17. aprillil ÕES koosolek: Mihkel Mäesalu teemal Tartu piiskop Dietrich Damerow (1378-1400) ja Saksa ordu

 Järgmine Õpetatud Eesti Seltsi koosolek toimub kolmapäeval, 17. aprillil 2019 kell 16.15 Jakobi 2-230.

Ettekande peab Mihkel Mäesalu teemal ” Tartu piiskop Dietrich Damerow (1378-1400) ja Saksa ordu  “

Ajaloohuviliste seas on Tartu piiskop Dietrich Damerow tuntud Saksa ordu vastase rahvusvahelise koalitsiooni juhina aastatel 1395-1396 ning seoses nn Tartu sõjaga (1396), milles ordu kõnealuse koalitsiooni ennetava rünnakuga purustas. Oma ettekandes käsitlen ma Damerowi suhteid Saksa orduga kogu tema valitsusaja jooksul, tematiseerides mainitud koalitsiooni ja sõja kõrva ka tema ametisse asumisega kaasnenud probleeme, rahuläbirääkimisi ordu ja Riia peapiiskopiga 1397. aastal ning samuti Saksa ordu rolli Damerowi tagasi astumisel piiskopi kohalt 1400. aastal. Juba ammu tuntud allikate uue pilguga vaatamise kõrval toon esile ka ühe senitundmatu üriku, mille leidsin eelmisel sügisel Poola arhiivides tehtud Eesti vanema ajaloo allikate otsimisreisil.

Kõik oodatud!

03. aprilli ettekanne jääb ära!

Esineja haigestumise tõttu jääb kahjuks 03. aprilli ettekanne ära. Järgmine koosolek toimub 17. aprillil. Siis peab ettekande Mihkel Mäesalu teemal “Tartu piiskop Dietrich Damerow (1378-1400) ja Saksa ordu”.

03. aprill ÕES koosolek: Tõnu Viik Kaali järve mõistatusest

Järgmine Õpetatud Eesti Seltsi koosolek toimub kolmapäeval, 03. aprillil 2019 kell 16.15 Jakobi 2-230. Ettekande peab Tõnu Viik teemal “Julius Kalkun (Kaljuvee), Ivan Reinwald ja Kaali järve mõistatus”.

Kooliõpetaja ja iseõppijast geoloog Julius Kalkun (Kaljuvee) oli esimene inimene maailmas, kes tuli 1919. a välja arvamusega, et Kaali järve on tekitanud meteoriidi langemine. Ja et lisaks Kaali järvele on meteoriidi langemisest tekkinud ka nn Riesi struktuur Baierimaal. Kaljuvee arvamuse Kaali järve tekke kohta tõestas lõplikult teine eestlane Ivan Reinwald, kes leidis 1937. a  kõrvalkraatrist meteoriitset rauda.

Oma raamatus “Die Grossprobleme der Geologie” laskis Kaljuvee oma ideid vast isegi liigselt lennata, kuid näiteks tema idee suure meteoriitse keha langemisel tekkinud magma aktiveerimise kohta põrke kohast kaugemal on tõeks osutunud.

Kõik oodatud!

20. märts ÕES koosolek: Madis Maasing tülist Riia peapiiskopi ja linna vahel 1520. – 1550

Järgmine Õpetatud Eesti Seltsi koosolek toimub kolmapäeval, 20. märtsil 2019 kell 16.15 Jakobi 2-230.

Ettekande peab Madis Maasing teemal “Reformatsioon, kirikuvarad ja võim – tüli Riia peapiiskopi ja linna vahel 1520.–1550. aastatel”

Riia kui keskaegse Liivimaa majanduslikult ja poliitiliselt olulisim linn oli sageli tüliõunaks piirkonna kahe võimsaima maaisanda – Saksa Ordu Liivimaa haru ja Riia peapiiskopi vahel. Linna relevantsust rõhutab ühe tulevase Riia peapiiskopi väide: „Wer Rige hat, der hat Leifflandt“ („Kelle käes on Riia, selle käes on Liivimaa“). Tülid Riia pärast jätkusid teatud vaheaegadega ka seejärel, kui ordu ja peapiiskop leppisid kokku ühises võimus linna üle (1452).

Ettekanne keskendub viimasele suurele heitlusele Riia pärast, mis toimus 16. sajandi II veerandil. Eelkõige olid konfliktis Riia linn ja peapiiskop, sest luterliku reformatsiooniga kaasa läinud riialased otsustasid end anda ordu ainuvõimu alla ning konfiskeerisid peapiiskopilt ja toomkapiitlilt kõik kirikuvarad, kaasa arvatud peapiiskopkonna olulisima pühakoja, toomkiriku. Peapiiskop ei kavatsenud kaotusega leppida ning kasutas oma võimu taastamiseks laia arsenali vahendeid: läbirääkimisi linna ja orduga, liite Liivimaa-siseste ja -väliste jõududega ning pöördumist nii paavsti, Püha Rooma riigi keisri kui ka keisririigi kõrgeimate kohtuvõimude poole. Pikaks veninud ja komplitseerituks muutunud tüli käik näitab hästi, millised olid tegelikud Liivimaa-sisesed jõuvahekorrad ja kuidas selle poliitiline süsteem Liivimaa sõja eelsetel kümnenditel toimis.

Kõik oodatud!

06. märts ÕES koosolek: Martin Malve vanimatest koljuoperatsioonidest Eestis

Järgmine Õpetatud Eesti Seltsi koosolektoimub kolmapäeval, 06. märtsil 2019 kell 16.15 Jakobi 2-230.

Ettekande peab Martin Malve teemal “Vanimatest koljuoperatsioonidest Eestis”

Arheoloogilistel kaevamistel avastatud inimluude analüüsimine ei anna meile teavet mitte ainult soo, vanuse ja patoloogiate kohta, vaid ka vihjeid sellest, kuidas on minevikus haigusi ja vigastusi ravitud. Kesk- ja varauusaegset meditsiini Tallinnas ja Tartus on arhiiviallikate põhjal siin-seal käsitletud, kuid kuna kirjalikke ülestähendusi on säilinud küllaltki vähe ja need on tihtipeale lünklikud, pakuvad meile lisateavet just skeletid.

Otseselt viitavad meditsiinilistele tegevustele niisugused jäljed, mis on luudele tekkinud näiteks trepanatsioonil (kolju avamisel) või jäsemete amputeerimisel. Esimesena kirjeldas trepanatsioone e koljuoperatsioone Vana-Kreeka arstiteadlane Hippokrates 5. sajandil eKr.  Üle maailma on avastatud arvukalt edukalt avatud koljusid veelgi varasematest perioodidest. Pikka aega polnud mitte ühtegi selliste tunnustega luud Eestis välja kaevatud, kuid viimaste aastate luu-uurimised on päevavalgele toonud paar põnevat juhtumit. Ettekandest selgub, kuidas neid keerulisi protseduure läbi viidi ja kui paljud selle ohtliku protseduuri üle elasid.

Kõik oodatud!

20. veebruar ÕES koosolek: Agnes Neier kirjanikest fotoaparaadi ees ja taga

Järgmine Õpetatud Eesti Seltsi koosolek toimub kolmapäeval, 20. veebruaril 2019 kell 16.15 Jakobi 2-230.

Ettekande peab Agnes Neier teemal “Eesti kirjanikud fotoaparaadi ees ja taga”

Fotograafia kui valgusega kirjutamine on olnud kirjandusega alati tugevalt seotud. Üsna pea pärast leiutamist muutus fotograafia ilukirjanduses tavapäraseks teemaks. Tänapäeval võib aga näha plahvatuslikku kasvu fotode kaasamisel ilukirjanduslikesse teostesse. Kuid kokkupuutepunkte fotograafia ja kirjanduse vahel võib täheldada ka autori tasandil ning eriti selles, kuidas suhtusid autorid uude tehnoloogiasse. Mõnevõrra paradoksaalselt ongi fotograafia kui uue tehnika kohta sõna võtnud eelkõige kirjanikud (nt Edgar Allan Poe, Charles Baudelaire), mitte fotograafia praktikud. Oma ettekandes vaatlen, kuidas suhtusid eesti kirjanikud uude tehnoloogiasse? Kas fotograafia võeti vastu avasüli või mõningase skepsisega? Ning vaatlen, kas on võimalik täheldada fotograafia mõju ka autorite ilukirjanduslikus loomingus.

Kõik oodatud!

Õpetatud Eesti Seltsi aastakoosolekul 2019

Stipendiumi 2018. pälvis Eve Rannamäe artikli „Kolm tuhat aastat lambaid Eestis: zooarheoloogiline leiuaines ja emaliinide geneetiline mitmekesisus“ eest.

Auliikmeks valiti Kaur Alttoa.

Seltsi võeti vastu neli uut liiget – Maarja Hollo, Harry Liivrand, Priit Rohtmets ja Karin Visnapuu.

Juhatus ja revisjonikomisjon jätkavad 2019. aastal samas koosseisus. Juhatuse uueks esimeheks on Taavi Pae.

Aastakoosoleku järel esitleti Õpetatud Eesti Seltsi 2017. aastaraamatut, kus on artikleid Wemela kihelkonnast, baltisaksa mälupaikadest, Soome ja eesti teaduslike seltside koostööst 1918 – 1940, 1917. aasta revolutsioonist jm.

ÕES aastakoosolek 2019

Õpetatud Eesti Seltsi aastakoosolek toimub kolmapäeval, 23. jaanuaril 2019 kell 16.15 Jakobi 2-224.

Kavas on ÕES esimehe Marju Luts-Sootaki ettekanne “Üks Balti õigusteaduse unustatud korüfeid Carl Erdmann (1841-1898)”

Balti õigusteadust, eriti eraõigusteadust seostatakse alati ja peaaegu ainult Friedrich Georg von Bunge (1802-1897), Balti eraõiguse kodifitseerijaga. Tema nimi on jätnud varju nii eelkäijad − nt Reinhold Johann Ludwig Samson von Himmelstierna (1778-1858) −, otsesed kaasvõitlejad – nt Carl Otto von Madai (1809-1850) −, aga ka järeltulijad Balti eraõiguse teaduslikul käsitlemisel. Üks neist õigustamatult varju jäänutest oli Carl Eduard Erdmann, 1873-93 Balti provintsiaalõiguse professor Tartu ülikoolis. Ettekandes käsitletakse eelkõige C. Erdmanni panust Balti eraõiguse teaduslikul käsitlemisel ning püütakse vaagida, miks Baltisaksa biograafilises leksikonis on just teda nimetatud „Balti tsiviilõiguse ja tsiviilprotsessi parimaks tundjaks“ ja kas sellel määratlusel on alust.

Järgneb aastakoosolek, mille päevakorras on:
1) Juhatuse 2018. aasta tegevuse aruanne
2) Revisjonikomisjoni aruanne
3) Juhatuse ja revisjonikomisjoni valimine
4) Uued liikmed ja auliikmed
5) ÕESi stipendiumi väljakuulutamine.

Aastakoosolekule järgneb ÕESi aastaraamatu 2017 esitlemine ruumis Jakobi 2-230.

5. detsember ÕES koosolek: Tiit Rosenberg Vastseliina kihelkonna “väikestest sakslastest

Selle aasta viimane Õpetatud Eesti Seltsi koosolek toimub kolmapäeval, 5. detsembril 2018 kell 16.15 Jakobi 2-213.

Ettekande peab Tiit Rosenberg teemal “Vastseliina kihelkonna “väikesed sakslased” 18. – 19. sajandil”

Vastseliina kihelkond paistis juba vähemalt 18. sajandil silma selle poolest, et seal elas suhteliselt  rohkesti saksa soost mõisaametnikke ja käsitöölisi.  19. sajandi keskpaiku lisandus neile mitmesse kihelkonna mõisasse veel Saksamaalt toodud mõisatöölisi. Kirikuraamatute ja muude arhiivimaterjalide põhjal antakse ettekandes ülevaade neist, nn „väikestest sakslastest“ – nende päritolust ja tegevusaladest ning hilisemast saatusest.

Kõik oodatud!

23. novembril konverents “ÕES 180”

23. novembril algusega 10.15 toimub  konverents “Õpetatud Eesti Selts 180”. Konverents toimub Tartu Ülikooli muuseumi valges saalis. Lisaks ettekannetele esitletakse konverentsil ka Kersti Taali värsket raamatut “Õpetatud Eesti Seltsi ajalugu”.

Konverentsi kava:

10:15-10:30 avasõnad

10:30-11:15 Kersti Taal: ÕES eestlaste teadvuses

11:15-12:00 Piret Õunapuu: Oskar Kallas 150. Oskar Kallas ja Eesti Rahva Muuseum

12:00-12:45 Tiit Rosenberg, Heiki Valk: Richard Hausmann – ajaloolane ja arheoloog

12:45-14:00 lõunapaus

14:00-14:45 Kristi Metste: Mart Lepik ja Õpetatud Eesti Selts

14:45-15:30 Valve-Liivi Kingisepp: Julius Mägiste ja Andrus Saareste kirjavahetusest paguluses

15:30 Raamatuesitlus: Kersti Taal, Õpetatud Eesti Seltsi ajalugu  

 

Kõik oodatud!