Head Seltsi liikmed ja huvilised

Olete oodatud järgmisele Õpetatud Eesti Seltsi koosolekule, mis toimub kolmapäeval, 23. aprillil 2025 kell 16.15 Jakobi 2-224 ja veebis (koosolekuga liitumiseks vajuta siia).

Ettekande peab Anti Selart teemal “Lätlased Eesti põlisvaenlastena. Muistsed lätlased Eesti ajalookirjutuses 1920-1940”.

Tuginedes Henriku Liivimaa kroonika tekstile toonitasid mitmed Eesti ajaloolased kahe ilmasõja vahel, et lätlased osutusid eestlaste Muistse vabadusvõitluse reeturiteks. See etteheide konnoteerus sõjakogemusega Vabadussõja päevilt, lahkhelidega liivlaste toetamise küsimuses, ja organisatoorsete raskustega Eesti ja Läti ajaloolaste koostöö korraldamisel Ulmanise autoritaarse režiimi päevil.

Kõik on oodatud!

Head Seltsi liikmed ja huvilised

Olete oodatud järgmisele Õpetatud Eesti Seltsi koosolekule, mis toimub kolmapäeval, 9. aprillil 2025 kell 16.15 Jakobi 2-224 ja veebis (koosolekuga liitumiseks vajuta siia).

Ettekande peab Mihkel Truman teemal ““Eesti ajaloo” ja “Eesti rahva ajaloo” autorite vastuolude kajastumine A. R. Cederbergi kirjavahetuses“.

Kahe 1930. aastatel ilmumist alustanud Eesti ajaloo üldkäsitluse (resp autorite) vaheline n-ö rivaliteet on teada olnud pikalt, ent selle juured ulatuvad kaugemale, kui ehk seni arvatud. Mõnigi kord on arvatud, et selle juurpõhjused seisnesid kahe autorite ringi maailmavaatelistes erinevustes, kuid – nagu näitavad Cederbergile saadetud kirjad nii ühe kui teise suurteose autori poolt – võis palju suurem kaal olla isiklikel vastuoludel.

Kõik on oodatud!

Head Seltsi liikmed ja huvilised

Olete oodatud järgmisele Õpetatud Eesti Seltsi koosolekule, mis toimub kolmapäeval, 26. märtsil 2025 kell 16.15 Jakobi 2-224 ja veebis (koosolekuga liitumiseks vajuta siia).

Ettekande peavad Kaarel Vanamölder ja Kristi Viiding teemal “Taasavades Lode-Werneri kroonika“.

Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse teadusprojekt „Kokkupuuted,üleminek, muutus: nobilitas haereditaria ac litteraria varauusaegse kirjanduse väljakujunemisel Poola ja Rootsi Liivimaal“ on seadnud põhieesmärgiks teadvustada lünka Eesti- ja Liivimaa aadlikirjanduse algussajandite (16.–17. sajand) uurimisel. Sestap on olnud põhjust taasavada nn Lode-Werneri kroonika (1677).

Eestimaa aadlimehe Gustav von Lode (1633–1705) initsiatiivil (või tema poolt) koostatud Eesti- ja Liivimaa ajaloo väga eripalgeline ülevaade on säilinud nii saksa- kui ladinakeelsena. Kroonika koostamisel oli tegev ka Lode koduõpetaja David Werner (u 1650–1704?), keda on peetud ka teose tegelikuks autoriks või siis vähemalt tõlkijaks ladina keelde.

Kroonika eesmärgiks oli luua kontseptsioon Eestimaa (provintsi) kristliku ajaloo algusest: traditsioonilise 1158. aasta („Liivimaa leidmine“) asemel algavat see hoopis Taani kuninga Knud IV Püha (u 1043–1086) poolt väidetavalt 1075. aastal sooritatud vallutusretkega Eestisse. Lode-Werneri kroonikat võib pidada üheks esimeseks alternatiivajalooks, mis lahutas Eestimaa provintsi selgelt Liivimaa ajaloost ning avas minevikku aadli perspektiivist lähtudes.

Kroonika ei jõudnud kunagi trükki. Samas on säilinud mitmeid saksa- ja ladinakeelseid ärakirju Eestis, Lätis, Rootsis, Venemaal, Saksamaal, Poolas ja Taanis. See kinnitab ühtaegu teose omaaegset mõjukust ja samas ka selle aktiivset levikut või levitamist. Kummati pole käsikirju seni süstemaatiliselt võrreldud.

Projekti käigus oleme tänaseks kogunud üle 20 kroonika käsikirja, mida ettekandes võrdlevalt tutvustame, lootes nii avada uue lehekülje Lode-Werneri kroonika uurimisel ja publitseerimisel.

Kõik on oodatud!

Head Seltsi liikmed ja huvilised!

5. märtsil kl 16.30 toimub Tartu Ülikooli õigusteaduskonna ja Õpetatud Eesti Seltsi
ühisüritusena Münsteri ülikooli õigusajaloo professori Peter Oestmanni külalisloeng
kohtuinstantsidest hiliskeskajal ja varauusajal ning esitletakse tõlkeõpikut, mis võiks huvi
pakkuda mitte ainult õigusteaduse ja ajaloo tudengitele, vaid laiemaltki.
Loeng toimub ÕES tavalisest erinevas kohas, õigusteaduskonna õppehoones Näituse 13a,
ruumis 101 ja veebis (koosolekuga liitumiseks vajuta siia).
Loeng on inglise keeles: Legal remedies and instances in the late Middle Ages and early
modern period
Sisukama diskussiooni huvides võiksid kuulajad juba enne loengut tutvuda esitletava
raamatuga:
Peter Oestmann, Õigusajaloo radadel: Kohus ja protsess. Tõlkinud Astri Schönfelder,
toimetanud Marju Luts-Sootak. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus 2023.
https://shop.ut.ee/pood/oigusajaloo-radadel-kohus-ja-protsess/

Kuna siinnegi kohtusüsteem kuulus käsitletaval perioodil Saksa õiguskultuuriruumi ja
kohalikud territooriumid olid seotud Püha Rooma keisririigi struktuuridega, siis võiks heita
pilku ka neile osadele hiljuti ilmunud kogumikes Tartu ja Saare-Lääne piiskopkondade kohta,
kus on juttu kohtsusüsteemist ja võimuorganitest üldisemaltki:
https://eostreprint.eu/product/pdf-tartu-piiskopkond-1224-1558/
https://eostreprint.eu/product/epub-saare-laane-piiskopkond-1227-1573/

Lähem info: marju.luts-sootak@ut.ee (TÜ õigusteaduskond), mihkel.maesalu@ut.ee (ÕES)

NB! Raamatuesitlusel müüb kirjastus seda soodushinnaga 17 EUR ja osta saab ka teisi TÜ Kirjastuses ilmunud õigusraamatuid

Head Seltsi liikmed ja huvilised

Olete oodatud järgmisele Õpetatud Eesti Seltsi koosolekule, mis toimub kolmapäeval, 26. veebruaril 2025 kell 16.15 Jakobi 2-224 ja veebis (koosolekuga liitumiseks vajuta siia).

Ettekande peab Mait Sepp teemal “Mitut ilma- ja kliimaterminit eesti keel vajab?”.

Ettekandes räägitakse terminitest, mida kasutatakse meteoroloogias ja klimatoloogias ning sellest, kuidas need mõisted on jõudnud eesti keelde. Mis on ilmaklaas ja kes esimesena kasutasid sõna termomeeter, tsüklon ning kliimamuutus? Lisaks vaatame, millises seisus on eestikeelsed ilmaterminid praegu ja mida toob tulevik.

Kõik on oodatud!

Head Seltsi liikmed ja huvilised!

Olete oodatud järgmisele Õpetatud Eesti Seltsi koosolekule, mis toimub kolmapäeval, 12. veebruaril 2025 kell 16.15 Jakobi 2-224 ja veebis (koosolekuga liitumiseks vajuta siia).

Ettekande peab Mari Nõmmela teemal “Kadunud ajas: Narva lastekodud“.
Varauusajast peale on peetud ühiskonna kõige väetimate ja haavatavamate liikmete eest hoolitsemist põhiliselt kirikukoguduste asjaks. Nii oli see ka Läänemere maades ja provintsides. 19. sajandil Balti kubermangude tekstiilikeskuseks kujunenud Narvas tegutses enam kui tosin kristlikku konfessiooni ning ajaloolist kaubalinna peeti suhteliselt ususallivaks. Ettekande sissejuhatuses kaardistatakse Narvas tegutsenud varjupaigad Esimese maailmasõja aastail. Edasi laieneb fookus Eesti riigi sotsiaal-hoolekandepoliitika eesmärkide realiseerimisele Ida-Virus, mida tagasivaates võib nimetada Narva juhtumiks. Lastekodude teema lõpetuseks peatutakse küsimusel, milline oli Narva lastekodulaste ja sõjaorbude edasine saatus poliitiliste sündmuste keerises, 1941-1944.

Kõik on oodatud

Head Seltsi liikmed ja huvilised!

Alates 29. jaanuarist on Õpetatud Eesti Seltsi koduleht ajutiselt suletud. Ajutise sulgemise põhjuseks on kodulehe uuendamine, mille ajaline kestus on hetkel teadmata. Kõik teated edastatakse Liidu liikmetele ja teistele meililisti seltsid.oes@lists.ut.ee kaudu. Kes pole meililistiga liitunud, saavad seda teha siin. Kui jääte listiga liitumisel hätta, võtke ühendust Seltsi sekretäriga aadressil kristo.oks@gmail.com.

Tulevaste ettekandekoosolekute info laekub ka ÕES Facebooki lehele.

Vabandame ebameeldivuste pärast

Head Seltsi liikmed ja huvilised!

Olete väga oodatud Õpetatud Eesti Seltsi aastakoosolekule, mis toimub 22. jaanuaril kell 16.15 Jakobi 2-224.

Kavas on Seltsi esimehe Mihkel Mäesalu ettekanne “Tartu-Jaani kesk-ja varauusaegne maakihelkond”

Tartu linna ümbruse maapiirkondi hõlmav Tartu-Maarja kihelkond asutati juba 13. sajandil, kuid sai oma tänapäevase nime alles aastal 1842 kui rajati tänapäeval Pepleri ja Kuperjanovi tänavate nurgal asuv Maarja kirik. Enne Maarja kiriku ehitamist oli Tartu maakihelkonna kirikuks Jaani kirik. Keskaegses Tartu linnas oli aga kaks kihelkonda: Jaani ja Maarja. Ettekandes räägitakse, kuidas Jaani sai kihelkonnakirikuks samaaegselt nii poole keskaegse Tartu linna kui ka linna ümbritsenud maapiirkondade jaoks.

Järgneb aastakoosolek, mille päevakorras on:

1) Juhatuse 2024. aasta tegevuse aruanne

2) Revisjonikomisjoni aruanne

3) Juhatuse ja revisjonikomisjoni valimine

4) ÕESi stipendiumi väljakuulutamine

5) ÕESi auliikme väljakuulutamine

Aastakoosolekule järgneb ÕES 2023 aastaraamatu esitlemine ruumis Jakobi 2-230.

Kõik on oodatud!

Head Seltsi liikmed ja huvilised

Olete oodatud järgmisele Õpetatud Eesti Seltsi koosolekule, mis toimub kolmapäeval, 4. detsembril 2024 kell 16.15 Jakobi 2-224 ja veebis (liitumiseks vajuta SIIA).

Ettekande peab Eero Medijainen teemal “100 aastat mässust Tallinnas: eelmäng Londonis ja Washingtonis“. Ettekandele järgneb arutelu.

Eesti ajalookirjutusse on ilmunud arvamus, et punased naasesid novembris 1918, et taastada vene impeerium täies ulatuses. Senine käsitlus toetus arusaamisele, et tegemist oli pigem katsega teostada maailmarevolutsiooni. Me ei tea, mis on õige või vale, sest kumbki versioon õnneks ei realiseerunud. Veel keerulisem on lugu sündmustega, mis toimusid Tallinnas täpselt kuus aastat hiljem. Veidi teame igat masti „punaste“ sidemetest Moskvaga ja mõndagi Eesti jõukeskuste tegevusest 1924 ning mässu järelmõjudest. Ettekanne peatub eelnevatel arengutel Londonis ja Washingtonis.

Kõik on oodatud!

Head Seltsi liikmed ja huvilised

Olete oodatud järgmisele Õpetatud Eesti Seltsi koosolekule, mis toimub kolmapäeval, 20. novembril 2024 kell 16.15 Jakobi 2-224 ja veebis (liitumiseks vajuta siia)

Ettekande peab Tõnu Viik teemal “E. J. Öpik – Eesti kuulsaim astronoom“.

Ernst Julius Öpik (22.10.1893 – 10.09.1985) sündis Kundas tolliametniku perekonnas neljanda lapsena kümnest. Ta sai keskhariduse Tallinna Nikolai I gümnaasiumis ja astronoomiahariduse Moskva ülikoolis. Öpik spetsialiseerus väikekehade uurimisele, nagu asteroidid, komeedid ja meteoorid, kuid ta haare oli laiem. Ta tegi kindlaks meie naabergalaktika Andromeda ligikaudse kauguse ja näitas, et tähtede energiaallikad on tuumaprotsessid ja et Päikesesüsteemi äärealadel peab olema tohutu suur väikekehadest koosnev vöö.

Kõik on oodatud!