22.09 ÕES koosolek: Juhan Saharov “Isemajandamisest suveräänsuseni: „mõistete revolutsioon“ Eesti NSV-s 1987-88”

Olete oodatud järgmisele Õpetatud Eesti Seltsi koosolekule, mis toimub kolmapäeval, 22. septembril 2021 kell 16.15 Jakobi 2-230.

Ettekande peab Juhan Saharov teemal “Isemajandamisest suveräänsuseni: „mõistete revolutsioon“ Eesti NSV-s 1987-88”.

Briti ajaloolane Archie Brown nimetas 1989. aastal perestroikat „mõistete revolutsiooniks“, pidades silmas NSVL keskvõimu poolt kasutusele võetud uute mõistete (nagu „õigusriik“, „pluralism“ jm) olulisust reformide radikaliseerumisel. Sarnane, ent veelgi radikaalsem oli Eesti NSV-s aastatel 1987-88 toimunud protsess, milles kerkisid esile mõisted „isemajandamine“, „tulevikustsenaariumid“ ning „suveräänsus“. Ettekanne toob välja, kuidas mõiste „isemajandamine“ pidev laiendamine 1987. aasta lõpul ja 1988. a alguses avaldas olulist mõju võitlusele keskvõimuga. Ettekande aluseks on selle aasta juunis Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritöö „From Economic Independence to Political Sovereignty: Inventing „Self-Management“ in the Estonian SSR“, mille üks peamiseid väiteid on, et Eesti NSV-s toimus aastatel 1987-88 spetsiifiline mõistelise muutuse protsess. Selle muutuse spetsiifika seisneb „väikeste“ ja tehniliste ekspertmõistete muutmisel poliitilise debati keskpunktiks hilistotalitaarses poolsuletud süsteemis. Teiseks, selle protsessi käivitajaks saab olla „mõisteline innovatsioon“ – see on tegevus, mis lisaks termini varasema tähenduse muutmisele tekitab ka uue platvormi mõiste edasiseks laienduseks ning teiste mõistete esiletõusuks. Alates 1941. aastast ENSV plaanimajanduses kasutusele võetud raamatupidamistermini (ettevõtte „isemajandamine“) tähenduse innoveerimisest 1987. aastal sai kogu vabariigi teadlaskonda mobiliseeriv platvorm, mis kulmineerus „suveräänsuse“ esiletõusuga 1988. a keskel.

Ettekande teine fookus on Eesti NSV teadlaskonna rollil neis muutustes. Intellektuaalide ja teadlaste roll 1987.-88. a sündmustes on küll üldiselt tunnustatud (loomeliitude pleenum,  Rahvarinde loomine jne), ent samas ei ole vaadeldud teadlaste poolset poliitilise keele „hõivamist“ läbi pikema perioodi rekonstruktsiooni. Areng teadlaskonna ja poliitilise (otsustusprotsessi) keele vahel Eesti NSV-s ei seisnud lahus maailmas toimunud samalaadsest protsessist 1960.-1980. aastatel. Siinsed arengud olid seotud ülemaailmses teaduskogukonnas esile kerkinud uute distsipliinidega nagu süsteemiteooria, juhtimisteadus, globaalprobleemide- ja tuleviku-uuringud. Mainitud valdkondade argumendid ja mõistestik said intellektuaalseks raamistikuks ka Eesti NSV sotsiaal- ja loodusteadlastele, mida oli võimalik kasutada poliitikasse sisenemisel perestroika tulekul 1985. aastal. Ettekanne vaatleb kuidas üks neist, globaaluuringutest pärit tulevikustsenaariumi meetod panustas isemajandava vabariigi projekti sündi 1987. aastal.

Kõik oodatud!

http://oes.ut.ee/

12.05. ÕES aastakoosolek: Marju Luts-Sootak “Tartu ülikooli õigusteaduskonna “hea elu” Saksa okupatsiooni ajal 1942–1944“

Olete oodatud Õpetatud Eesti Seltsi aastakoosolekule, mis toimub 12. mail kell 16.15 Teamsis https://bit.ly/3upixbT

 

Kavas on ÕES aseesimehe Marju Luts-Sootaki ettekanne “Tartu ülikooli õigusteaduskonna “hea elu” Saksa okupatsiooni ajal 1942–1944“

Pikemas perspektiivis oli sakslastel plaan eesti ülikool likvideerida ning rajada Tartusse saksakeelne Ostland-Universität zu Dorpat, kuid selle teostamisele sõja ajal veel ei asutud. Järk-järgult teaduskondi taasavades lasti Tartu ülikoolil jätkata eestikeelse õppeasutusena. Õigusteaduskonna õppetööd ei lastud alustada esimeste taasavatud teaduskondadega koos 1942. aasta jaanuarist, vaid alles sama aasta sügisel oktoobris-novembris. Eksameid hakkasid õppejõud küll juba aasta alguses vastu võtma, et anda lõpukursuste tudengitele võimalus õpingud lõpetada. Nagu üldse humanitaar- ja sotsiaalteaduste erialad, nii kuulus ka õigusteadus nende hulka, kus kehtisid piirangutega sõjaeriõppekavad (sks Kriegssonderlehrgang). Samas ei saanud need piirangud olla väga ranged, sest õpetati ja eksamineeriti enam-vähem samades ainetes mis enne nõukogude okupatsioonigi. Õppejõude oli küll teaduskonnas palju vähemaks jäänud ja kõikide allesjäänute koormus märkimisväärselt kasvanud. Milles seisnes siis õigusteaduskonna elu „headus“? Tähelepanuväärselt palju kaitsti (teadus-)magistritöid, ehkki see pidi olema põhimõtteliselt keelatud ja igal üksikul juhul tuli taotleda eraldi luba. Veelgi enam hakkab silma, et õigusteaduskonna teaduslik uurimistöö oli rahastatud paremini kui eales varem või hiljem – õigusteaduskonna õppejõudude uurimisteemad kuulusid kõik kas sõjalise tähtsusega A-teemade ja sõjajärgseks ülesehitamiseks vajalike B-teemade hulka ja peale selle oli ka päris rikkaliku erirahastusega teema.

Ettekandele järgneb aastakoosolek, mille päevakorras on:
1) Juhatuse 2020. aasta tegevuse aruanne
2) Revisjonikomisjoni aruanne
3) Juhatuse ja revisjonikomisjoni valimine
4) Uued liikmed
5) ÕESi stipendiumi väljakuulutamine
6) Aastaraamatu tutvustus

28.04 ÕES koosolek: Ago Raudsepp “Demokraatia mõju Eesti ja Soome julgeolekule sõdadevahelisel ajal”

Olete oodatud järgmisele videosilla teel peetavale Õpetatud Eesti Seltsi koosolekule, mis toimub kolmapäeval, 28. aprillil 2021 kell 16.15.

Ettekande peab Ago Raudsepp teemal “Demokraatia mõju Eesti ja Soome julgeolekule sõdadevahelisel ajal”

Ettekanne toetub selle aasta jaanuaris kaitstud väitekirjale „Pääsemine ja häving. Demokraatia mõju Soome ja Eesti julgeolekule aastatel 1918–1948“. Ma väidan selles, et demokraatia mõju julgeolekule sõltub demokraatlike ühiskondade enamuste arusaamadest julgeolekust, õiglusest ja omakasust, mis omakorda sõltuvad eelkõige ajaloolisest kogemusest.

Ettekande eesmärk on tutvustada teoreetilist selgitust, millele see väide toetub ja näidata, kuidas saab demokraatia mõju julgeolekule olla taandatav rahvaste ajaloolisele kogemusele. Tuuakse ka kolm selgitavat näidet.

Esimene näide puudutab seda, kuidas mõjutab demokraatia julgeolekut riigi sees. Võrreldakse Eesti ja Soome ühiskondade käitumist 1930-ndate demokraatia kriisi ajal ja näidatakse, kuidas mõjutas ajalooline kogemus seda, et ühes riigis jäi demokraatia püsima, kuid teises mitte.

Teine näide puudutab seda, kuidas mõjutab demokraatia julgeolekut riikide vahel. Võrreldakse Eesti ja Soome liitlasteotsinguid sõdadevahelisel ajal ja näidatakse, kuidas mõjutas demokraatlike ühiskondade ajalooline kogemus seda, et Eesti ja Soome jäid ilma liitlasteta.

Kolmas näide puudutab seda, kuidas mõjutab demokraatia riikide käitumist rasketes olukordades. Võrreldakse Eesti ja Soome käitumist 1939. ja 1940. aasta julgeolekukriisi ajal ja näidatakse, kuidas mõjutas nende käitumist ajalooline kogemus.

Ettekannet on võimalik jälgida vaid videosilla vahendusel.

Ülekande edastamiseks kasutatakse Teams platvormi.

Ettekannet on võimalik kuulata: https://bit.ly/3xnXqJ8

Kõik oodatud videosilla vahendusel kuulama!

http://oes.ut.ee/

14.04. ÕES koosolek: Kristjan Kaljusaar “Läänid, vasallid ja võim 13. sajandi esimese poole Virumaal”

Olete oodatud järgmisele videosilla teel peetavale Õpetatud Eesti Seltsi koosolekule, mis toimub kolmapäeval, 14. aprillil 2021 kell 16.15.

Ettekande peab Kristjan Kaljusaar teemal “Läänid, vasallid ja võim 13. sajandi esimese poole Virumaal”.

Virumaa oli 13. sajandi ristisõdade, kristliku misjonitöö ja tormiliste poliitiliste konfliktide üks omapärasemaid tallermaid. Laias laastus teame, et aastasaja alguses tegutsenud muinaseesti ülikute asemel domineerisid seal sajandi keskpaigaks Taani kuninga vasallid, kuid vahepeal toimus kohalikus valitsuskorralduses tosinkond dramaatilist pööret, mis kujundasid omanäolise ja üsnagi segase võimumosaiigi. Lisaks ürikulisele materjalile ja jutustavatele allikatele (kus Henriku kroonika sündmustikule järgnenud perioodi puudutav aines on pigem kasin) pakuvad toimunu lahkamiseks väärtuslikke infokilde Eestimaa nimistud Taani hindamisraamatus, mis toovad ära 1240. aastate tagasivaatava kirjelduse Põhja-Eesti asustusest, maavaldussuhetest ja vasallidele tehtud läänistustest. Antud ettekanne käsitleb eeskätt tähelepanekuid ning võimalusi, mida see sisutihe register pakub 13. sajandi esimese poole Virumaa võimuvõrgustike ja poliitilise ajaloo mõtestamiseks.

Ettekannet on võimalik jälgida vaid videosilla vahendusel.

Ülekande edastamiseks kasutatakse Teams platvormi.

Ettekannet on võimalik jälgida: https://bit.ly/2QeooBY

Kõik oodatud videosilla vahendusel kuulama!

http://oes.ut.ee/

 

17.03 ÕES koosolek: Mihkel Truman “Akadeemilise Ajaloo Seltsi rajamine ja tegevus”

Olete oodatud järgmisele videosilla teel peetavale Õpetatud Eesti Seltsi koosolekule, mis toimub kolmapäeval, 17. märtsil 2021 kell 16.15.

Ettekande peab Mihkel Truman teemal “Akadeemilise Ajaloo Seltsi rajamine ja tegevus”

Akadeemilise Ajaloo Seltsi (AAS) rajamine 1920. aasta märtsis oli osa Tartu ülikooli Eesti ja Põhjamaade ajaloo professori A. R. Cederbergi programmist välja arendada eesti ajalooteadus.

Seltsi ülesandeks pidi saama ajalooteadusliku uurimistöö koordineerime Eestis, aga mõistagi ka üliõpilaste ajalooteaduslike huvide edendamine. Ehkki AAS-i korraldas regulaarselt ettekandekoosolekuid, saatis üliõpilasi suviti Eesti eri piirkondadesse ajaloolisi ja pärimuslikke andmeid koguma, tegeldi jällegi Cederbergi initsatiivil aktiivselt ka siinses ajalooteaduses oluliste publikatsioonide avaldamisega – alustades Ajaloolisest Ajakirjast, lõpetades mahukate teatmikega.

Ettekannet on võimalik jälgida vaid videosilla vahendusel.

Ülekande edastamiseks kasutatakse Teams platvormi.

Ettekannet on võimalik jälgida: https://bit.ly/3rTdLCv

 

Kõik oodatud videosilla vahendusel kuulama!

http://oes.ut.ee/

03.03.2021 ÕES koosolek: Mait Sepp “Kui välk tapab – pikseohvrid Eestis aastatel 1880–1940”

Olete oodatud kuulama Õpetatud Eesti Seltsi koosolekut, mis toimub kolmapäeval, 3. märtsil 2021 kell 16.15.

Ettekande peab Mait Sepp teemal “Kui välk tapab – pikseohvrid Eestis aastatel 1880–1940”

Hinnanguliselt hukub igal aastal maailmas välgu tagajärjel 24 000 inimest ja ligi veerand miljonit saab vigastada. Teadaolevalt sai Eestis viimati inimene pikselöögist surma 1998. aasta juunis.

Kuidas aga olid lood meie maal ligi sada aastat tagasi, kui suurem enamus eestlastest elas külades ja askeldas põldudel? Ettekandes tutvustataksegi uuringut, mille eesmärgiks oli teada saada kui palju, kes ja mis asjaoludel Eestis välgu läbi aastatel 1880–1940 hukkus. Uuringu algallikateks on vanad ajalehed, millest kogutud andmeid täiendati ja kontrolliti ametliku statistika, kirikuraamatute jm andmestiku põhjal.

Uuringu tulemused näitavad, et pikne tappis aastas keskmiselt 7–8 inimest. Mõnevõrra ootamatult see arv vaadeldava perioodi jooksul praktiliselt ei vähenenud. Küll aga vähenes hoones hukkunute arv, mis viitab uuendustele taluarhitektuuris. Välguohvriks on tavaliselt mehed, kuid võrreldes teiste sarnaste uuringutega, on meie hukkunute seas ebaproportsionaalselt palju naisi. Nendest ja veel mitmetest teistest seaduspäradest ettekandes räägitaksegi.

Ettekannet on võimalik jälgida vaid videosilla vahendusel.

Ettekannet on võimalik jälgida: https://bit.ly/3dFIG0O

Ülekande edastamiseks kasutatakse Teams platvormi.

Kõik oodatud videosilla vahendusel kuulama!

 

„Kelle nägu oli Eesti esimene põhiseadus?“

 

Õpetatud Eesti Selts, Tartu Ülikool ja Teaduste Akadeemia kutsuvad kõiki Eesti ajaloo ja riigiõiguse huvilisi 21. detsembril 2020 kl 10.00–14.35 toimuvale konverentsile „Kelle nägu oli Eesti esimene põhiseadus?“

1920. aasta põhiseaduse loojad tõid Asutavasse Kogusse oma oskused ja teadmised, vaidlustes kõlasid nii ideaalid kui ka kartused, millega riigi tähtsaim seadus pidi saadikute meelest arvestama.Põhiseaduse jõustumise sajandal aastapäeval räägivad ajaloolased ja õigusteadlased Eesti konstitutsiooni kujunemisest ja esimestest kujundajatest.

Konverentsi info ja programm on leitav  siit. 

Lisaks on programm on leitav ka Konverents Põhiseadus 1920_Programm.

Konverents on tasuta ja toimub veebiülekandena Zoomis.

Passcode: 042890

Webinar ID: 822 7130 2758

Täiendav info: marju.luts-sootak@ut.ee, hannes.vallikivi@gmail.com

V6 Konverents Põhiseadus 1920_Programm

9.12.20 ÕES koosolek: Katre Luhamaa “Eesti kohtusüsteem ja kohtunikkond reformide keskel 1988-1994”

Olete oodatud kuulama Õpetatud Eesti Seltsi koosolekut, mis toimub kolmapäeval, 9. detsembril 2020 kell 16.15.

Ettekande peab Katre Luhamaa teemal: “Eesti kohtusüsteem ja kohtunikkond reformide keskel 1988-1994”.

Ettekandes vaadeldakse Eesti kohtusüsteemi reformimist Eesti üleminekuperioodil ning kohtunikkonna uuendamist ja uuenemist ajavahemikus 1988-1994. Kohtusüsteem ja kohtunikkond on üks keskseid õigusriigi võimuharusid, kelle abil jõuab muutunud õiguskord igapäevaellu. Katre Luhamaa ettekandes vaadeldakse erinevaid kohtureformi ettappe üleminekuaja algusest kuni uue kohtute seaduse rakendamiseni 1993. aastal. Analüüs käsitleb nii kohtu institutsionaalset reformi sh Riigikohtu tööle hakkamist, kui ka kohtunikkonna väljavahetamist. Analüüsis küsitakse ka laiemalt, kuidas mõisteti reformide kontekstis õigusriigi põhimõtet ning millisena nähti kohtusüsteemi ning kohtunike rolli demokraatlikus ühiskonnas.

Ettekannet on võimalik jälgida vaid elektrooniliselt.

Ühine Zoomi kohtumisega:
https://uib.zoom.us/j/6026881481?pwd=NDNQbVNVOUZVVGlnMzN3MHBFNmlrUT09

ID: 602 688 1481
salasõna: 645044

25.11 ÕES koosolek: Hent Kalmo “Mis juhtus Toompeal 16. juunil 1940?”

Olete oodatud järgmisele Õpetatud Eesti Seltsi koosolekule, mis toimub kolmapäeval, 25. novembril 2020 kell 16.15 Jakobi 2-224.

Ettekande peab Hent Kalmo teemal “ Mis juhtus Toompeal 16. juunil 1940?”

16. juuni õhtul langetati Toompeal üks Eesti ajaloo valusamatest otsustest – võtta protesteerimata vastu Nõukogude Liidu ultimaatumis esitatud nõudmised ja lubada täiendavate vägede toomist Eestisse. Sellele otsusele eelnenud arutelusid on õnnestunud taastada ainult üldjoontes. Ettekandes antakse ülevaade sündmustest Toompeal kogu päeva vältel, tuginedes teiste hulgas mõnele ajalookirjanduses seni kasutamata allikale. Otsusele vahetult eelnenud ja järgnenud sündmuste valgustamine aitab selgitada, millist laadi vastupanu võis sel päeval üldse kõne alla tulla ning millistel kaalutlustel hoiduti protesteerimisest. Ettekandes näidatakse, et lisaks sõjalise vastupanu lootusetusele olid ka õiguslikud põhjendused selleks, et mitte kasvõi sümboolselt õhku lasta.

Ettekannet on võimalik jälgida elektooniliselt: https://bit.ly/3fu7BTL

Ülekande edastamiseks kasutatakse Teams platvormi.

Kõik oodatud!

11.11. ÕES koosolek: Tõnu Viik “Kuidas on kuulus šotlane David Brewster seotud Eestiga?”

Olete oodatud järgmisele Õpetatud Eesti Seltsi koosolekule, mis toimub kolmapäeval, 11. novembril 2020 kell 16.15 Jakobi 2-224.

Ettekande peab Tõnu Viik teemal “Kuidas on kuulus šotlane David Brewster seotud Eestiga?”

Üllataval kombel on Brewsteril seosed Eestiga täiesti olemas, isegi kolme, võib-olla isegi nelja erinevat liini pidi.

Kõik need seosed on üsna kaudsed, kuid siiski selgesti jälgitavad. Võib-olla kõige otsesem on see, et Tallinnas sündinud baltisakslane Seebeck avastas fotoelastsuse ja mõni aeg hiljem tegi sedasama ka Brewster ning hakkas esmaavastaja au eest võitlema.

Ülejäänud seosed on kõik Brewsteri hea tuttava polümaat Mary Somerville’i kaudu, kuid mitte vähem huvitavad. Millised siis täpsemalt, kuuleme loengus.

Kõik oodatud!