Ettekanne keskendub peresuhete õiguslikule regulatsioonile kehtinud Balti Eraseaduse ning väljatöötamisel olnud tsiviilseadustiku eelnõude pinnalt.

Ehkki Eesti Vabariik ja seadusandlus üldiselt arenes 1920ndatel kiiresti vabaduse ja võrdõiguslikkuse suunas, ei jõudnud uued modernsed regulatsioonid sama kiiresti eraõiguse valdkonda. Perekonnasuhteid jäi esialgu edasi reguleerima vanamoodne ja konservatiivne Balti Eraseadus. Selgeimalt avaldus vastuolu Balti Eraseaduse konservatiivsuse ja modernse võrdsusidee vahel abikaasade omavahelistes suhetes. Abikaasade isiklikes suhetes oli suurimaks vaidluskohaks naisele pereasjade otsustamisel suurema kaasarääkimisõiguse andmine.  Teiseks peamiseks vaidluskohaks oli vallaslaste ja nende emadega seonduv, eriti  väljaspool abielu sündinud laste õigused ja kohustused nende isade suhtes. Vähem poleemikat tekitas vanemate ja laste suhte üldine õiguslik regulatsioon.