14.04. ÕES koosolek: Kristjan Kaljusaar “Läänid, vasallid ja võim 13. sajandi esimese poole Virumaal”

Olete oodatud järgmisele videosilla teel peetavale Õpetatud Eesti Seltsi koosolekule, mis toimub kolmapäeval, 14. aprillil 2021 kell 16.15.

Ettekande peab Kristjan Kaljusaar teemal “Läänid, vasallid ja võim 13. sajandi esimese poole Virumaal”.

Virumaa oli 13. sajandi ristisõdade, kristliku misjonitöö ja tormiliste poliitiliste konfliktide üks omapärasemaid tallermaid. Laias laastus teame, et aastasaja alguses tegutsenud muinaseesti ülikute asemel domineerisid seal sajandi keskpaigaks Taani kuninga vasallid, kuid vahepeal toimus kohalikus valitsuskorralduses tosinkond dramaatilist pööret, mis kujundasid omanäolise ja üsnagi segase võimumosaiigi. Lisaks ürikulisele materjalile ja jutustavatele allikatele (kus Henriku kroonika sündmustikule järgnenud perioodi puudutav aines on pigem kasin) pakuvad toimunu lahkamiseks väärtuslikke infokilde Eestimaa nimistud Taani hindamisraamatus, mis toovad ära 1240. aastate tagasivaatava kirjelduse Põhja-Eesti asustusest, maavaldussuhetest ja vasallidele tehtud läänistustest. Antud ettekanne käsitleb eeskätt tähelepanekuid ning võimalusi, mida see sisutihe register pakub 13. sajandi esimese poole Virumaa võimuvõrgustike ja poliitilise ajaloo mõtestamiseks.

Ettekannet on võimalik jälgida vaid videosilla vahendusel.

Ülekande edastamiseks kasutatakse Teams platvormi.

Ettekannet on võimalik jälgida: https://bit.ly/2QeooBY

Kõik oodatud videosilla vahendusel kuulama!

http://oes.ut.ee/

 

17.03 ÕES koosolek: Mihkel Truman “Akadeemilise Ajaloo Seltsi rajamine ja tegevus”

Olete oodatud järgmisele videosilla teel peetavale Õpetatud Eesti Seltsi koosolekule, mis toimub kolmapäeval, 17. märtsil 2021 kell 16.15.

Ettekande peab Mihkel Truman teemal “Akadeemilise Ajaloo Seltsi rajamine ja tegevus”

Akadeemilise Ajaloo Seltsi (AAS) rajamine 1920. aasta märtsis oli osa Tartu ülikooli Eesti ja Põhjamaade ajaloo professori A. R. Cederbergi programmist välja arendada eesti ajalooteadus.

Seltsi ülesandeks pidi saama ajalooteadusliku uurimistöö koordineerime Eestis, aga mõistagi ka üliõpilaste ajalooteaduslike huvide edendamine. Ehkki AAS-i korraldas regulaarselt ettekandekoosolekuid, saatis üliõpilasi suviti Eesti eri piirkondadesse ajaloolisi ja pärimuslikke andmeid koguma, tegeldi jällegi Cederbergi initsatiivil aktiivselt ka siinses ajalooteaduses oluliste publikatsioonide avaldamisega – alustades Ajaloolisest Ajakirjast, lõpetades mahukate teatmikega.

Ettekannet on võimalik jälgida vaid videosilla vahendusel.

Ülekande edastamiseks kasutatakse Teams platvormi.

Ettekannet on võimalik jälgida: https://bit.ly/3rTdLCv

 

Kõik oodatud videosilla vahendusel kuulama!

http://oes.ut.ee/

03.03.2021 ÕES koosolek: Mait Sepp “Kui välk tapab – pikseohvrid Eestis aastatel 1880–1940”

Olete oodatud kuulama Õpetatud Eesti Seltsi koosolekut, mis toimub kolmapäeval, 3. märtsil 2021 kell 16.15.

Ettekande peab Mait Sepp teemal “Kui välk tapab – pikseohvrid Eestis aastatel 1880–1940”

Hinnanguliselt hukub igal aastal maailmas välgu tagajärjel 24 000 inimest ja ligi veerand miljonit saab vigastada. Teadaolevalt sai Eestis viimati inimene pikselöögist surma 1998. aasta juunis.

Kuidas aga olid lood meie maal ligi sada aastat tagasi, kui suurem enamus eestlastest elas külades ja askeldas põldudel? Ettekandes tutvustataksegi uuringut, mille eesmärgiks oli teada saada kui palju, kes ja mis asjaoludel Eestis välgu läbi aastatel 1880–1940 hukkus. Uuringu algallikateks on vanad ajalehed, millest kogutud andmeid täiendati ja kontrolliti ametliku statistika, kirikuraamatute jm andmestiku põhjal.

Uuringu tulemused näitavad, et pikne tappis aastas keskmiselt 7–8 inimest. Mõnevõrra ootamatult see arv vaadeldava perioodi jooksul praktiliselt ei vähenenud. Küll aga vähenes hoones hukkunute arv, mis viitab uuendustele taluarhitektuuris. Välguohvriks on tavaliselt mehed, kuid võrreldes teiste sarnaste uuringutega, on meie hukkunute seas ebaproportsionaalselt palju naisi. Nendest ja veel mitmetest teistest seaduspäradest ettekandes räägitaksegi.

Ettekannet on võimalik jälgida vaid videosilla vahendusel.

Ettekannet on võimalik jälgida: https://bit.ly/3dFIG0O

Ülekande edastamiseks kasutatakse Teams platvormi.

Kõik oodatud videosilla vahendusel kuulama!

 

„Kelle nägu oli Eesti esimene põhiseadus?“

 

Õpetatud Eesti Selts, Tartu Ülikool ja Teaduste Akadeemia kutsuvad kõiki Eesti ajaloo ja riigiõiguse huvilisi 21. detsembril 2020 kl 10.00–14.35 toimuvale konverentsile „Kelle nägu oli Eesti esimene põhiseadus?“

1920. aasta põhiseaduse loojad tõid Asutavasse Kogusse oma oskused ja teadmised, vaidlustes kõlasid nii ideaalid kui ka kartused, millega riigi tähtsaim seadus pidi saadikute meelest arvestama.Põhiseaduse jõustumise sajandal aastapäeval räägivad ajaloolased ja õigusteadlased Eesti konstitutsiooni kujunemisest ja esimestest kujundajatest.

Konverentsi info ja programm on leitav  siit. 

Lisaks on programm on leitav ka Konverents Põhiseadus 1920_Programm.

Konverents on tasuta ja toimub veebiülekandena Zoomis.

Passcode: 042890

Webinar ID: 822 7130 2758

Täiendav info: marju.luts-sootak@ut.ee, hannes.vallikivi@gmail.com

V6 Konverents Põhiseadus 1920_Programm

9.12.20 ÕES koosolek: Katre Luhamaa “Eesti kohtusüsteem ja kohtunikkond reformide keskel 1988-1994”

Olete oodatud kuulama Õpetatud Eesti Seltsi koosolekut, mis toimub kolmapäeval, 9. detsembril 2020 kell 16.15.

Ettekande peab Katre Luhamaa teemal: “Eesti kohtusüsteem ja kohtunikkond reformide keskel 1988-1994”.

Ettekandes vaadeldakse Eesti kohtusüsteemi reformimist Eesti üleminekuperioodil ning kohtunikkonna uuendamist ja uuenemist ajavahemikus 1988-1994. Kohtusüsteem ja kohtunikkond on üks keskseid õigusriigi võimuharusid, kelle abil jõuab muutunud õiguskord igapäevaellu. Katre Luhamaa ettekandes vaadeldakse erinevaid kohtureformi ettappe üleminekuaja algusest kuni uue kohtute seaduse rakendamiseni 1993. aastal. Analüüs käsitleb nii kohtu institutsionaalset reformi sh Riigikohtu tööle hakkamist, kui ka kohtunikkonna väljavahetamist. Analüüsis küsitakse ka laiemalt, kuidas mõisteti reformide kontekstis õigusriigi põhimõtet ning millisena nähti kohtusüsteemi ning kohtunike rolli demokraatlikus ühiskonnas.

Ettekannet on võimalik jälgida vaid elektrooniliselt.

Ühine Zoomi kohtumisega:
https://uib.zoom.us/j/6026881481?pwd=NDNQbVNVOUZVVGlnMzN3MHBFNmlrUT09

ID: 602 688 1481
salasõna: 645044

25.11 ÕES koosolek: Hent Kalmo “Mis juhtus Toompeal 16. juunil 1940?”

Olete oodatud järgmisele Õpetatud Eesti Seltsi koosolekule, mis toimub kolmapäeval, 25. novembril 2020 kell 16.15 Jakobi 2-224.

Ettekande peab Hent Kalmo teemal “ Mis juhtus Toompeal 16. juunil 1940?”

16. juuni õhtul langetati Toompeal üks Eesti ajaloo valusamatest otsustest – võtta protesteerimata vastu Nõukogude Liidu ultimaatumis esitatud nõudmised ja lubada täiendavate vägede toomist Eestisse. Sellele otsusele eelnenud arutelusid on õnnestunud taastada ainult üldjoontes. Ettekandes antakse ülevaade sündmustest Toompeal kogu päeva vältel, tuginedes teiste hulgas mõnele ajalookirjanduses seni kasutamata allikale. Otsusele vahetult eelnenud ja järgnenud sündmuste valgustamine aitab selgitada, millist laadi vastupanu võis sel päeval üldse kõne alla tulla ning millistel kaalutlustel hoiduti protesteerimisest. Ettekandes näidatakse, et lisaks sõjalise vastupanu lootusetusele olid ka õiguslikud põhjendused selleks, et mitte kasvõi sümboolselt õhku lasta.

Ettekannet on võimalik jälgida elektooniliselt: https://bit.ly/3fu7BTL

Ülekande edastamiseks kasutatakse Teams platvormi.

Kõik oodatud!

11.11. ÕES koosolek: Tõnu Viik “Kuidas on kuulus šotlane David Brewster seotud Eestiga?”

Olete oodatud järgmisele Õpetatud Eesti Seltsi koosolekule, mis toimub kolmapäeval, 11. novembril 2020 kell 16.15 Jakobi 2-224.

Ettekande peab Tõnu Viik teemal “Kuidas on kuulus šotlane David Brewster seotud Eestiga?”

Üllataval kombel on Brewsteril seosed Eestiga täiesti olemas, isegi kolme, võib-olla isegi nelja erinevat liini pidi.

Kõik need seosed on üsna kaudsed, kuid siiski selgesti jälgitavad. Võib-olla kõige otsesem on see, et Tallinnas sündinud baltisakslane Seebeck avastas fotoelastsuse ja mõni aeg hiljem tegi sedasama ka Brewster ning hakkas esmaavastaja au eest võitlema.

Ülejäänud seosed on kõik Brewsteri hea tuttava polümaat Mary Somerville’i kaudu, kuid mitte vähem huvitavad. Millised siis täpsemalt, kuuleme loengus.

Kõik oodatud!

28.10 ÕES koosolek: Joosep Susi “Mis on (eesti) luule 21. sajandil?”

Olete oodatud järgmisele Õpetatud Eesti Seltsi koosolekule, mis toimub kolmapäeval, 28. oktoobril 2020 kell 16.15 Jakobi 2-224.

Ettekande peab Joosep Susi teemal „Mis on (eesti) luule 21. sajandil?“

Alates Jaan Bergmanni 1878. aastal Sakala veergudel ilmunud kirjutisest on eesti kirjandusteaduslikul ja -kriitilisel väljal ilmunud rohkelt katsetusi määratleda luule ja/või lüürika tähendusväli ja olemus. Enamasti tõukuvad sellised arutelud asjaolust, et esile on kerkinud mõni senisesse mustrisse sobimatu poeetika või on teisenenud arusaam nn arhetüüpsest luuletusest. Seetõttu iseloomustab luule piiride üle polemiseerimine valdavalt ka laiemaid arusaamu luulest ja muidugi ka n-ö väärtuslikust luulest.

Ettekandes süstematiseeritakse senised luulemääratlused, et jälgida, kuidas on viimase pooleteise sajandi vältel muutunud hoiakud luulele kui niisugusele. Ettekandes paigutatakse need lähenemisviisid kohakuti rahvusvaheliselt enim tähelepanu pälvinud definitsioonidega ning teiselt poolt aruteludega küsimuse üle „Mis on kunst?“ – ilmneb näiteks, et suur osa eesti luulemääratlustest suhestub rohkemal või vähemal määral institutsionaalse kunstiteooriaga.

Sedakaudu üritab ettekandja põgusalt mõtiskleda alljärgnevatel küsimustel. Missugused tunnusjooned põlistavad käesoleva sajandi (eesti) luulet/lüürikat ja mil määral on see seotud kitsamalt just eesti kultuuriruumi ja luuletraditsiooniga? Kuivõrd on viimastel kümnenditel teisenenud luuletuse arhetüüp? Ja lõppeks, kuidas ülepea kirjeldada luule funktsiooni nüüdiskultuuris?

Kõik oodatud!

14.10 ÕES koosolek: Igor Kopõtin “Rahvuse kool: rahvusarmee kontseptsioon ja praktika Eestis 1918-1940”

Olete oodatud järgmisele Õpetatud Eesti Seltsi koosolekule, mis toimub kolmapäeval, 14. oktoobril 2020 kell 16.15 Jakobi 2-224.

Ettekande peab Igor Kopõtin teemal „Rahvuse kool: rahvusarmee kontseptsioon ja praktika Eestis 1918-1940”.

Eesti rahvusriigi loomisega tuli üles ehitada ka rahvusliku sõjaväge. Vabadussõja algul pöörati küllaltki pragmaatilist tähelepanu sellele, kuidas luua relvajõude, mis suudaks ennekõike tagasi tõrjuda bolševikkude pealetungi. Vaid Vabadussõja lõppu jõudes kerkis küsimus, mis oleks Eesti rahvusarmee ning millised pidanuks olema selle põhimõtted. Probleemi hakati kogu ühiskonnas teravalt tunnetama siiski pärast Vabadussõja lõppu, mil ajakirjanduses juhiti tähelepanu mõningatele väärnähtustele Eesti sõjaväes – vene keele kasutamisele igapäevases teenistuses, venepärasele sõjaterminoloogiale ning veneaegsete kommete kasutamisele. Süüdlasteks üritati teha „optante“, „vilnolasi“ ja „denikinlasi“, kes olevat meelega eiranud Eesti rahvuslikke põhimõtteid Eesti sõjaväe ülesehitustöös. Kuidas arenes aga olukord edasi,  mis põhimõttel ehitati ülesse Eesti rahvuslikku sõjaväge, kuidas mõistis Eesti ohvitserkond rahvusriiki, kuidas toimus rahvusliku ideoloogia edasi andmine sõduritele ning millist tulemust see andis? Need küsimused on aktuaalsed ka tänapäeval, sest Eesti riik jätkab rahvuslikku kursi ning nendele küsimustele keskendub ka tulevane loeng.

Kõik oodatud!

 

30.09 ÕES koosolek: Monika Reppo eksootika, romantika ja poliitika – linnukujutised Eesti arheoloogilisel klaasil

Olete oodatud järgmisele Õpetatud Eesti Seltsi koosolekule, mis toimub kolmapäeval, 30. septembril 2020 kell 16.15 Jakobi 2-224.

Ettekande peab Monika Reppo teemal „Eksootika, romantika ja poliitika – linnukujutised Eesti arheoloogilisel klaasil”.

Muuseumiriiulitel ootavad avastamist ja uurimist tuhanded ja tuhanded klaasikillud. Alustades kaunistamata aknaklaasist ning lõpetades mitmevärviliste vitraažide ja rikkalikult graveeritud peekritega, on arheoloogiliselt avastatud klaasi hulk Eestis suur. Samas on põhjalikult uurimata teemasid mitmeid. Üks nendest on klaasi kaunistusmotiivid. Käesolev ettekanne vaatleb maalitud, graveeritud ning muul moel valmistatud linnukujutisi Eesti kesk- ja uusaegsel klaasil. Üritatakse mõtestada motiivide tagamaid ning selgitada, kust jõudsid Eestisse papagoide, pelikanide ja muude eksootiliste linnukujutistega klaasid. Samuti vaadeldakse kaunistusvõtete arengut läbi aastasadade arheoloogilise materjali põhjal.

Kõik oodatud!