08.02.23 ÕES aastakoosolek: Taavi Pae “Eesti piir Narva jõel”

Head seltsi liikmed!
Olete väga oodatud Õpetatud Eesti Seltsi aastakoosolekule, mis toimub 8.veebruaril kell 16.15 Jakobi 2-224.
Kavas on ÕES esimehe Taavi Pae ettekanne “Eesti piir Narva jõel”
 
Eesti Vabariigi ja ühtlasi Euroopa Liidu idapiir Narva jõel on üks pikemaajalisi suuri kultuurilisi ja poliitilisi rajajooni Euroopas. Alates 13. sajandist on sellest jõest läände jäävad alad kuulunud õhtumaisesse kultuuriruumi. Enamasti on Narva jõgi olnud piirijõeks, samas on hästi teada ka piiri kulgemine jõest idas Eesti Vabariigi esimesel iseseisvusperioodil. Ettekandes käsitlen piiri (kontrolljoone) paiknemist Narva jõel tänasel päeval ja arutlen piiri kulgemise üle mitmes loodus- või poliitgeograafiliselt huvipakkuvas kohas.
Järgneb aastakoosolek, mille päevakorras on:1) Juhatuse 2022. aasta tegevuse aruanne2) Revisjonikomisjoni aruanne3) Juhatuse ja revisjonikomisjoni valimine
4) ÕESi stipendiumi väljakuulutamine.
Aastakoosolekule järgneb ÕESi aastaraamatu 2022 esitlemine ruumis Jakobi 2-230.

23.11.22 ÕES koosolek: Ain Mäesalu: “Neerupistodad ja kubemekübarad –­ siivutusi kesk- ja varauusajast!”

Olete oodatud järgmisele Õpetatud Eesti Seltsi koosolekule, mis toimub kolmapäeval, 23. novembril 2022 kell 16.15 Jakobi 2-336.

Ettekande peab Ain Mäesalu teemal “Neerupistodad ja kubemekübarad –­ siivutusi kesk- ja varauusajast!”.

14. –16. sajandil levisid Lääne- ja Põhja-Euroopas pistodad, mille puust käepideme teramikupoolses osas on kaks neeru või kera meenutavat laiendit. Taolises pideme kujus on nähtud sarnasust ka fallosega. Mõned saksa arheoloogid peavad neerupistoda (Nierendolch) koguni hansalinna kodaniku tunnuseks. Arheoloogiliste leidude põhjal olid need ka keskaegses Eestis kõige levinumaks pistodatüübiks. Ühtlasi pakuvad huvitavat mõtteainet vaadeldavate pistodade teramike iseärasused.

16. sajandil oli meestel kombeks kinnitada kubemele eripärane esileulatuv rõivadetail, mida nimetatakse vahel „häbikapsliks“. Selle tähenduse üle arutledes pakutakse ettekandes sobivama sõnana „kubemekübar“. Vastavat detaili kandsid paljud mehed erinevatest sotsiaalsetest kihtidest alates talupoegadest kuni kuningateni, eriti uhkeid kubemekübaraid esineb raudrüüdel. Eestiski leidub paar näidet kubemekübarate kasutamisest.

Kõik oodatud!

09.11.22 ÕES koosolek: Mari-Leen Tammela ”Lisandusi riigivanem Jaan Teemanti eluloole”

Olete oodatud järgmisele Õpetatud Eesti Seltsi koosolekule, mis toimub kolmapäeval, 10. novembril 2022 kell 16.15 Jakobi 2-336.

Ettekande peab Mari-Leen Tammela teemal ”Lisandusi riigivanem Jaan Teemanti eluloole”.

Mari-Leen Tammela tutvustab hiljuti riigijuhtide elulugude sarjas ilmunud riigivanem Jaan Teemanti (1872 – 1941?) biograafiat ja selle kirjutamisega seonduvast. Jaan Teemanti elu ja tegevus on seni olnud võrdlemisi vähetuntud ja -uuritud, millele aitas teatud määral kaasa ka Teemant ise, kes ei jätnud endast maha mingit kirjalikku pärandit. Teisalt oli ta mitme Eesti poliitilise ajaloo pöördelise sündmuse vahetu osaline, rääkimata neljast ametiajast valitsusjuhina.

Juttu tuleb nii Teemanti erinevatest rollidest Eesti ühiskonnas kui ka teemadest, mis raamatusse ei jõudnud ning nende edasiuurimise võimalikkusest.

Kõik oodatud!

26.10.22 ÕES koosolek: Ott Kurs ”Raamatu „Soome suund“ tutvustus”

Olete oodatud järgmisele Õpetatud Eesti Seltsi koosolekule, mis toimub kolmapäeval, 26. oktoobril 2022 kell 16.15 Jakobi 2-336.

Ettekande peab Ott Kurs ilmuvast raamatust “Soome suund”.

Raamatut „Soome suund“ tutvustavas ettekandes käsitletakse alguses maateaduse arengut Soomes aastail 1809–1921, Johannes Gabriel Granöt Aasia uurijana ning siis esimesi teise maailmasõja järgseid kontakte Eesti ja Soome geograafide vahel, valgustades Kerkko Hakulineni, Paul Fogelbergi, Kalevi Rikkineni, eriti aga Olavi Granö tegevust Eesti suunal. Eraldi käsitelu on Anne Buttimerist kui Edgar Kanti uurimisideede viijast ingliskeelsesse maailma.

Kõik oodatud!

12.10.22 ÕES koosolek: Agur Benno”Maanõunik Hermann Ludwig von Löwensterni lapsed kui erandlik autorite kogum baltisaksa memuaarkirjanduses”

Olete oodatud järgmisele Õpetatud Eesti Seltsi koosolekule, mis toimub kolmapäeval, 12. oktoobril 2022 kell 16.15 Jakobi 2-224.

Ettekande peab Agur Benno teemal “Maanõunik Hermann Ludwig von Löwensterni lapsed kui erandlik autorite kogum baltisaksa memuaarkirjanduses”.

Eestimaa rüütelkonna maanõunikul ja juhil aastail 1789-1792 Hermann Ludwig von Löwensternil ning tema abikaasal Hedwig Margarethel oli kokku 10 last, kellest 4 on igaüks omal kombel jätnud jälje baltisaksa 19. saj memuaarkirjandusse. Kaks poega olid ratsaväeohvitserid, kes osalesid koalitsioonisõdades Napoleoni vastu, mereväeohvitserist vend tegi kaasa esimese Venemaa lipu all toimunud ümbermaailmareisi ning ainuke õde neist pani juba vanas eas kirja oma tolle aja kohta väga ebatavalise elukäigu. Oma aja kohta on tegemist ühe perekonna laste kohta ebatavaliselt tiheda mälestusteoste kontsentratsiooniga.

Kõik oodatud!

28.09.22 ÕES koosolek: Erki Tammiksaar ja Taavi Pae „Tartu Ülikooli väärisasjad, Edgar Kant, pagulased ja poliitika“

Olete oodatud Õpetatud Eesti Seltsi 1500. ettekandekoosolekule, mis toimub kolmapäeval, 28. septembril 2022 kell 16.15 Jakobi 2-224.

Ettekande peavad Erki Tammiksaar ja Taavi Pae teemal „Tartu Ülikooli väärisasjad, Edgar Kant, pagulased ja poliitika“

Saksa okupatsiooni ajal Eestis (1941–1944) töötas majandusgeograaf Edgar Kant Tartu ülikooli rektorina. Ta oli nimekas teadlane ning viimasel ajal on tema tegevusest ilmunud mitmeid uurimusi. Palju vähem on teada Kanti poliitilistest vaadetest ja tema tegevusest poliitikuna nii enne sõda kui ka sõja ajal. 1944. aasta sügisel soovis nõukogude võimu eest pagulusse siirduda suur osa Tartu ülikooli õppejõude. Paljudel see ei õnnestunud. Üks pakku pääsejaid oli Kant, kes lahkus Rootsi samas paadis koos Jüri Uluotsaga. Selle paadiretkega seonduvalt on intriigi pakkunud ja tähelepanu pälvinud rektoraadis hoiul olnud ülikooli väärisasjad, mis läksid kaduma. Väärisasjade kadumist kasutas NSV Liidu välisministeerium alles (!) 1960. aastate alguses ära toona Lundi ülikoolis majandusgeograafia professorina töötanud Kanti kompromiteerimiseks. Millised olid välisministeeriumi motiivid ja mis neist väärisasjadest tegelikult sai? Nendele küsimustele otsimegi ettekandes vastust.

Kõik oodatud!

11.05.22 ÕES koosolek: Hegely Klaus “Eesti tööliskirjandus XX sajandi alguses”

Olete oodatud järgmisele Õpetatud Eesti Seltsi koosolekule, mis toimub kolmapäeval, 11. mail 2022 kell 16.15 Jakobi 2-230.
Ettekande peab Hegely Klaus teemal “Eesti tööliskirjandus XX sajandi alguses”.
Ettekande eesmärgiks on lühike sissevaade eelmise sajandi alguse eesti tööliskirjandusse ning selle uurimisse. Nõukogude perioodil laialdaselt käsitlust leidnud teema on tänapäeva kirjandusteaduses esindatud pigem tagasihoidlikult. Sellest on tingitud ka eesti tööliskirjanduse kuvandi vananemine ja vaatenurkade vähesus. Oma doktoritöös keskendun eesti tööliskirjanduse kaardistamisele ja mõiste määratlemisega seotud problemaatikale, ilmestamaks senist tööliskirjanduse uurimistraditsiooni ning pakkumaks alternatiivseid seisukohti.
Kõik oodatud!

27.04.22 ÕES koosolek: Siim Lill “Modernismi esoteeriline „vari“. Rõhuga Ernst Ennol”

Olete oodatud järgmisele Õpetatud Eesti Seltsi koosolekule, mis toimub kolmapäeval, 27. aprillil 2022 kell 16.15 Jakobi 2-230.
Ettekande peab Siim Lill teemal  “Modernismi esoteeriline „vari“. Rõhuga Ernst Ennol”.
Modernistlikku kirjandus- ja kunstilugu uurides on üha enam selge, et üks oluline tahk sellest on saanud kahetsusväärselt vähe tähelepanu. Nimelt unustatakse sageli ära, et kirjanduse ja kunsti uute vormide otsimisel ja modernse maailmaga kohanemisel mängis suurt rolli autorite religioossusel. Veelgi enam, sellel religioossususel oli sageli heterodoksne, hereetiline ja esoteeriline pale. Kõik see, mis praeguses maailmas paistab jäävad klooriveejoojate ja lamemaalaste pärisosaks. 19. sajandi lõpul, 20. sajandi algul olid lood aga teised. Oma ettekandes teengi põgusa sissevaate tollesse maailma, keskendudes kohalikke olusid kirjeldades peamiselt Ernst Enno isikule.
Kõik oodatud!

13.04.22 ÕES koosolek: Liisi Veski “Üldhuvi ja ühiseluline solidariteet: Poola aprillikonstitutsiooni mõjust 1937. aasta Eesti põhiseadusele ja Pätsi vaikivale ajastule”

Olete oodatud järgmisele Õpetatud Eesti Seltsi koosolekule, mis toimub kolmapäeval, 13.aprillil 2022 kell 16.15 Jakobi 2-230.
Ettekande peab Liisi Veski teemal “Üldhuvi ja ühiseluline solidariteet: Poola aprillikonstitutsiooni mõjust 1937. aasta Eesti põhiseadusele ja Pätsi vaikivale ajastule”

28. juulil 1937 võttis Rahvuskogu vastu uue põhiseaduse, mille kinnitas mõni nädal hiljem riigivanem Konstantin Päts. Kehtima hakkas põhiseadus suurte üleriigiliste pidustuste saatel 1938. aasta jaanuaris. Võimalust uut põhiseadust ette valmistada oli Päts aga otsima asunud juba vahetult pärast 1934. aasta riigipööret. Loodavale põhiseadusele leidis ta otsese eeskuju 23. aprillil 1935 vastu võetud presidentaalses Poola konstitutsioonis.

Ettekandes annan ülevaate Eesti 1937. aasta põhiseaduse kujunemisest, keskendudes selle 2. peatükile ja 1938. aasta kevadel vastu võetud täiendavatele seadustele. Vaatlen, kuidas mõjutas Eesti põhiseaduse keelt Poola põhiseadus ja selle autorite põhjendused „aprillikonstitutsiooni“ aluspõhimõtete kohta.

Näitan, et ehkki Konstantin Päts andis põhiseaduse koostamiseks esialgsed juhtnöörid ja jälgis protsessi pingsalt, kujunes põhiseaduse lõplik tekst ja tonaalsus siiski tuliste arutelude ja vastandlike vaadete pingeväljas. Rekonstrueerin mõnede Pätsi siseringi kuuluvate isikute, eelkõige Põhiseaduse koostamise erikomisjoni kuulunud Eduard Laamani ja Ado Anderkopi katsed Poola põhiseaduse mõju vähendada. Arutlen, kui tulemuslikuks võib nende tegevust pidada.

Ettekande taustal on üldisemad ja kontseptuaalsemad küsimused:

– Kas ja millisel moel kujunes 1930. aastate presidentaalne Poola Pätsi režiimi vaimseks eeskujuks? Mil määral seda mõju avalikkuses teadvustati?

– Miks võtsid mitmed Kesk- ja Ida-Euroopa autoritaarsed valitsused 1930. aastatel vastu uusi põhiseaduseid ja kuivõrd võisid nad selles üksteist mõjutada?

30.03.22 ÕES koosolek: Janet Laidla ja Lembi Anepaio: “Eesti doktorikraadiga naised Teise maailmasõjani”

Olete oodatud järgmisele Õpetatud Eesti Seltsi koosolekule, mis toimub kolmapäeval, 03.märtsil 2022 kell 16.15 Jakobi 2-230.
Ettekande peavad Janet Laidla ja Lembi Anepaio teemal “Eesti doktorikraadiga naised Teise maailmasõjani”

Ettekande eesmärk on esmalt kaardistada ja süstematiseerida meie senised teadmised varastest doktorikraadiga naistest, kellel on otsene seos Eestiga (päritolu, rahvus, oluline osa eluteest). Miskipärast peame „esimeste“ teemat oluliseks ning hetkel liigub nii populaarteaduslikus ajalookirjutuses, veebientsüklopeediates ning ajakirjanduses erinevaid versioone, kes need „esimesed“ ikkagi olid. Toome esile ka järjestuse koostamise keerulised aspektid (eeskätt rahvusliku enesemääramise küsimuse).

Ettekandes analüüsime nende naiste teekonda doktorikraadini ning sealt edasi nii palju kui meie tänased teadmised seda võimaldavad, sest kõige halvemal juhul on meil teada isiku perekonnanimi ja väidetav kaitsmise aasta, paremal juhul on säilinud elulookäsitlusi ja mälestusi.
Viimase aspektina toome näiteid naistest, kes vaadeldaval perioodil peaaegu jõudsid doktorikraadini ning püüame arvata, mis selle lõplikku vormistamist takistas.