20 november ÕES koosolek: Aija Sakova kirjandusest kui ajaloolisest dokumendist

Järgmine Õpetatud Eesti Seltsi koosolek toimub kolmapäeval, 20. novembril 2019 kell 16.15 Jakobi 2-230.

Ettekande peab Aija Sakova teemal “Kirjandus kui ajalooline dokument ja tunnistus. Kuid milline?”

Kirjanduses on toimunud ja toimumas nihe, kus elu- ja ilukirjanduse piirid hägustuvad ja need kaks kipuvad ühte sulama. Räägitakse omaeluloolise kirjanduse jõulisest pealetungist ja ilukirjanduse teatavast taandumisest. Selliselt sõnastatuna tunduvad asjalood hirmutavad, kuid ehk pole see sugugi nii traagiline, kui esmapilgul tundub.

Millised on need tendentsid, mida omaeluloolises kirjanduses märkame? Kas meile piisab katusterminist „omaelulooline“? Mida me omaeluloolise all mõistame ja millised erisusi on omaelulooliste tekstide hulgas?

Kas ja milline tähendus on ja võiks olla moraalse tunnistuse kontseptsioonil omaeluloolise kirjanduse sees? Milliseid teisi kvalitatiivseid kirjeldusmehhanisme saame kasutada omaelulooliste tekstide kirjeldamisel ja analüüsimisel?

Ettekanne püüab mõtiskleda selle üle, millised ilukirjanduslikud ja omaeluloolised tekstid võiksid olla kirjeldatud kui moraalsed tunnistused. Samuti juhib ettekanne tähelepanu poeetilise keele rollile omaeluloolise kirjanduse sees.

Kõik oodatud!

6. november ÕES koosolek: Hannes Vallikivi Põhiõiguste geneesist Eesti eelpõhiseadustes ja esimeses pärispõhiseaduses

Järgmine Õpetatud Eesti Seltsi koosolek toimub kolmapäeval, 06. novembril 2019 kell 16.15 Jakobi 2-230.

Ettekande peab Hannes Vallikivi teemal “Põhiõiguste genees Eesti eelpõhiseadustes ja esimeses pärispõhiseaduses”

Noore Eesti Vabariigi poliitikud soovisid kiiresti üles ehitada kodanikuõigustele ja isikuvabadusele rajatud ühiskonna ning nõnda lubasid kodanikele seaduslikkuse ja põhiõiguste kindlustamist nii 24. veebruari 1918. a iseseisvusmanifest, 4. juunil 1919. a vastu võetud valitsemise ajutine kord kui ka 15. juunil 1920 vastu võetud Eesti esimene põhiseadus.

Ettekandes käsitletakse erinevate põhiõiguste (võrdsusõiguse, isikupuutumatuse, sõna-, koosoleku- ja ühinemisvabaduse, ettevõtlusvabaduse, omandi kaitse, sotsiaalse kaitse jt) üle Asutavas Kogus peetud vaidlusi. Vasakpoolsete vaadete domineerimine mõjutas parlamendikeskseks kujunenudvalitsemiskorra kõrval ka põhiõiguste kataloogi. Radikaalse maareformi tõttu jäi omandi kaitse sättest välja sundvõõrandamise eest makstav hüvitis, sotsiaaldemokraadid nõudsid tasuta haridust ja inimväärse ülalpidamise riiklikku kindlustamist. Mõned hilisemas riigielus olulist rolli mänginud sätted (poliitiliste vabaduste paragrahvid ja eriti põhiõiguste erakorralise kitsendamise säte) said samas üllatavalt vähe saadikute tähelepanu.

Vaidlustes ja eelnõudele lõpliku kuju andmisel domineerisid Jüri Uluotsa kõrval peamiselt Tartu ja Peterburi ülikoolis õigushariduse saanud rahvasaadikud (teiste seas Ado Anderkopp, Johan Jans, Hugo Kuusner, Nikolai Maim, Lui Olesk, Kaarel Parts, Konstantin Päts, August Rei, Otto Strandman, Jaan Teemant ja Jaan Tõnisson). Nende juristide kaudu imbus Eesti riigiõigusesse Vene õigustraditsiooni rohkem kui Asutava Kogu protokollidest esmapilgul paistab.

Kõik oodatud!

23. oktoober ÕES koosolek: Mihkel Truman Arno Rafael Cederbergist

Järgmine Õpetatud Eesti Seltsi koosolek toimub kolmapäeval, 23. oktoobril 2019 kell 16.15 Jakobi 2-230.

Ettekande peab Mihkel Truman teemal “Arno Rafael Cederberg – praostipojast Tartu ülikooli professoriks”

Ettekanne keskendub Arno Rafael Cederbergi teekonnale Helsingi ülikooli Põhjamaade ajaloo dotsendist Tartu ülikooli Eesti ja Põhjamaade ajaloo professoriks ning oma ajalookoolkonna rajajaks Eestis. 1885. aastal Tuusulas tunnustatud kirikuloolase ning Tohmajärvi ja Mikkeli praosti Johan Antero Cederbergi neljanda lapsena sündinud Arno Rafael õppis 1903–1912 Helsingi ülikoolis ajalugu, filosoofiat ja vanu keeli, lisaks täiendas ta end mitmete Skandinaavia ja Saksa ülikoolide juures. Pärast doktoriväitekirja kaitsmist 1911. aasta detsembris kulus veel tublisti üle aasta, enne kui ta Helsingi ülikooli Põhjamaade ajaloo dotsendiks valiti. Järgnevad aastad Soomes ei pakkunud Cederbergile soovitud karjäärialast edenemist, misjärel otsustas mitmetele kõhklustele vaatamata vastata eestlaste kutsele ning asuda peagi avatava eestikeelse Tartu ülikooli Eesti ja Põhjamaade ajaloo professoriks. Tööpõld osutus siin kindlasti laiemaks ja mitmekülgsemaks kui see võinuks Soomes olla – peale selle, et tal tuli välja töötada ajaloostuudiumi õppeprogramm ning panna sisuliselt alus eestlaste ajaloo teaduslikule uurimisele, oli ta tegev mitmetes olulistes ettevõtmistes – alustades kõikvõimalike komisjonide töös kaasalöömisest ning lõpetades eesti arhiivinduse rajamises ühe kesksema rolli etendamisega.

Kõik oodatud!

 

09. oktoober ÕES koosolek: Tõnu Viik Kaali järve mõistatusest

Järgmine Õpetatud Eesti Seltsi koosolek toimub kolmapäeval, 9. oktoobril 2019 kell 16.15 Jakobi 2-230

Ettekande peab Tõnu Viik teemal “.Julius Kalkun (Kaljuvee), Ivan Reinwald ja Kaali järve mõistatus.”

Kooliõpetaja ja iseõppijast geoloog Julius Kalkun (Kaljuvee) oli esimene inimene maailmas, kes tuli 1919. a välja arvamusega, et Kaali järve on tekitanud meteoriidi langemine. Ja et lisaks Kaali järvele on meteoriidi langemisest tekkinud ka nn Riesi struktuur Baierimaal. Kaljuvee arvamuse Kaali järve tekke kohta tõestas lõplikult teine eestlane Ivan Reinwald, kes leidis 1937. a  kõrvalkraatrist meteoriitset rauda. Oma raamatus “Die Grossprobleme der Geologie” laskis Kaljuvee oma ideid vast isegi liigselt lennata, kuid näiteks tema idee suure meteoriitse keha langemisel tekkinud magma aktiveerimise kohta põrke kohast kaugemal on tõeks osutunud.

Kõik oodatud!

 

25. september ÕES koosolek: Ragnar Kruusimaa grupiidentiteedi tsüklilisusest

 Järgmine Õpetatud Eesti Seltsi koosolek toimub kolmapäeval, 25. septembril 2019 kell 16.15 Jakobi 2-230.

Ettekande peab Ragnar Kruusimaa teemal “Grupiidentiteedi tsüklilisus”.

Oma ettekandes teen lühikese sissevaate ühte spetsiifilisse, suletud gruppi ja nende identiteediloomesse.

Tegemist on vägagi selgepiirilise grupiga, mille liikmed on küll ajas muutuvad, kuid mille peamine ülesanne ehk grupi eesmärk on sama. Selline grupp on ise võimeline looma omanäolist identiteeti, kuid grupi moodustamise algperioodil vajas see kõigi sisendit ja toimus n-ö kompamine – mis sobib ja mis mitte. Indentiteedist sõltus palju just algperioodil, sest see määras grupi maine, positsiooni suhtes teiste gruppidega, uute inimeste liitumise ja pikema tulevikuperspektiivi. Just seetõttu, varasema ja parema puudumisel, toetuti palju meediast ja õppematerjalidest saadule, mida testiti läbi praktiliste ülesannete ja selline ringlus aitaski vormida nii minapilti kui kuvandit, mille omavahelises koosmõjus kujunes grupi enda identiteet. Uurimisaluse juhtumi puhul oli täheldatav selle protsessi teatud tsüklilisus, kus identiteediloome toimus.

Kõik oodatud!

11. september ÕES koosolek: Dorothee Goeze Karl Eduard v. Lipharti taasavastatud testamendist

Sügissemestri esimene Õpetatud Eesti Seltsi koosolek toimub kolmapäeval, 11. septembril 2019 kell 16.15 Jakobi 2-230.

Ettekande peab Dorothee Goeze teemal “Majandus, perekond, sõbrad ja kultuurilised kavatsused 1832. aasta Liivimaal. Ühe Karl Eduard v. Lipharti (1808-1891) taasavastatud testamendi põhjal.”

Ühe inimese “Viimane Tahe” võib sisaldada ka üldiseid kultuuri- ning  ühiskondlik-ajalooisi mõtteid.

Tuntud kunstiajaloolane ning -metseen Karl Eduard v. Liphart kirjutas nooruspõlves, enne kui ta lahkus Tartust, Liivimaalt Itaaliasse oma mõtted üles. Need olid mõtted, mis annavad ülevaate Lipharti rikkusest ja selle käekäigust. 1832. aastast pärinev dokument ja ka mõned teised K. E. V. Liphardi kommentaarid loovad erakordse pildi ühest Liivimaa esinduslikust perest.

Kõik oodatud!

8. mai ÕES koosolek: Karmen Trasberg Eesti õpetajate seminaridest 1919 – 1940

Kevadsemestri viimane Õpetatud Eesti Seltsi koosolek toimub kolmapäeval, 08. mail 2019 kell 16.15 Jakobi 2-230.

Ettekande peab Karmen Trasberg teemal “Eesti õpetajate seminarid 1919 – 1940”

Ettekanne vaatab tagasi õpetajate seminaride käekäigule esimese omariikluse perioodil – millised olid põhimõtted, millest nende koolide rajamisel lähtuti ja milles seisnes nn seminarivaim. Seminaristide valik lähtus tollasest põhimõttest, et õpetajaks sünnitakse. Rahvuslus, koolikeskkonna kasvatuslik mõju, teooria ja praktika sidusus on ainult mõned seminaride keskmes olnud väärtused. Ka siis kui koole endid liideti, lahutati või nime muudeti, jäid need unikaalseks oma tugeva ja kokkuhoidva vilistlaskonnaga nagu ka elujõuga paguluses. Igal kümnendil kutsus Eesti õpetajate keskühing Stockholmis kokku vabas maailmas elavad seminaristid, et tähistada õpetajate seminaride tähtpäevi, hoida ja kanda seminari ideed eksiilis.

Eestis tegutses viis õpetajate seminari (Tartus, Rakveres, Tallinnas, Võrus ja Haapsalus). Oma staatuselt olid need keskkoolid, kuhu võeti õppima 6-klassilise algkooli lõpetanuid. Õppetöö seminaris kestis kuus aastat, koos üldainetega saadi ka ettevalmistus õpetajatööks. Seminarid olid tuntud oma kooliuuendusliku ja tugeva praktilise suunitluse tõttu, mida võimaldasid seminaride juures tegutsevad harjutuskoolid. Oma tegevusajal andsid viis õpetajate seminari koos Saaremaa gümnaasiumi pedagoogikaharuga kokku kaks ja pool tuhat kutsega algkooliõpetajat. Selle tulemusena saavutati sõjaeelses Eestis ideaalilähedane olukord, kus enamusel algkooliõpetajatest oli kutse.

Kõik oodatud!

17. aprillil ÕES koosolek: Mihkel Mäesalu teemal Tartu piiskop Dietrich Damerow (1378-1400) ja Saksa ordu

 Järgmine Õpetatud Eesti Seltsi koosolek toimub kolmapäeval, 17. aprillil 2019 kell 16.15 Jakobi 2-230.

Ettekande peab Mihkel Mäesalu teemal ” Tartu piiskop Dietrich Damerow (1378-1400) ja Saksa ordu  “

Ajaloohuviliste seas on Tartu piiskop Dietrich Damerow tuntud Saksa ordu vastase rahvusvahelise koalitsiooni juhina aastatel 1395-1396 ning seoses nn Tartu sõjaga (1396), milles ordu kõnealuse koalitsiooni ennetava rünnakuga purustas. Oma ettekandes käsitlen ma Damerowi suhteid Saksa orduga kogu tema valitsusaja jooksul, tematiseerides mainitud koalitsiooni ja sõja kõrva ka tema ametisse asumisega kaasnenud probleeme, rahuläbirääkimisi ordu ja Riia peapiiskopiga 1397. aastal ning samuti Saksa ordu rolli Damerowi tagasi astumisel piiskopi kohalt 1400. aastal. Juba ammu tuntud allikate uue pilguga vaatamise kõrval toon esile ka ühe senitundmatu üriku, mille leidsin eelmisel sügisel Poola arhiivides tehtud Eesti vanema ajaloo allikate otsimisreisil.

Kõik oodatud!

03. aprilli ettekanne jääb ära!

Esineja haigestumise tõttu jääb kahjuks 03. aprilli ettekanne ära. Järgmine koosolek toimub 17. aprillil. Siis peab ettekande Mihkel Mäesalu teemal “Tartu piiskop Dietrich Damerow (1378-1400) ja Saksa ordu”.

03. aprill ÕES koosolek: Tõnu Viik Kaali järve mõistatusest

Järgmine Õpetatud Eesti Seltsi koosolek toimub kolmapäeval, 03. aprillil 2019 kell 16.15 Jakobi 2-230. Ettekande peab Tõnu Viik teemal “Julius Kalkun (Kaljuvee), Ivan Reinwald ja Kaali järve mõistatus”.

Kooliõpetaja ja iseõppijast geoloog Julius Kalkun (Kaljuvee) oli esimene inimene maailmas, kes tuli 1919. a välja arvamusega, et Kaali järve on tekitanud meteoriidi langemine. Ja et lisaks Kaali järvele on meteoriidi langemisest tekkinud ka nn Riesi struktuur Baierimaal. Kaljuvee arvamuse Kaali järve tekke kohta tõestas lõplikult teine eestlane Ivan Reinwald, kes leidis 1937. a  kõrvalkraatrist meteoriitset rauda.

Oma raamatus “Die Grossprobleme der Geologie” laskis Kaljuvee oma ideid vast isegi liigselt lennata, kuid näiteks tema idee suure meteoriitse keha langemisel tekkinud magma aktiveerimise kohta põrke kohast kaugemal on tõeks osutunud.

Kõik oodatud!