27.09.2023 ÕES koosolek: Karl Kristofer Alp “Kiriklikust kohtupidamisest Eesti Vabariigi algusaegadel”

Olete oodatud järgmisele Õpetatud Eesti Seltsi koosolekule, mis toimub kolmapäeval, 27. septembril 2023 kell 16.15 Jakobi 2-224.

Ettekande peab Karl Kristofer Alp teemal “Kiriklikust kohtupidamisest Eesti Vabariigi algusaegadel”.

Kirikliku kohtupidamise teema võib tekitada kujutluspilte Hispaania inkvisitsioonist ja
nõiaprotsessidest. Arvatakse, et kirikukohus oli peamiselt omane
feodaalühiskonnale, kus eri gruppidele kehtisid erinevad mängureeglid ning kus
Justitia mõistis õigust “õunte pealt”. Seepärast on huvitav, et ometi selline organ
Eesti Evangeelses Luterlikus Kirikus (EELK) toimis ka Eesti iseseisvumise järel,
hoolimata seisuste kaotamisest ja kiriku lahutamisest riigist. Kuigi võib väita, et
kiriku roll riigielus sel perioodil kahanes, mõjutas tema tegevus endiselt 78,8% Eesti
elanikkonnast, kes olid kiriku liikmeteks.

Ettekandes käsitletakse toonaste ühiskondlike protsesside mõju kirikuõigusele
Eestis, kirikukohtu kohanemist kiirete ühiskondlike muutustega, samuti kirikukohtu
pädevust ja struktuuri erinevatel iseseisvusaja perioodidel.

Kõik on oodatud!

26.04.2023 ÕES koosolek: Marika Mägi “Eestlastest vasallid Saaremaal ja Põhja-Eestis? Arheoloogiline vaade 13. sajandile”

Olete oodatud järgmisele Õpetatud Eesti Seltsi koosolekule, mis toimub kolmapäeval, 26. aprillil 2023 kell 16.15 Jakobi 2-224 ja VEEBIS (vt Zoomi link allpool).

Ettekande peab Marika Mägi teemal „Eestlastest vasallid Saaremaal ja Põhja-Eestis? Arheoloogiline vaade 13. sajandile“.

Sellest, et 13. sajandi arheoloogiline aines Eestis ei klapi kokku peamiselt Läti Henriku põhjal kujunenud pildiga meie saatusest sel sajandil, on Eesti arheoloogias räägitud juba pikka aega. Viimastel aastatel on asutud asjaga ka konkreetsemalt tegelema.  Minu viimaste aastate uurimistöö on keskendunud kahele aspektile 13. sajandi Saaremaal – linnustele ja kristlikele laibamatustele. Eriti matuste osas olen kaasanud üldkontseptsiooni ka Põhja-ja Lääne-Eesti.

Ettekandes arutlen 13.-14. sajandi linnuste, matusekohtade ja kirikute üle Saaremaal ja Põhja-Eestis. Palju uudiseid on toonud kaasa viimastel aastatel võimalikuks saanud loodusteaduslikud analüüsid, eriti mis puudutavad dateeringuid. Rohkesti tähelepanu pööran laibamatustega kalmistute asukohale kultuurmaastikul, mille põhjal näib joonistuvat välja varasemast selgelt erinev kontseptsioon Eesti eliidi saatusest peale ristisõdu.

Zoomi link koosolekuga liitumiseks:

https://ut-ee.zoom.us/j/98361990878?pwd=NzdQUVVrSnZoc0VyNm5zTE5ZRXZ4QT09

Kõik on oodatud!

05.04.2023 ÕES koosolek: Toivo Kikkas “Eesti sõjameeste motivatsioon aastatel 1918-1920”

Olete oodatud järgmisele Õpetatud Eesti Seltsi koosolekule, mis toimub kolmapäeval, 5. aprillil 2023 kell 16.15 Jakobi 2-224.

Ettekande peab Toivo Kikkas teemal „Eesti sõjameeste motivatsioon aastatel 1918–1920“.

Eesti sõjameeste motiive aastatel 1918-1920 on seni käsitletud pigem lihtsustatud kujul: eestlaste põhiosa võitles maa saamise nimel ja pooldas iseseisvat Eesti Vabariiki.

Peamiselt on käsitletud rahvaväe ridades võidelnuid, jättes kõrvale vastaspoolel teeninud eestlased. Erinevaid allikaliike analüüsides saab motivatsioonist märksa mitmekülgsema ülevaate. Ettekanne pakub lisandusi motiividele, mis kannustasid eesti sõjamehi võitlema või võitlusest kõrvale hoidma.

Kõik on oodatud!

22.03.2023 ÕES koosolek: Ago Pajur “Kolonel Ants Matsalo – kas umbteel või stardirajal?”

Olete oodatud järgmisele Õpetatud Eesti Seltsi koosolekule, mis toimub kolmapäeval, 22. märtsil 2023 kell 16.15 Jakobi 2-224.

Ettekande peab Ago Pajur teemal “Kolonel Ants Matsalo – kas umbteel või stardirajal?”.

Mulgimaa põlistalu perepoeg Ants Matsalo (Hans Matson; 1895–1945) oli tüüpiline Eesti Wabariigi ohvitser. Ta kuulus ligi saja tuhande Ilmasõtta viidud eesti mehe hulka ning tegi koos paari tuhande kaasmaalasega läbi lipnikekooli ja osales ohvitserina rindevõitlustes. Vabadussõjas oli ta roodu- ja pataljoniülem, pälvides Vabadusristi ja autasumaa. Koos mitmesaja kaasteelisega jäi ta sõja lõppedes kaitseväkke, täiendas erialateadmisi ja omandas sõjaväelise kõrghariduse. Kuus aastat väldanud teenistus diviisi staabiülemana tähistas tema tõusmist sõjaväe kõrgemasse juhtkonda. Kuid kas see oli tupiktee või üksnes ettevalmistus veelgi kõrgemaks lennuks?

Kõik on oodatud!

Tartu Ülikooli õigusteaduskond ja Õpetatud Eesti Selts kutsuvad tähistama Vera Poska-Grünthali päeva 28. märtsil 2023

25. märtsil möödub 125 aastat Eesti naisaktivisti, õigusteadlase ja advokaadi Vera Poska-Grünthali sünnist. Ootame teid osalema mälestuspäeval, kus räägime tema panusest Eesti õigusloos.

Vera Poska-Grünthal (1898–1986) on jätnud jälje Eesti ajalukku õige mitmel viisil: teda tuntakse eelkõige innuka naisliikumise aktivisti ning naiste ja laste õigustega tegelevate organisatsioonide asutajana.
Samuti on tal silmapaistev panus Eesti õigusajaloos advokaadina esimese iseseisvusaja tsiviilseadustiku eelnõu perekonnaõigust käsitleva osa ettevalmistamisel. Juristitöö kõrvalt võttis Vera Poska-Grünthal ette ka teadustöö ning temast sai esimene naislektor Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas.

Vera Poska-Grünthalile pühendatud päev toimub Tartu Ülikooli peahoone senati saalis ja algab kell 12:00.

Ettekannetega esinevad TÜ õigusteaduskonnast prof Marju Luts-Sootak, prof Gaabriel Tavits, kaasprof Merike Ristikivi, kaasprof Lea Leppik ning doktorant Katrin Kiirend-Pruuli, samuti vanemteadur Anu Kannike Eesti Rahva Muuseumist ja vanemteadur Tiina Ann Kirss Eesti Kirjandusmuuseumist.

Loe pikemalt mälestuspäeva programmi kohta õigusteaduskonna veebilehelt. Kõik huvilised on oodatud!

08.03.2023 ÕES koosolek: Tiit Rosenberg “Masina-traktorijaamad Eestis ja Keeni MTJ 1941-1958”

Olete oodatud järgmisele Õpetatud Eesti Seltsi koosolekule, mis toimub kolmapäeval, 8. märtsil 2023 kell 16.15 Jakobi 2-224.

Ettekande peab Tiit Rosenberg teemal “Masina-traktorijaamad Eestis ja Keeni MTJ 1941-1958”.

Ettekandes antakse ülevaade esimeste masina-traktorijaamade (MTJ) ja hobu-masinalaenutuspunktide (HMLP) loomisest 1941. a kevadsuvel ning nende võrgu taastamisest 1944. a. sügisest. 1945-1949 eksisteeris ENSV-s 24 MTJ ja üle 300 HMLP (kaotati 1950. a.) Talumajanduse kollektiviseerimise käigus loodi juurde uusi MTJ-e. Enne nende likvideerimist 1957-58 oli neid kõrghetkel 69. Juttu tuleb MTJ-de loomise eesmärgist, nende ees seisnud ülesannetest, tegevusest ja MTJ-de kaadrist, sh ka MTJ-de poliitosakondadest 1950-1953 ja nende ajalehtedest. Konkreetseid näiteid MTJ-de alust tuuakse Valgamaal asunud Keeni MTJ-i (1941-1957) põhjal.

Kõik oodatud!

22.02.23 ÕES koosolek: Mati Laur “Eesti talupoegade seksuaalsuhted sakslaste ja venelastega 18. sajandi Liivimaal”

Olete oodatud järgmisele Õpetatud Eesti Seltsi koosolekule, mis toimub kolmapäeval, 22. veebruaril 2023 kell 16.15 Jakobi 2-224.

Ettekande peab Mati Laur teemal „Eesti talupoegade seksuaalsuhted sakslaste ja venelastega 18. sajandi Liivimaal“.

Talurahva seksuaalkäitumist varauusajal on Eesti ajalookirjutuses käsitletud peamiselt rahvaluule ja/või baltisaksa kaasaegse valgustuskirjanduse põhjal. Arusaam tollaste eestlaste rahvusülestest seksuaalsuhetest kaldub ühest äärmusest teise: ühelt poolt rõhutatakse, et suhted sakslaste ja venelastega olid toonases ühiskonnas taunitud ja äärmiselt harvad, mis on tegelikkusest väga kaugel. Teisalt tõuseb aeg-ajalt ikka veel pinnale müüt esimese öö õigusest, mis on tänini visa kaduma. Paraku on ka arhiivimaterjal, eelkõige ülekuulamisprotokollid, ebausaldusväärsed, pakkudes teadmisi pigem folkloristika kui ajaloo kohta. Ettekanne üritab seda sasipundart lahti harutada ja meie esivanemate hämaravõitu seksuaalelule rohkem valgust heita.

Kõik on oodatud!

08.02.23 ÕES aastakoosolek: Taavi Pae “Eesti piir Narva jõel”

Head seltsi liikmed!
Olete väga oodatud Õpetatud Eesti Seltsi aastakoosolekule, mis toimub 8.veebruaril kell 16.15 Jakobi 2-224.
Kavas on ÕES esimehe Taavi Pae ettekanne “Eesti piir Narva jõel”
 
Eesti Vabariigi ja ühtlasi Euroopa Liidu idapiir Narva jõel on üks pikemaajalisi suuri kultuurilisi ja poliitilisi rajajooni Euroopas. Alates 13. sajandist on sellest jõest läände jäävad alad kuulunud õhtumaisesse kultuuriruumi. Enamasti on Narva jõgi olnud piirijõeks, samas on hästi teada ka piiri kulgemine jõest idas Eesti Vabariigi esimesel iseseisvusperioodil. Ettekandes käsitlen piiri (kontrolljoone) paiknemist Narva jõel tänasel päeval ja arutlen piiri kulgemise üle mitmes loodus- või poliitgeograafiliselt huvipakkuvas kohas.
Järgneb aastakoosolek, mille päevakorras on:1) Juhatuse 2022. aasta tegevuse aruanne2) Revisjonikomisjoni aruanne3) Juhatuse ja revisjonikomisjoni valimine
4) ÕESi stipendiumi väljakuulutamine.
Aastakoosolekule järgneb ÕESi aastaraamatu 2022 esitlemine ruumis Jakobi 2-230.

23.11.22 ÕES koosolek: Ain Mäesalu: “Neerupistodad ja kubemekübarad –­ siivutusi kesk- ja varauusajast!”

Olete oodatud järgmisele Õpetatud Eesti Seltsi koosolekule, mis toimub kolmapäeval, 23. novembril 2022 kell 16.15 Jakobi 2-336.

Ettekande peab Ain Mäesalu teemal “Neerupistodad ja kubemekübarad –­ siivutusi kesk- ja varauusajast!”.

14. –16. sajandil levisid Lääne- ja Põhja-Euroopas pistodad, mille puust käepideme teramikupoolses osas on kaks neeru või kera meenutavat laiendit. Taolises pideme kujus on nähtud sarnasust ka fallosega. Mõned saksa arheoloogid peavad neerupistoda (Nierendolch) koguni hansalinna kodaniku tunnuseks. Arheoloogiliste leidude põhjal olid need ka keskaegses Eestis kõige levinumaks pistodatüübiks. Ühtlasi pakuvad huvitavat mõtteainet vaadeldavate pistodade teramike iseärasused.

16. sajandil oli meestel kombeks kinnitada kubemele eripärane esileulatuv rõivadetail, mida nimetatakse vahel „häbikapsliks“. Selle tähenduse üle arutledes pakutakse ettekandes sobivama sõnana „kubemekübar“. Vastavat detaili kandsid paljud mehed erinevatest sotsiaalsetest kihtidest alates talupoegadest kuni kuningateni, eriti uhkeid kubemekübaraid esineb raudrüüdel. Eestiski leidub paar näidet kubemekübarate kasutamisest.

Kõik oodatud!

09.11.22 ÕES koosolek: Mari-Leen Tammela ”Lisandusi riigivanem Jaan Teemanti eluloole”

Olete oodatud järgmisele Õpetatud Eesti Seltsi koosolekule, mis toimub kolmapäeval, 10. novembril 2022 kell 16.15 Jakobi 2-336.

Ettekande peab Mari-Leen Tammela teemal ”Lisandusi riigivanem Jaan Teemanti eluloole”.

Mari-Leen Tammela tutvustab hiljuti riigijuhtide elulugude sarjas ilmunud riigivanem Jaan Teemanti (1872 – 1941?) biograafiat ja selle kirjutamisega seonduvast. Jaan Teemanti elu ja tegevus on seni olnud võrdlemisi vähetuntud ja -uuritud, millele aitas teatud määral kaasa ka Teemant ise, kes ei jätnud endast maha mingit kirjalikku pärandit. Teisalt oli ta mitme Eesti poliitilise ajaloo pöördelise sündmuse vahetu osaline, rääkimata neljast ametiajast valitsusjuhina.

Juttu tuleb nii Teemanti erinevatest rollidest Eesti ühiskonnas kui ka teemadest, mis raamatusse ei jõudnud ning nende edasiuurimise võimalikkusest.

Kõik oodatud!