Olete oodatud järgmisele Õpetatud Eesti Seltsi koosolekule, mis toimub kolmapäeval, 27. septembril 2023 kell 16.15 Jakobi 2-224.

Ettekande peab Karl Kristofer Alp teemal “Kiriklikust kohtupidamisest Eesti Vabariigi algusaegadel”.

Kirikliku kohtupidamise teema võib tekitada kujutluspilte Hispaania inkvisitsioonist ja
nõiaprotsessidest. Arvatakse, et kirikukohus oli peamiselt omane
feodaalühiskonnale, kus eri gruppidele kehtisid erinevad mängureeglid ning kus
Justitia mõistis õigust “õunte pealt”. Seepärast on huvitav, et ometi selline organ
Eesti Evangeelses Luterlikus Kirikus (EELK) toimis ka Eesti iseseisvumise järel,
hoolimata seisuste kaotamisest ja kiriku lahutamisest riigist. Kuigi võib väita, et
kiriku roll riigielus sel perioodil kahanes, mõjutas tema tegevus endiselt 78,8% Eesti
elanikkonnast, kes olid kiriku liikmeteks.

Ettekandes käsitletakse toonaste ühiskondlike protsesside mõju kirikuõigusele
Eestis, kirikukohtu kohanemist kiirete ühiskondlike muutustega, samuti kirikukohtu
pädevust ja struktuuri erinevatel iseseisvusaja perioodidel.

Kõik on oodatud!

Olete oodatud järgmisele Õpetatud Eesti Seltsi koosolekule, mis toimub kolmapäeval, 26. aprillil 2023 kell 16.15 Jakobi 2-224 ja VEEBIS (vt Zoomi link allpool).

Ettekande peab Marika Mägi teemal „Eestlastest vasallid Saaremaal ja Põhja-Eestis? Arheoloogiline vaade 13. sajandile“.

Sellest, et 13. sajandi arheoloogiline aines Eestis ei klapi kokku peamiselt Läti Henriku põhjal kujunenud pildiga meie saatusest sel sajandil, on Eesti arheoloogias räägitud juba pikka aega. Viimastel aastatel on asutud asjaga ka konkreetsemalt tegelema.  Minu viimaste aastate uurimistöö on keskendunud kahele aspektile 13. sajandi Saaremaal – linnustele ja kristlikele laibamatustele. Eriti matuste osas olen kaasanud üldkontseptsiooni ka Põhja-ja Lääne-Eesti.

Ettekandes arutlen 13.-14. sajandi linnuste, matusekohtade ja kirikute üle Saaremaal ja Põhja-Eestis. Palju uudiseid on toonud kaasa viimastel aastatel võimalikuks saanud loodusteaduslikud analüüsid, eriti mis puudutavad dateeringuid. Rohkesti tähelepanu pööran laibamatustega kalmistute asukohale kultuurmaastikul, mille põhjal näib joonistuvat välja varasemast selgelt erinev kontseptsioon Eesti eliidi saatusest peale ristisõdu.

Zoomi link koosolekuga liitumiseks:

https://ut-ee.zoom.us/j/98361990878?pwd=NzdQUVVrSnZoc0VyNm5zTE5ZRXZ4QT09

Kõik on oodatud!

Olete oodatud järgmisele Õpetatud Eesti Seltsi koosolekule, mis toimub kolmapäeval, 5. aprillil 2023 kell 16.15 Jakobi 2-224.

Ettekande peab Toivo Kikkas teemal „Eesti sõjameeste motivatsioon aastatel 1918–1920“.

Eesti sõjameeste motiive aastatel 1918-1920 on seni käsitletud pigem lihtsustatud kujul: eestlaste põhiosa võitles maa saamise nimel ja pooldas iseseisvat Eesti Vabariiki.

Peamiselt on käsitletud rahvaväe ridades võidelnuid, jättes kõrvale vastaspoolel teeninud eestlased. Erinevaid allikaliike analüüsides saab motivatsioonist märksa mitmekülgsema ülevaate. Ettekanne pakub lisandusi motiividele, mis kannustasid eesti sõjamehi võitlema või võitlusest kõrvale hoidma.

Kõik on oodatud!

Olete oodatud järgmisele Õpetatud Eesti Seltsi koosolekule, mis toimub kolmapäeval, 22. märtsil 2023 kell 16.15 Jakobi 2-224.

Ettekande peab Ago Pajur teemal “Kolonel Ants Matsalo – kas umbteel või stardirajal?”.

Mulgimaa põlistalu perepoeg Ants Matsalo (Hans Matson; 1895–1945) oli tüüpiline Eesti Wabariigi ohvitser. Ta kuulus ligi saja tuhande Ilmasõtta viidud eesti mehe hulka ning tegi koos paari tuhande kaasmaalasega läbi lipnikekooli ja osales ohvitserina rindevõitlustes. Vabadussõjas oli ta roodu- ja pataljoniülem, pälvides Vabadusristi ja autasumaa. Koos mitmesaja kaasteelisega jäi ta sõja lõppedes kaitseväkke, täiendas erialateadmisi ja omandas sõjaväelise kõrghariduse. Kuus aastat väldanud teenistus diviisi staabiülemana tähistas tema tõusmist sõjaväe kõrgemasse juhtkonda. Kuid kas see oli tupiktee või üksnes ettevalmistus veelgi kõrgemaks lennuks?

Kõik on oodatud!

Olete oodatud järgmisele Õpetatud Eesti Seltsi koosolekule, mis toimub kolmapäeval, 8. märtsil 2023 kell 16.15 Jakobi 2-224.

Ettekande peab Tiit Rosenberg teemal “Masina-traktorijaamad Eestis ja Keeni MTJ 1941-1958”.

Ettekandes antakse ülevaade esimeste masina-traktorijaamade (MTJ) ja hobu-masinalaenutuspunktide (HMLP) loomisest 1941. a kevadsuvel ning nende võrgu taastamisest 1944. a. sügisest. 1945-1949 eksisteeris ENSV-s 24 MTJ ja üle 300 HMLP (kaotati 1950. a.) Talumajanduse kollektiviseerimise käigus loodi juurde uusi MTJ-e. Enne nende likvideerimist 1957-58 oli neid kõrghetkel 69. Juttu tuleb MTJ-de loomise eesmärgist, nende ees seisnud ülesannetest, tegevusest ja MTJ-de kaadrist, sh ka MTJ-de poliitosakondadest 1950-1953 ja nende ajalehtedest. Konkreetseid näiteid MTJ-de alust tuuakse Valgamaal asunud Keeni MTJ-i (1941-1957) põhjal.

Kõik oodatud!

Olete oodatud järgmisele Õpetatud Eesti Seltsi koosolekule, mis toimub kolmapäeval, 22. veebruaril 2023 kell 16.15 Jakobi 2-224.

Ettekande peab Mati Laur teemal „Eesti talupoegade seksuaalsuhted sakslaste ja venelastega 18. sajandi Liivimaal“.

Talurahva seksuaalkäitumist varauusajal on Eesti ajalookirjutuses käsitletud peamiselt rahvaluule ja/või baltisaksa kaasaegse valgustuskirjanduse põhjal. Arusaam tollaste eestlaste rahvusülestest seksuaalsuhetest kaldub ühest äärmusest teise: ühelt poolt rõhutatakse, et suhted sakslaste ja venelastega olid toonases ühiskonnas taunitud ja äärmiselt harvad, mis on tegelikkusest väga kaugel. Teisalt tõuseb aeg-ajalt ikka veel pinnale müüt esimese öö õigusest, mis on tänini visa kaduma. Paraku on ka arhiivimaterjal, eelkõige ülekuulamisprotokollid, ebausaldusväärsed, pakkudes teadmisi pigem folkloristika kui ajaloo kohta. Ettekanne üritab seda sasipundart lahti harutada ja meie esivanemate hämaravõitu seksuaalelule rohkem valgust heita.

Kõik on oodatud!

Olete oodatud järgmisele Õpetatud Eesti Seltsi koosolekule, mis toimub kolmapäeval, 10. novembril 2022 kell 16.15 Jakobi 2-336.

Ettekande peab Mari-Leen Tammela teemal ”Lisandusi riigivanem Jaan Teemanti eluloole”.

Mari-Leen Tammela tutvustab hiljuti riigijuhtide elulugude sarjas ilmunud riigivanem Jaan Teemanti (1872 – 1941?) biograafiat ja selle kirjutamisega seonduvast. Jaan Teemanti elu ja tegevus on seni olnud võrdlemisi vähetuntud ja -uuritud, millele aitas teatud määral kaasa ka Teemant ise, kes ei jätnud endast maha mingit kirjalikku pärandit. Teisalt oli ta mitme Eesti poliitilise ajaloo pöördelise sündmuse vahetu osaline, rääkimata neljast ametiajast valitsusjuhina.

Juttu tuleb nii Teemanti erinevatest rollidest Eesti ühiskonnas kui ka teemadest, mis raamatusse ei jõudnud ning nende edasiuurimise võimalikkusest.

Kõik oodatud!