Kevadsemestri viimane Õpetatud Eesti Seltsi koosolek toimub kolmapäeval, 08. mail 2019 kell 16.15 Jakobi 2-230.

Ettekande peab Karmen Trasberg teemal “Eesti õpetajate seminarid 1919 – 1940”

Ettekanne vaatab tagasi õpetajate seminaride käekäigule esimese omariikluse perioodil – millised olid põhimõtted, millest nende koolide rajamisel lähtuti ja milles seisnes nn seminarivaim. Seminaristide valik lähtus tollasest põhimõttest, et õpetajaks sünnitakse. Rahvuslus, koolikeskkonna kasvatuslik mõju, teooria ja praktika sidusus on ainult mõned seminaride keskmes olnud väärtused. Ka siis kui koole endid liideti, lahutati või nime muudeti, jäid need unikaalseks oma tugeva ja kokkuhoidva vilistlaskonnaga nagu ka elujõuga paguluses. Igal kümnendil kutsus Eesti õpetajate keskühing Stockholmis kokku vabas maailmas elavad seminaristid, et tähistada õpetajate seminaride tähtpäevi, hoida ja kanda seminari ideed eksiilis.

Eestis tegutses viis õpetajate seminari (Tartus, Rakveres, Tallinnas, Võrus ja Haapsalus). Oma staatuselt olid need keskkoolid, kuhu võeti õppima 6-klassilise algkooli lõpetanuid. Õppetöö seminaris kestis kuus aastat, koos üldainetega saadi ka ettevalmistus õpetajatööks. Seminarid olid tuntud oma kooliuuendusliku ja tugeva praktilise suunitluse tõttu, mida võimaldasid seminaride juures tegutsevad harjutuskoolid. Oma tegevusajal andsid viis õpetajate seminari koos Saaremaa gümnaasiumi pedagoogikaharuga kokku kaks ja pool tuhat kutsega algkooliõpetajat. Selle tulemusena saavutati sõjaeelses Eestis ideaalilähedane olukord, kus enamusel algkooliõpetajatest oli kutse.

Kõik oodatud!