25. september ÕES koosolek: Ragnar Kruusimaa grupiidentiteedi tsüklilisusest

 Järgmine Õpetatud Eesti Seltsi koosolek toimub kolmapäeval, 25. septembril 2019 kell 16.15 Jakobi 2-230.

Ettekande peab Ragnar Kruusimaa teemal “Grupiidentiteedi tsüklilisus”.

Oma ettekandes teen lühikese sissevaate ühte spetsiifilisse, suletud gruppi ja nende identiteediloomesse.

Tegemist on vägagi selgepiirilise grupiga, mille liikmed on küll ajas muutuvad, kuid mille peamine ülesanne ehk grupi eesmärk on sama. Selline grupp on ise võimeline looma omanäolist identiteeti, kuid grupi moodustamise algperioodil vajas see kõigi sisendit ja toimus n-ö kompamine – mis sobib ja mis mitte. Indentiteedist sõltus palju just algperioodil, sest see määras grupi maine, positsiooni suhtes teiste gruppidega, uute inimeste liitumise ja pikema tulevikuperspektiivi. Just seetõttu, varasema ja parema puudumisel, toetuti palju meediast ja õppematerjalidest saadule, mida testiti läbi praktiliste ülesannete ja selline ringlus aitaski vormida nii minapilti kui kuvandit, mille omavahelises koosmõjus kujunes grupi enda identiteet. Uurimisaluse juhtumi puhul oli täheldatav selle protsessi teatud tsüklilisus, kus identiteediloome toimus.

Kõik oodatud!

11. september ÕES koosolek: Dorothee Goeze Karl Eduard v. Lipharti taasavastatud testamendist

Sügissemestri esimene Õpetatud Eesti Seltsi koosolek toimub kolmapäeval, 11. septembril 2019 kell 16.15 Jakobi 2-230.

Ettekande peab Dorothee Goeze teemal “Majandus, perekond, sõbrad ja kultuurilised kavatsused 1832. aasta Liivimaal. Ühe Karl Eduard v. Lipharti (1808-1891) taasavastatud testamendi põhjal.”

Ühe inimese “Viimane Tahe” võib sisaldada ka üldiseid kultuuri- ning  ühiskondlik-ajalooisi mõtteid.

Tuntud kunstiajaloolane ning -metseen Karl Eduard v. Liphart kirjutas nooruspõlves, enne kui ta lahkus Tartust, Liivimaalt Itaaliasse oma mõtted üles. Need olid mõtted, mis annavad ülevaate Lipharti rikkusest ja selle käekäigust. 1832. aastast pärinev dokument ja ka mõned teised K. E. V. Liphardi kommentaarid loovad erakordse pildi ühest Liivimaa esinduslikust perest.

Kõik oodatud!

8. mai ÕES koosolek: Karmen Trasberg Eesti õpetajate seminaridest 1919 – 1940

Kevadsemestri viimane Õpetatud Eesti Seltsi koosolek toimub kolmapäeval, 08. mail 2019 kell 16.15 Jakobi 2-230.

Ettekande peab Karmen Trasberg teemal “Eesti õpetajate seminarid 1919 – 1940”

Ettekanne vaatab tagasi õpetajate seminaride käekäigule esimese omariikluse perioodil – millised olid põhimõtted, millest nende koolide rajamisel lähtuti ja milles seisnes nn seminarivaim. Seminaristide valik lähtus tollasest põhimõttest, et õpetajaks sünnitakse. Rahvuslus, koolikeskkonna kasvatuslik mõju, teooria ja praktika sidusus on ainult mõned seminaride keskmes olnud väärtused. Ka siis kui koole endid liideti, lahutati või nime muudeti, jäid need unikaalseks oma tugeva ja kokkuhoidva vilistlaskonnaga nagu ka elujõuga paguluses. Igal kümnendil kutsus Eesti õpetajate keskühing Stockholmis kokku vabas maailmas elavad seminaristid, et tähistada õpetajate seminaride tähtpäevi, hoida ja kanda seminari ideed eksiilis.

Eestis tegutses viis õpetajate seminari (Tartus, Rakveres, Tallinnas, Võrus ja Haapsalus). Oma staatuselt olid need keskkoolid, kuhu võeti õppima 6-klassilise algkooli lõpetanuid. Õppetöö seminaris kestis kuus aastat, koos üldainetega saadi ka ettevalmistus õpetajatööks. Seminarid olid tuntud oma kooliuuendusliku ja tugeva praktilise suunitluse tõttu, mida võimaldasid seminaride juures tegutsevad harjutuskoolid. Oma tegevusajal andsid viis õpetajate seminari koos Saaremaa gümnaasiumi pedagoogikaharuga kokku kaks ja pool tuhat kutsega algkooliõpetajat. Selle tulemusena saavutati sõjaeelses Eestis ideaalilähedane olukord, kus enamusel algkooliõpetajatest oli kutse.

Kõik oodatud!

17. aprillil ÕES koosolek: Mihkel Mäesalu teemal Tartu piiskop Dietrich Damerow (1378-1400) ja Saksa ordu

 Järgmine Õpetatud Eesti Seltsi koosolek toimub kolmapäeval, 17. aprillil 2019 kell 16.15 Jakobi 2-230.

Ettekande peab Mihkel Mäesalu teemal ” Tartu piiskop Dietrich Damerow (1378-1400) ja Saksa ordu  “

Ajaloohuviliste seas on Tartu piiskop Dietrich Damerow tuntud Saksa ordu vastase rahvusvahelise koalitsiooni juhina aastatel 1395-1396 ning seoses nn Tartu sõjaga (1396), milles ordu kõnealuse koalitsiooni ennetava rünnakuga purustas. Oma ettekandes käsitlen ma Damerowi suhteid Saksa orduga kogu tema valitsusaja jooksul, tematiseerides mainitud koalitsiooni ja sõja kõrva ka tema ametisse asumisega kaasnenud probleeme, rahuläbirääkimisi ordu ja Riia peapiiskopiga 1397. aastal ning samuti Saksa ordu rolli Damerowi tagasi astumisel piiskopi kohalt 1400. aastal. Juba ammu tuntud allikate uue pilguga vaatamise kõrval toon esile ka ühe senitundmatu üriku, mille leidsin eelmisel sügisel Poola arhiivides tehtud Eesti vanema ajaloo allikate otsimisreisil.

Kõik oodatud!

03. aprilli ettekanne jääb ära!

Esineja haigestumise tõttu jääb kahjuks 03. aprilli ettekanne ära. Järgmine koosolek toimub 17. aprillil. Siis peab ettekande Mihkel Mäesalu teemal “Tartu piiskop Dietrich Damerow (1378-1400) ja Saksa ordu”.

03. aprill ÕES koosolek: Tõnu Viik Kaali järve mõistatusest

Järgmine Õpetatud Eesti Seltsi koosolek toimub kolmapäeval, 03. aprillil 2019 kell 16.15 Jakobi 2-230. Ettekande peab Tõnu Viik teemal “Julius Kalkun (Kaljuvee), Ivan Reinwald ja Kaali järve mõistatus”.

Kooliõpetaja ja iseõppijast geoloog Julius Kalkun (Kaljuvee) oli esimene inimene maailmas, kes tuli 1919. a välja arvamusega, et Kaali järve on tekitanud meteoriidi langemine. Ja et lisaks Kaali järvele on meteoriidi langemisest tekkinud ka nn Riesi struktuur Baierimaal. Kaljuvee arvamuse Kaali järve tekke kohta tõestas lõplikult teine eestlane Ivan Reinwald, kes leidis 1937. a  kõrvalkraatrist meteoriitset rauda.

Oma raamatus “Die Grossprobleme der Geologie” laskis Kaljuvee oma ideid vast isegi liigselt lennata, kuid näiteks tema idee suure meteoriitse keha langemisel tekkinud magma aktiveerimise kohta põrke kohast kaugemal on tõeks osutunud.

Kõik oodatud!

20. märts ÕES koosolek: Madis Maasing tülist Riia peapiiskopi ja linna vahel 1520. – 1550

Järgmine Õpetatud Eesti Seltsi koosolek toimub kolmapäeval, 20. märtsil 2019 kell 16.15 Jakobi 2-230.

Ettekande peab Madis Maasing teemal “Reformatsioon, kirikuvarad ja võim – tüli Riia peapiiskopi ja linna vahel 1520.–1550. aastatel”

Riia kui keskaegse Liivimaa majanduslikult ja poliitiliselt olulisim linn oli sageli tüliõunaks piirkonna kahe võimsaima maaisanda – Saksa Ordu Liivimaa haru ja Riia peapiiskopi vahel. Linna relevantsust rõhutab ühe tulevase Riia peapiiskopi väide: „Wer Rige hat, der hat Leifflandt“ („Kelle käes on Riia, selle käes on Liivimaa“). Tülid Riia pärast jätkusid teatud vaheaegadega ka seejärel, kui ordu ja peapiiskop leppisid kokku ühises võimus linna üle (1452).

Ettekanne keskendub viimasele suurele heitlusele Riia pärast, mis toimus 16. sajandi II veerandil. Eelkõige olid konfliktis Riia linn ja peapiiskop, sest luterliku reformatsiooniga kaasa läinud riialased otsustasid end anda ordu ainuvõimu alla ning konfiskeerisid peapiiskopilt ja toomkapiitlilt kõik kirikuvarad, kaasa arvatud peapiiskopkonna olulisima pühakoja, toomkiriku. Peapiiskop ei kavatsenud kaotusega leppida ning kasutas oma võimu taastamiseks laia arsenali vahendeid: läbirääkimisi linna ja orduga, liite Liivimaa-siseste ja -väliste jõududega ning pöördumist nii paavsti, Püha Rooma riigi keisri kui ka keisririigi kõrgeimate kohtuvõimude poole. Pikaks veninud ja komplitseerituks muutunud tüli käik näitab hästi, millised olid tegelikud Liivimaa-sisesed jõuvahekorrad ja kuidas selle poliitiline süsteem Liivimaa sõja eelsetel kümnenditel toimis.

Kõik oodatud!

06. märts ÕES koosolek: Martin Malve vanimatest koljuoperatsioonidest Eestis

Järgmine Õpetatud Eesti Seltsi koosolektoimub kolmapäeval, 06. märtsil 2019 kell 16.15 Jakobi 2-230.

Ettekande peab Martin Malve teemal “Vanimatest koljuoperatsioonidest Eestis”

Arheoloogilistel kaevamistel avastatud inimluude analüüsimine ei anna meile teavet mitte ainult soo, vanuse ja patoloogiate kohta, vaid ka vihjeid sellest, kuidas on minevikus haigusi ja vigastusi ravitud. Kesk- ja varauusaegset meditsiini Tallinnas ja Tartus on arhiiviallikate põhjal siin-seal käsitletud, kuid kuna kirjalikke ülestähendusi on säilinud küllaltki vähe ja need on tihtipeale lünklikud, pakuvad meile lisateavet just skeletid.

Otseselt viitavad meditsiinilistele tegevustele niisugused jäljed, mis on luudele tekkinud näiteks trepanatsioonil (kolju avamisel) või jäsemete amputeerimisel. Esimesena kirjeldas trepanatsioone e koljuoperatsioone Vana-Kreeka arstiteadlane Hippokrates 5. sajandil eKr.  Üle maailma on avastatud arvukalt edukalt avatud koljusid veelgi varasematest perioodidest. Pikka aega polnud mitte ühtegi selliste tunnustega luud Eestis välja kaevatud, kuid viimaste aastate luu-uurimised on päevavalgele toonud paar põnevat juhtumit. Ettekandest selgub, kuidas neid keerulisi protseduure läbi viidi ja kui paljud selle ohtliku protseduuri üle elasid.

Kõik oodatud!

20. veebruar ÕES koosolek: Agnes Neier kirjanikest fotoaparaadi ees ja taga

Järgmine Õpetatud Eesti Seltsi koosolek toimub kolmapäeval, 20. veebruaril 2019 kell 16.15 Jakobi 2-230.

Ettekande peab Agnes Neier teemal “Eesti kirjanikud fotoaparaadi ees ja taga”

Fotograafia kui valgusega kirjutamine on olnud kirjandusega alati tugevalt seotud. Üsna pea pärast leiutamist muutus fotograafia ilukirjanduses tavapäraseks teemaks. Tänapäeval võib aga näha plahvatuslikku kasvu fotode kaasamisel ilukirjanduslikesse teostesse. Kuid kokkupuutepunkte fotograafia ja kirjanduse vahel võib täheldada ka autori tasandil ning eriti selles, kuidas suhtusid autorid uude tehnoloogiasse. Mõnevõrra paradoksaalselt ongi fotograafia kui uue tehnika kohta sõna võtnud eelkõige kirjanikud (nt Edgar Allan Poe, Charles Baudelaire), mitte fotograafia praktikud. Oma ettekandes vaatlen, kuidas suhtusid eesti kirjanikud uude tehnoloogiasse? Kas fotograafia võeti vastu avasüli või mõningase skepsisega? Ning vaatlen, kas on võimalik täheldada fotograafia mõju ka autorite ilukirjanduslikus loomingus.

Kõik oodatud!

Õpetatud Eesti Seltsi aastakoosolekul 2019

Stipendiumi 2018. pälvis Eve Rannamäe artikli „Kolm tuhat aastat lambaid Eestis: zooarheoloogiline leiuaines ja emaliinide geneetiline mitmekesisus“ eest.

Auliikmeks valiti Kaur Alttoa.

Seltsi võeti vastu neli uut liiget – Maarja Hollo, Harry Liivrand, Priit Rohtmets ja Karin Visnapuu.

Juhatus ja revisjonikomisjon jätkavad 2019. aastal samas koosseisus. Juhatuse uueks esimeheks on Taavi Pae.

Aastakoosoleku järel esitleti Õpetatud Eesti Seltsi 2017. aastaraamatut, kus on artikleid Wemela kihelkonnast, baltisaksa mälupaikadest, Soome ja eesti teaduslike seltside koostööst 1918 – 1940, 1917. aasta revolutsioonist jm.