Head Seltsi liikmed ja huvilised

Olete oodatud järgmisele Õpetatud Eesti Seltsi koosolekule, mis toimub kolmapäeval 28. mail 2025 kell 16.15 Jakobi 2-224. Võimalusel tehakse ka veebiülekanne, mille link ilmub enne ettekannet SIIA.

Ettekande peab Kerli Kraus teemal “Õiguslik pluralism hiliskeskaegsel Liivimaal: kaasaegsed väljakutsed ja võimalused“.

Sarnaselt ülejäänud Euroopaga oli ka keskaegse Liivimaa õiguslik korraldus tingitud regiooni poliitilistest ja ühiskondlikest arengutest. 13. sajandi vallutusega kehtestatud uus ühiskondlik struktuur tõi endaga muuhulgas kaasa senisest oluliselt erineva õigusliku korralduse. Varasemalt rakendatud valdavalt suuliste õigustavade kõrval kinnistus kirikuvalitsemissüsteemi kehtestamisega kanooniline õigus, läänivahekordi ja maasuhteid reguleerivate uute normidega retsipeeriti aga Lääne-Euroopa ilmalikud õigustavad. Kanoonilisele ja maaõigusele lisandusid linnaõigused ja tavad, millele pakkus subsidiaarset tuge õpetatud õiguse pinnalt arenenud ius commune.

Kuigi historiograafias leidub konkureerivaid hinnanguid ius commune, s.o Lõuna- ja Lääne-Euroopa üldise õiguse mõjust Põhja- ja Ida-Euroopas kui väljaspool nimetatud õigusliku fenomeni ajaloolist kujunemisala (eelkõige Itaalia, Prantsusmaa, Madalmaad, Saksamaa), võib täiesti kindel olla selles, et erinevate õigusandjate ja õigusallikate samaaegne esinemine ning õigusnormide paljusus nii nende avaldumise viisis kui vormis tingis liivimaalaste argielus juriidiliste küsimuste lahendamisel märkimisväärse õigusnormide ja õigussüsteemide konkurentsi.

Ettekandes otsitakse kaasaegsete kaastuste näitel vastust küsimusele, kuidas lahendati õiguslikke vaidluseid eelkirjeldatud õigusliku rägastiku tingimustes ning kuidas tuldi toime normikollisioonide lahendamisega vaieldava kohtualluvuse korral. Seejuures kummutatakse mitmed historiograafias seni domineerivad arusaamad keskaegsest Liivimaast kui perifeeriast, kus arusaamad õpetatud õigusest juurdusid alles sajandeid hiljem. Selgub, et ka keskaegsed liivimaalased olid erakordselt head õigusetundjad ning vastavalt mitmes mõttes suunanäitajaks kogu Euroopas.

Kõik on oodatud!

Head Seltsi liikmed ja huvilised

Olete oodatud järgmisele Õpetatud Eesti Seltsi koosolekule, mis toimub juba homme, kolmapäeval, 14. mail 2025 kell 16.15 Jakobi 2-224 ja veebis (koosolekuga liitumiseks vajuta siia).

Ettekande peab Linda Kaljundi (Eesti Kunstiakadeemia) teemal “Eestlased kui põlisrahvas. Hilisnõukogudeaegse idee teisenemisi üleminekuaja identiteediloomes ja välissuhetes”.

Üleskutsed Euraasia ajaloo dekoloniseerimiseks ning selle lahtirakendamiseks ühelt poolt Vene-, teiselt poolt Lääne-kesksetest paradigmadest on muutnud päevakohaseks kujutelmad siinsete „põlisrahvaste“ kohta. Selle jaoks pakuvad erakordselt mitmetahulist materjali ka Eestis loodud põlisrahvaste käsitlused ja nende muutumine – selle hulka kuuluvad nii Vene ekspansiooni sihtmärgiks olnud põlisrahvaste kirjeldused baltisaksa ja hiljem eesti autorite poolt kui ka ajas teisenenud arusaamad eestlastest kui Euroopa viimastest metslastest. Puudutades põgusalt soome-ugri pärandi tõusmist Eesti hilisnõukogudeaegse kultuuri ja identiteedi keskmesse, uurib käesolev ettekanne selle idee teisenemisi üleminekuajal. Mis juhtub, kui ideed eestlastest kui põlisrahvast hakkab rakendama vasttaastatud vabariik? Mis kuju võtab idee eestlastest kui koloniseeritud rahvast ühinemisel Euroopa ja rahvusüleste organisatsioonidega ning mil moel esitletakse seda suhetes dekoloniseerunud riikidega? Kas uuel ajal kõneletakse ka Venemaal elavate põlisrahvaste õigustest – ning kuidas vormib sealsete soome-ugrilaste kujutamist varasem etnograafiline traditsioon?

Kõik on oodatud!

Head Seltsi liikmed ja huvilised

Olete oodatud järgmisele Õpetatud Eesti Seltsi koosolekule, mis toimub kolmapäeval, 7. mail 2025 kell 16.15 Jakobi 2-224 ja veebis (koosolekuga liitumiseks vajuta siia).

Ettekande peab Kadi Kähär-Peterson teemal “Leppimise-kaup, väävel või Balti patriotism: Garlieb Merkel 19. sajandi teise poole eesti kirjasõnas“.

Baltisaksa üks kõige poleemilisemaid poliitilisi mõtlejaid Garlieb Merkel (1769–1850) kirjutas eestlaste ja lätlaste pärisorjastamise kriitilisi tekste ilma orjastatud rahvaste poole pöördumata, kuid siiski on tema mõtted jätnud olulise jälje eesti ja läti mõtteloosse. Ettekanne keskendub Merkeli retseptsioonile 19. sajandi teisel poolel eestikeelses kirjasõnas. Seni on historiograafias ennekõike pööratud tähelepanu sellele, kuidas Merkeli lugemine innustas eestlaste-lätlaste kultuurilisi ja poliitilisi püüdlusi. Illustreerimaks selle teesi paikapidavust võrreldakse ettekandes Carl Robert Jakobsoni leppimise-kaupa Merkeli alglepingu teooriaga. Lisaks näitab ettekanne, et nende kõrval, kes Merkeli mõtetest innustusid, leidus eestlaste hulgas ka tema kriitikuid. Viimaks tutvustakse ettekandes lugejaid, kes pidasid Merkelit hoopis eelkõige „Balti patrioodiks“.

Kõik on oodatud!

Head Seltsi liikmed ja huvilised

Olete oodatud järgmisele Õpetatud Eesti Seltsi koosolekule, mis toimub kolmapäeval, 23. aprillil 2025 kell 16.15 Jakobi 2-224 ja veebis (koosolekuga liitumiseks vajuta siia).

Ettekande peab Anti Selart teemal “Lätlased Eesti põlisvaenlastena. Muistsed lätlased Eesti ajalookirjutuses 1920-1940”.

Tuginedes Henriku Liivimaa kroonika tekstile toonitasid mitmed Eesti ajaloolased kahe ilmasõja vahel, et lätlased osutusid eestlaste Muistse vabadusvõitluse reeturiteks. See etteheide konnoteerus sõjakogemusega Vabadussõja päevilt, lahkhelidega liivlaste toetamise küsimuses, ja organisatoorsete raskustega Eesti ja Läti ajaloolaste koostöö korraldamisel Ulmanise autoritaarse režiimi päevil.

Kõik on oodatud!

Head Seltsi liikmed ja huvilised

Olete oodatud järgmisele Õpetatud Eesti Seltsi koosolekule, mis toimub kolmapäeval, 9. aprillil 2025 kell 16.15 Jakobi 2-224 ja veebis (koosolekuga liitumiseks vajuta siia).

Ettekande peab Mihkel Truman teemal ““Eesti ajaloo” ja “Eesti rahva ajaloo” autorite vastuolude kajastumine A. R. Cederbergi kirjavahetuses“.

Kahe 1930. aastatel ilmumist alustanud Eesti ajaloo üldkäsitluse (resp autorite) vaheline n-ö rivaliteet on teada olnud pikalt, ent selle juured ulatuvad kaugemale, kui ehk seni arvatud. Mõnigi kord on arvatud, et selle juurpõhjused seisnesid kahe autorite ringi maailmavaatelistes erinevustes, kuid – nagu näitavad Cederbergile saadetud kirjad nii ühe kui teise suurteose autori poolt – võis palju suurem kaal olla isiklikel vastuoludel.

Kõik on oodatud!

Head Seltsi liikmed ja huvilised

Olete oodatud järgmisele Õpetatud Eesti Seltsi koosolekule, mis toimub kolmapäeval, 26. märtsil 2025 kell 16.15 Jakobi 2-224 ja veebis (koosolekuga liitumiseks vajuta siia).

Ettekande peavad Kaarel Vanamölder ja Kristi Viiding teemal “Taasavades Lode-Werneri kroonika“.

Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse teadusprojekt „Kokkupuuted,üleminek, muutus: nobilitas haereditaria ac litteraria varauusaegse kirjanduse väljakujunemisel Poola ja Rootsi Liivimaal“ on seadnud põhieesmärgiks teadvustada lünka Eesti- ja Liivimaa aadlikirjanduse algussajandite (16.–17. sajand) uurimisel. Sestap on olnud põhjust taasavada nn Lode-Werneri kroonika (1677).

Eestimaa aadlimehe Gustav von Lode (1633–1705) initsiatiivil (või tema poolt) koostatud Eesti- ja Liivimaa ajaloo väga eripalgeline ülevaade on säilinud nii saksa- kui ladinakeelsena. Kroonika koostamisel oli tegev ka Lode koduõpetaja David Werner (u 1650–1704?), keda on peetud ka teose tegelikuks autoriks või siis vähemalt tõlkijaks ladina keelde.

Kroonika eesmärgiks oli luua kontseptsioon Eestimaa (provintsi) kristliku ajaloo algusest: traditsioonilise 1158. aasta („Liivimaa leidmine“) asemel algavat see hoopis Taani kuninga Knud IV Püha (u 1043–1086) poolt väidetavalt 1075. aastal sooritatud vallutusretkega Eestisse. Lode-Werneri kroonikat võib pidada üheks esimeseks alternatiivajalooks, mis lahutas Eestimaa provintsi selgelt Liivimaa ajaloost ning avas minevikku aadli perspektiivist lähtudes.

Kroonika ei jõudnud kunagi trükki. Samas on säilinud mitmeid saksa- ja ladinakeelseid ärakirju Eestis, Lätis, Rootsis, Venemaal, Saksamaal, Poolas ja Taanis. See kinnitab ühtaegu teose omaaegset mõjukust ja samas ka selle aktiivset levikut või levitamist. Kummati pole käsikirju seni süstemaatiliselt võrreldud.

Projekti käigus oleme tänaseks kogunud üle 20 kroonika käsikirja, mida ettekandes võrdlevalt tutvustame, lootes nii avada uue lehekülje Lode-Werneri kroonika uurimisel ja publitseerimisel.

Kõik on oodatud!

Head Seltsi liikmed ja huvilised!

5. märtsil kl 16.30 toimub Tartu Ülikooli õigusteaduskonna ja Õpetatud Eesti Seltsi
ühisüritusena Münsteri ülikooli õigusajaloo professori Peter Oestmanni külalisloeng
kohtuinstantsidest hiliskeskajal ja varauusajal ning esitletakse tõlkeõpikut, mis võiks huvi
pakkuda mitte ainult õigusteaduse ja ajaloo tudengitele, vaid laiemaltki.
Loeng toimub ÕES tavalisest erinevas kohas, õigusteaduskonna õppehoones Näituse 13a,
ruumis 101 ja veebis (koosolekuga liitumiseks vajuta siia).
Loeng on inglise keeles: Legal remedies and instances in the late Middle Ages and early
modern period
Sisukama diskussiooni huvides võiksid kuulajad juba enne loengut tutvuda esitletava
raamatuga:
Peter Oestmann, Õigusajaloo radadel: Kohus ja protsess. Tõlkinud Astri Schönfelder,
toimetanud Marju Luts-Sootak. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus 2023.
https://shop.ut.ee/pood/oigusajaloo-radadel-kohus-ja-protsess/

Kuna siinnegi kohtusüsteem kuulus käsitletaval perioodil Saksa õiguskultuuriruumi ja
kohalikud territooriumid olid seotud Püha Rooma keisririigi struktuuridega, siis võiks heita
pilku ka neile osadele hiljuti ilmunud kogumikes Tartu ja Saare-Lääne piiskopkondade kohta,
kus on juttu kohtsusüsteemist ja võimuorganitest üldisemaltki:
https://eostreprint.eu/product/pdf-tartu-piiskopkond-1224-1558/
https://eostreprint.eu/product/epub-saare-laane-piiskopkond-1227-1573/

Lähem info: marju.luts-sootak@ut.ee (TÜ õigusteaduskond), mihkel.maesalu@ut.ee (ÕES)

NB! Raamatuesitlusel müüb kirjastus seda soodushinnaga 17 EUR ja osta saab ka teisi TÜ Kirjastuses ilmunud õigusraamatuid

Head Seltsi liikmed ja huvilised

Olete oodatud järgmisele Õpetatud Eesti Seltsi koosolekule, mis toimub kolmapäeval, 26. veebruaril 2025 kell 16.15 Jakobi 2-224 ja veebis (koosolekuga liitumiseks vajuta siia).

Ettekande peab Mait Sepp teemal “Mitut ilma- ja kliimaterminit eesti keel vajab?”.

Ettekandes räägitakse terminitest, mida kasutatakse meteoroloogias ja klimatoloogias ning sellest, kuidas need mõisted on jõudnud eesti keelde. Mis on ilmaklaas ja kes esimesena kasutasid sõna termomeeter, tsüklon ning kliimamuutus? Lisaks vaatame, millises seisus on eestikeelsed ilmaterminid praegu ja mida toob tulevik.

Kõik on oodatud!

Head Seltsi liikmed ja huvilised!

Olete oodatud järgmisele Õpetatud Eesti Seltsi koosolekule, mis toimub kolmapäeval, 12. veebruaril 2025 kell 16.15 Jakobi 2-224 ja veebis (koosolekuga liitumiseks vajuta siia).

Ettekande peab Mari Nõmmela teemal “Kadunud ajas: Narva lastekodud“.
Varauusajast peale on peetud ühiskonna kõige väetimate ja haavatavamate liikmete eest hoolitsemist põhiliselt kirikukoguduste asjaks. Nii oli see ka Läänemere maades ja provintsides. 19. sajandil Balti kubermangude tekstiilikeskuseks kujunenud Narvas tegutses enam kui tosin kristlikku konfessiooni ning ajaloolist kaubalinna peeti suhteliselt ususallivaks. Ettekande sissejuhatuses kaardistatakse Narvas tegutsenud varjupaigad Esimese maailmasõja aastail. Edasi laieneb fookus Eesti riigi sotsiaal-hoolekandepoliitika eesmärkide realiseerimisele Ida-Virus, mida tagasivaates võib nimetada Narva juhtumiks. Lastekodude teema lõpetuseks peatutakse küsimusel, milline oli Narva lastekodulaste ja sõjaorbude edasine saatus poliitiliste sündmuste keerises, 1941-1944.

Kõik on oodatud

Head Seltsi liikmed ja huvilised!

Alates 29. jaanuarist on Õpetatud Eesti Seltsi koduleht ajutiselt suletud. Ajutise sulgemise põhjuseks on kodulehe uuendamine, mille ajaline kestus on hetkel teadmata. Kõik teated edastatakse Liidu liikmetele ja teistele meililisti seltsid.oes@lists.ut.ee kaudu. Kes pole meililistiga liitunud, saavad seda teha siin. Kui jääte listiga liitumisel hätta, võtke ühendust Seltsi sekretäriga aadressil kristo.oks@gmail.com.

Tulevaste ettekandekoosolekute info laekub ka ÕES Facebooki lehele.

Vabandame ebameeldivuste pärast