) Juhatuse ja revisjonikomisjoni valimine
4) Uued liikmed ja auliikmed
5) ÕESi stipendiumi väljakuulutamine.

Aastakoosolekule järgneb ÕESi aastaraamatu 2017 esitlemine ruumis Jakobi 2-230.

5. detsember ÕES koosolek: Tiit Rosenberg Vastseliina kihelkonna “väikestest sakslastest

Selle aasta viimane Õpetatud Eesti Seltsi koosolek toimub kolmapäeval, 5. detsembril 2018 kell 16.15 Jakobi 2-213.

Ettekande peab Tiit Rosenberg teemal “Vastseliina kihelkonna “väikesed sakslased” 18. – 19. sajandil”

Vastseliina kihelkond paistis juba vähemalt 18. sajandil silma selle poolest, et seal elas suhteliselt  rohkesti saksa soost mõisaametnikke ja käsitöölisi.  19. sajandi keskpaiku lisandus neile mitmesse kihelkonna mõisasse veel Saksamaalt toodud mõisatöölisi. Kirikuraamatute ja muude arhiivimaterjalide põhjal antakse ettekandes ülevaade neist, nn „väikestest sakslastest“ – nende päritolust ja tegevusaladest ning hilisemast saatusest.

Kõik oodatud!

23. novembril konverents “ÕES 180”

23. novembril algusega 10.15 toimub  konverents “Õpetatud Eesti Selts 180”. Konverents toimub Tartu Ülikooli muuseumi valges saalis. Lisaks ettekannetele esitletakse konverentsil ka Kersti Taali värsket raamatut “Õpetatud Eesti Seltsi ajalugu”.

Konverentsi kava:

10:15-10:30 avasõnad

10:30-11:15 Kersti Taal: ÕES eestlaste teadvuses

11:15-12:00 Piret Õunapuu: Oskar Kallas 150. Oskar Kallas ja Eesti Rahva Muuseum

12:00-12:45 Tiit Rosenberg, Heiki Valk: Richard Hausmann – ajaloolane ja arheoloog

12:45-14:00 lõunapaus

14:00-14:45 Kristi Metste: Mart Lepik ja Õpetatud Eesti Selts

14:45-15:30 Valve-Liivi Kingisepp: Julius Mägiste ja Andrus Saareste kirjavahetusest paguluses

15:30 Raamatuesitlus: Kersti Taal, Õpetatud Eesti Seltsi ajalugu  

 

Kõik oodatud!

 

07.11 ÕES koosolek: Taavi Pae Eesti pühakodade orienteeritusest ilmakaarte suhtes

Järgmine Õpetatud Eesti Seltsi koosolek toimub kolmapäeval, 7. novembril 2018 kell 16.15 Jakobi 2-213.

Ettekande peab Taavi Pae teemal ” Eesti pühakodade orienteeritus ilmakaarte suhtes  “

Ehitiste paiknemine ilmakaarte suhtes on inimkonnale ikka huvi pakkunud. Kultushoonete orienteerituse põhimõtete kohta on esitatud erinevaid teooriaid ning sellest lähtuvalt on teostatud ka lokaal-geograafilisi mõõtmisi. Eesti ehitistest on orienteerituse osas huvipakkuvamad kahtlemata meie kirikud. Esimesed sellelaadsed uuringud viidi läbi 20. sajandi alguses, kui need hõlmasid mõnda üksikut kirikut või väiksemat kirikute gruppi (nt. Tartu linna kirikud). Pärast Eesti Vabariigi loomist hakati Tartu Ülikooli usuteaduskonna eestvõttel uurima sihipärasemalt Eesti kirikute orienteeritust, kuid piiratud võimaluste juures sellega eriti kaugele ei jõutud. Ettekandes käsitlengi Eesti pühakodade orienteeritust ilmakaarte suhtes. Lähema vaatluse all on kolme erinevat tüüpi pühakojad: keskaegsed kirikud, õigeusu kirikud ja Setomaa tsässonad.

Kõik oodatud!

Evelyn Fridolin teemal kas geokriitik on kirjandusteadlane

Järgmine Õpetatud Eesti Seltsi koosolek toimub kolmapäeval, 24. oktoobril 2018 kell 16.15 Jakobi 2-213.

Ettekande peab Evelyn Fridolin teemal “Kas geokriitik on kirjandusteadlane?”

Geokriitika on kirjanduse uurimise viis, mis seab oma keskmesse ruumi või koha. Võttes arvesse erinevaid tekstuaalseid kihistusi, intertekstuaalseid seoseid ning ruumi edasi andvat aistilist infot vaatleb geokriitik kirjandusliku ning reaalse ruumi vastastikmõjusid. [1]

Teooria taust on silmatorkavalt interdistsiplinaarne toetudes suuresti kirjandusteadlaste ja filosoofide Michel Foucault’, Henri Lefebvre’i, Félix Guattari ja Gilles Deleuze’i, semiootiku Mihhail Bahtini ning geograafide Yi-Fu Tuani, Edward Soja ja Edward Relphi töödele.

Kui geokriitika rajaja Bertrand Westphal rakendas esiteks oma teooriat kirjanduslike ruumide uurimiseks, siis oma hiljutises teoses „Mediaanide vangis. Kirjandus ja moodne kunst globaliseerumise vaatenurgast“ (2016) võtab ta vaatluse alla ka teisi  ruumirepresentatsiooniviise. Niisiis ei välista geokriitika oma uurimisobjektina muidki meediume kui kirjandus.

Ettekande pidaja arutleb selle üle, kuivõrd on võimalik jääda geokriitikuna kirjandusteadlaseks. Samuti on arutluse all küsimus, mil määral on võimalik geokriitikat rakendada teistele kunstidele.

[1] Westphal, Bertrand 2011. Geocriticism: Real and Fictional Spaces. New York: Palgrave Macmillan.

Kõik oodatud!

Monika Reppo klaasikildudest Haapsalu piiskopilinnuse käimlas

Järgmine Õpetatud Eesti Seltsi koosolek toimub kolmapäeval, 10. oktoobril 2018 kell 16.15 Jakobi 2-213.

Ettekande peab Monika Reppo teemal “Kümme liitrit klaasikilde Haapsalu piiskopilinnuse käimlast ehk De la Gardie’de roll eesti klaasitööstuse arengus”

Haapsalu piiskopilinnuses 2017.–2018. aastal toimunud rekonstrueerimistööde käigus avastati linnuse lääneküljelt 17. sajandi käimla. Selle täitematerjal sisaldas lisaks muule ka sadu klaasanumate ja -akende fragmente. Antud leiukompleksi teevad eriliseks selle suurus, asukoht linnuses ning linnuse omanikud – De la Gardie’d. De la Gardie perekonnale kuulus ka Hüti klaasikoda, mis on hetkel teadaolevalt esimene klaasitööstus Eestis. Ettekandega avatakse seoseid Hüti, Haapsalu, De la Gardie perekonna ja eesti klaasitööstuse ajaloo vahel. Lisaks vaadeldakse võimalusi Hüti toodangu identifitseerimiseks ja arutletakse selle üle, kas Hüti on ikka vanim klaasikoda Eestis?

Kõik oodatud!