ÕPETATUD EESTI SELTSI PÕHIKIRI
I. Üldsätted
II. Eesmärgid ja ülesanded
III. Seltsi liikmed
IV. Juhtimine ja järelevalve
V. Reorganiseerimine ja lõpetamine
Vastu võetud ÕESi aastakoosolekul 03.02.2016
I. Üldsätted
1. Õpetatud Eesti Selts (edaspidi ÕES või Selts) on vanima Eesti teadusseltsina (asutatud 18.
jaanuaril 1838, suletud 1950. aastal ja taastatud 21. oktoobril 1988) eri rahvusteaduste
esindajaid koondav mittetulundusühing.
2. ÕES-i nimetus ladina keeles on Litterarum Societas Esthonicae, saksa keeles Gelehrte
Estnische Gesellschaft, inglise keeles Learned Estonian Society.
3. ÕES asub Tartus ja tegutseb traditsiooniliselt Tartu Ülikooli juures.
4. ÕES on mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud juriidiline isik kõigi sellest
tulenevate õiguste ja kohustustega, tal on arveldusarve pangaasutuses, oma nimetusega pitsat
ja ajalooliselt väljakujunenud sümboolika. Oma tegevuses lähtub ÕES mittetulundusühingu
seadusest ja muudest EV õigusaktidest.
II. Eesmärgid ja ülesanded
5. ÕES seab oma eesmärgiks edendada teadmisi eesti rahva minevikust ja olevikust, keelest,
kultuurist ja kirjandusest ning eestlaste asustatud maast.
6. Oma eesmärkide saavutamiseks ÕES:
a) käsitleb vastavaid küsimusi oma koosolekuil; korraldab teaduslikke ettekandeid ja
konverentse, näitusi, populaarteaduslikke loenguid jne.;
b) korraldab ja toetab oma eesmärkide kohaseid teaduslikke töid ja uurimisi;
c) kogub oma eesmärkidele vastavaid trükiseid ja käsikirjalisi materjale;
d) annab välja oma aastaraamatut ja muud vastavat kirjandust;
e) teeb koostööd teiste ühingute ja seltsidega;
f) annab välja stipendiume ja preemiaid.
III. Seltsi liikmed
7. ÕES-il on tegev- ja auliikmed.
Tegevliikmeks võivad isikliku sooviavalduse põhjal olla isikud, kes oma trükis avaldatud
kirjutiste ja teaduslike ettekannetega või muul teel on ilmutanud võimeid iseseisvaks
teaduslikuks uurimistööks mõnel punktis 5 nimetatud alal.
Auliikmeteks võidakse valida kas eriti silmapaistvaid teadlasi ja kultuuritegelasi või isikuid,
kes on oma tegevusega ÕESile olulist kasu toonud.
8. Auliikmed valitakse Seltsi üldkoosolekul kohal olevate liikmete häälteenamusega Seltsi
juhatuse ettepanekul.
Tegevliikmed võetakse vastu üldkoosolekul osalenud liikmete poolthäälteenamusega juhatuse
ettepanekul.
Hääletamine liikmete vastuvõtmisel toimub avalikult, kuid vähemalt 3 hääleõigusliku liikme
nõudmisel viiakse läbi salajane hääletamine.
9. Liikmed lahkuvad Seltsist omal soovil, kirjaliku teadaande põhjal juhatusele. Liikmed
arvatakse Seltsist välja, kui isikul on kolme aasta kestel Seltsi liikmemaks tasumata või
juhatuse ettepanekul üldkoosolekul kohal olevate tegevliikmete 3/4 häälteenamusega tehtud
otsusel, kui välja arvatav liige on Seltsile või selle eesmärkidele vastu töötanud. Seltsi
liikmeskonnast väljaarvamisest teatab juhatus väljaarvatule kirjalikult.
10. Liikmemaksu suuruse ja tasumise tähtaja määrab Seltsi üldkoosolek. Seltsi auliikmed on
liikmemaksust vabad. Juhatuse ettepanekul võib üldkoosolek liikmeid liikmemaksust
mõjuvatel põhjustel vabastada.
IV. Juhtimine ja järelevalve
11. Seltsi kõrgeimaks juhtorganiks on tema liikmete üldkoosolek, mis toimub vähemalt kord
aastas, jaanuaris-veebruaris. Sellel üldkoosolekul (aastakoosolekul) esitatakse ja kinnitatakse
Seltsi eelmise aasta tegevusaruanne ja revisjonikomisjoni aruanne. Aastakoosolek valib
järgmiseks tegevusaastaks Seltsi tegevliikmete hulgast juhatuse: esimehe ning 5 – 8 liiget, kes
endi hulgast valivad aseesimehe(d) ja raamatukoguhoidja. Samuti valitakse Seltsi kogude,
kassa ja aktide revideerimiseks 3-liikmeline revisjonikomisjon.
12. ÕESi esindab ja tema igapäevast tegevust korraldab juhatus, lähtudes põhikirjast ja
üldkoosoleku otsustest. Juhatuse koosolek kutsutakse kokku esimehe või aseesimehe poolt ja
on otsustusvõimeline vähemalt poolte liikmete, nende hulgas esimehe või aseesimehe kohal
olles. Otsused tehakse koosolekul osalenud juhatuse liikmete poolthäälteenamusega.
13. ÕESi esindab õigustoimingutes Seltsi esimees. Ta juhatab koosolekuid ning teostab üldist
järelevalvet Seltsi varade kasutamise üle. Esimehe äraolekul või tema surma korral täidab
tema kohuseid aseesimees, kellele viimasel juhul lähevad kõik esimehe volitused. Juhatuse
teised liikmed võivad ÕESi esindada ainult ühiselt.
14. Seltsi asjaajamist ja publikatsioonide väljaandmist korraldab sekretär, kes ei pea olema
Seltsi liige. Sekretär protokollib koosolekuid ning hoolitseb väljaannete toimetamise ja Seltsi
kirjavahetuse eest. Raamatukoguhoidjale allub Seltsi raamatu- ja arhivaalikogu ning
väljaandelao korrashoid.
Kui Seltsi majanduslik olukord võimaldab, võib Selts abiks juhatusele palgata ka asjaajaja või
raamatupidaja, kelle tööd suunab Seltsi esimees või aseesimees.
15. Seltsi esimees ja teised juhatuse liikmed vabastatakse ametist
1) isikliku avalduse alusel,
2) tagasikutsumise korras, kui neile avaldab umbusaldust üle poole üldkoosolekul olevaist
Seltsi liikmetest.
16. Seltsi raha hoitakse pangaarvel, välja arvatud jooksvaks asjaajamiseks vajalikud summad
ja sellest kaetakse tarvilikud väljaminekud, eeskätt Seltsi kogude säilitamise ja teadustööde
ning väljaannetega seotud kulud. Vahendid Seltsi tegevuseks laekuvad liikmemaksudest,
sihtotstarbelistest toetustest, annetustest ja Seltsi väljaannete müügist.
17. ÕESi üldkoosolekuid kutsub kokku juhatus vastavalt aasta tegevuskavale või vajaduse
järgi, samuti revisjonikomisjoni või 1/10 Seltsi liikme kirjalikul põhjendatud nõudmisel.
Koosoleku aeg ja päevakord tehakse liikmeile teatavaks vähemalt 7 päeva varem
üldkoosoleku või juhatuse poolt määratud korras.
Üldkoosolekul arutatakse Seltsi eesmärkidele (vt. punkt 5) vastavaid küsimusi ning peetakse
sellekohaseid ettekandeid, millest teavitatakse ka üldsust.
18. Üldkoosolek otsustab lõplikult kõik Seltsi ellu puutuvad küsimused. Üldkoosolek teeb
otsused (v.a punktides 8, 9, 20 ja 21 märgitud juhtudel) vähemalt 1/10 tegevliikmete kohal
olles poolthäälteenamusega.
Üldkoosolekust võtavad hääleõigusega osa tegev-ja auliikmed.
19. Seltsi sisekord (protseduurireeglid) võidakse lähemalt määrata kodukorras, mille kinnitab
üldkoosolek.
V. Reorganiseerimine ja lõpetamine
20. Põhikirja võib muuta vähemalt 1/4 tegevliikmete kohal olles. Tarviliku kvoorumi
puudumisel on järgmine koosolek, mis punktis 17 ettenähtud korras uuesti kokku kutsutakse,
selles küsimuses otsustusvõimeline. Põhikirja muutmiseks on vajalik 2/3 koosolevate liikmete
nõusolek.
21. Seltsi likvideerimise otsus tehakse üldkoosolekul vähemalt 1/2 tegevliikmete kohal olles
2/3 häälteenamusega. Samal koosolekul valib Selts 3-liikmelise likvideerimiskomisjoni.
Ühingu lõpetamise korral antakse pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist alles jäänud vara
üle tulumaksusoodustustega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste
nimekirja kantud või muus lepinguriigis asutatud ühingule, mida käsitatakse
tulumaksusoodustusega ühinguna või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule.