Head Seltsi liikmed ja huvilised  

Olete oodatud järgmisele Õpetatud Eesti Seltsi koosolekule, mis toimub kolmapäeval 19. novembril 2025 kell 16.15 Jakobi 2-230 ja veebis (koosolekuga liitumiseks vajuta siia). 

Ettekande peab Uku Tooming teemal „Eestikeelse filosoofia mõttest ja mõttetusest vaimufilosoofia näitel”. 

Oma ettekandes mõtisklen ma ingliskeelse vaimufilosoofia võimaliku kildkondlikkuse ja selle üle, kas eesti keeles filosofeerimine võiks aidata seda kildkondlikkust ületada. Esitan mõned argumendid selle kasuks, et vaimufilosoofia kesksete mõistete nagu teadmine ja tahtmine näol on tegemist keeleüleste universaalidega, mille mõistmiseks on väheoluline see, mis keeles neid parasjagu keegi väljendab. On aga ka teistsuguseid näiteid. Ingliskeelse termini “desirability” abil toon välja selle, kuidas vähemalt teatud juhtudel on emakeelest abi inglise keeles esitatud argumendi problemaatilisuse tuvastamisel. 

Kõik on oodatud! 

Head Seltsi liikmed ja huvilised,

Olete oodatud järgmisele Õpetatud Eesti Seltsi koosolekule, mis toimub kolmapäeval 5. novembril 2025 kell 16.15 Jakobi 2-230. Ettekandja soovil veebiülekannet ei toimu. 

Ettekande peab Kaarina Rein teemal „Riikide kirjeldused Academia Gustaviana disputatsioonides ja oratsioonides”.

Academia Gustaviana (1632–1665) põhikirjas olid ära toodud nõuded riigifilosoofia professorile, kes pidi oma loengutes käsitlema nii riikide ajalugu kui ka Rootsi riigi poliitikat. Esimene riigifilosoofia teemaline väitekiri kaitsti Tartus 1632. aastal, kuid esimene selle ala professor sai Tartu ülikoolis ametisse alles aastal 1643. Mainitud aastast alates olid Tartus sagedasemad ka disputatsioonid ehk akadeemilised väitlused pealkirjaga „Riigist”, „Kuningavõimust”, „Monarhiast” jne. Ent vahemikus 1639 kuni 1643 esitati Academia Gustavianas mitmeid oratsioone ehk akadeemilisi kõnesid, mis kirjeldasid erinevaid riike, nii ajaloolisi kui ka kaasaegseid. Samas edaspidi, 1640ndate aastate teisel poolel ja 1650ndatel aastatel keskendusid Tartu oratsioonid vaid Rootsi kuningriigile ja selle piirkondadele.  

Kui tavapäraselt esinesid Academia Gustavianas disputatsioonide ja oratsioonidega Rootsi päritolu üliõpilased, siis riike puudutavate oratsioonide juures oli märkimisväärne ka baltisakslaste osakaal. Siin võib oletada, et riigifilosoofia alaste tööde esitamine Academia Gustavianas oli seotud tudengite hilisema karjääriga.  

Ettekanne käsitleb riikide teemaliste disputatsioonide ja oratsioonide rolli Academia Gustavianas, pöörates erilist tähelepanu riikide kirjeldustele.  

Kõik on oodatud! 

Head Seltsi liikmed ja huvilised

Olete oodatud järgmisele Õpetatud Eesti Seltsi koosolekule, mis toimub kolmapäeval 22. oktoobril 2025 kell 16.15 Jakobi 2-230. Koosolekut saab kuulata ka veebis (liitumiseks vajuta siia).

Ettekande peab Seltsi sekretär Kristo Oks teemal “Eksperimentaalarheoloogia rollist Eesti muistse rauatootmise uurimisel“

Viimane arheometallurgia-teemaline ettekanne Õpetatud Eesti Seltsis peeti 1998. aastal – on taas aeg teha ülevaade vahepealsetest arengutest Eesti muistse rauatootmise uurimisloos. Selle ajaga on lisandunud palju uut leiuainest ja arenenud on ka uurimisvahendid ning -võtted.

Teadaolevalt on Eestis kohalikust toormest rauda toodetud alates ajaarvamise vahetusest ning vahelduva eduga on see kestnud 15. sajandini. Eestis puuduvad ajaloolised kirjalikud allikad, mis kajastaks kohaliku rauasulatusprotsessi üksikasju, ja arheoloogilised leiud muistsest rauatööndusest ei näita protsessi, mille käigus ja kuidas need tekkinud on. Siinkohal tuleb appi eksperimentaalarheoloogia. See on uurimismeetod, mille abil püütakse taasluua muistseid esemeid, rekonstrueerida töövõtteid ja uurida seeläbi inimeste käitumist. Eestis algas raua eksperimentaalne sulatamine 1978. aastal ja jätkub tänini.

Ettekandes antakse ülevaade Eesti 47 aasta pikkusest rauasulatuskatsete ajaloost ja tutvustatakse ka esimest terase tegemise eksperimenti. Tausta loomiseks tehakse sissejuhatus ka Eesti muistse rauatootmise ajalukku, seda hiliseimate uuringute valguses.

Kõik on oodatud!

Head Seltsi liikmed ja huvilised

Õpetatud Eesti Selts korraldab koostöös Tartu Ülikooli Ajaloo ja Arheoloogia instituudiga konverentsi “Võimuvahetused ja ränded Eesti ajaloos”, kus kõneldakse rännete ja võimuvahetuste omavahelistest seostest alates 13. sajandi ristisõdadest kuni küüditamisteni nõukogude okupatsiooni algusaastatel

Konverents toimub 11. oktoobril algusega kell 10.15 Tartu ülikooli muuseumi valges saalis (Lossi 25). Tutvu ürituse sisu ja kavaga SIIN.

NB! Üritus toimub ainult kohapeal ja veebiülekannet ei tehta. Osalemine on kõigile tasuta

Kohtumiseni konverentsil!

Head Seltsi liikmed ja huvilised

Olete oodatud järgmisele Õpetatud Eesti Seltsi koosolekule, mis toimub kolmapäeval 28. mail 2025 kell 16.15 Jakobi 2-224 ja veebis (koosolekuga liitumiseks vajuta siia).

Ettekande peab Kerli Kraus teemal “Õiguslik pluralism hiliskeskaegsel Liivimaal: kaasaegsed väljakutsed ja võimalused“.

Sarnaselt ülejäänud Euroopaga oli ka keskaegse Liivimaa õiguslik korraldus tingitud regiooni poliitilistest ja ühiskondlikest arengutest. 13. sajandi vallutusega kehtestatud uus ühiskondlik struktuur tõi endaga muuhulgas kaasa senisest oluliselt erineva õigusliku korralduse. Varasemalt rakendatud valdavalt suuliste õigustavade kõrval kinnistus kirikuvalitsemissüsteemi kehtestamisega kanooniline õigus, läänivahekordi ja maasuhteid reguleerivate uute normidega retsipeeriti aga Lääne-Euroopa ilmalikud õigustavad. Kanoonilisele ja maaõigusele lisandusid linnaõigused ja tavad, millele pakkus subsidiaarset tuge õpetatud õiguse pinnalt arenenud ius commune.

Kuigi historiograafias leidub konkureerivaid hinnanguid ius commune, s.o Lõuna- ja Lääne-Euroopa üldise õiguse mõjust Põhja- ja Ida-Euroopas kui väljaspool nimetatud õigusliku fenomeni ajaloolist kujunemisala (eelkõige Itaalia, Prantsusmaa, Madalmaad, Saksamaa), võib täiesti kindel olla selles, et erinevate õigusandjate ja õigusallikate samaaegne esinemine ning õigusnormide paljusus nii nende avaldumise viisis kui vormis tingis liivimaalaste argielus juriidiliste küsimuste lahendamisel märkimisväärse õigusnormide ja õigussüsteemide konkurentsi.

Ettekandes otsitakse kaasaegsete kaastuste näitel vastust küsimusele, kuidas lahendati õiguslikke vaidluseid eelkirjeldatud õigusliku rägastiku tingimustes ning kuidas tuldi toime normikollisioonide lahendamisega vaieldava kohtualluvuse korral. Seejuures kummutatakse mitmed historiograafias seni domineerivad arusaamad keskaegsest Liivimaast kui perifeeriast, kus arusaamad õpetatud õigusest juurdusid alles sajandeid hiljem. Selgub, et ka keskaegsed liivimaalased olid erakordselt head õigusetundjad ning vastavalt mitmes mõttes suunanäitajaks kogu Euroopas.

Kõik on oodatud!

Head Seltsi liikmed ja huvilised

Olete oodatud järgmisele Õpetatud Eesti Seltsi koosolekule, mis toimub juba homme, kolmapäeval, 14. mail 2025 kell 16.15 Jakobi 2-224 ja veebis (koosolekuga liitumiseks vajuta siia).

Ettekande peab Linda Kaljundi (Eesti Kunstiakadeemia) teemal “Eestlased kui põlisrahvas. Hilisnõukogudeaegse idee teisenemisi üleminekuaja identiteediloomes ja välissuhetes”.

Üleskutsed Euraasia ajaloo dekoloniseerimiseks ning selle lahtirakendamiseks ühelt poolt Vene-, teiselt poolt Lääne-kesksetest paradigmadest on muutnud päevakohaseks kujutelmad siinsete „põlisrahvaste“ kohta. Selle jaoks pakuvad erakordselt mitmetahulist materjali ka Eestis loodud põlisrahvaste käsitlused ja nende muutumine – selle hulka kuuluvad nii Vene ekspansiooni sihtmärgiks olnud põlisrahvaste kirjeldused baltisaksa ja hiljem eesti autorite poolt kui ka ajas teisenenud arusaamad eestlastest kui Euroopa viimastest metslastest. Puudutades põgusalt soome-ugri pärandi tõusmist Eesti hilisnõukogudeaegse kultuuri ja identiteedi keskmesse, uurib käesolev ettekanne selle idee teisenemisi üleminekuajal. Mis juhtub, kui ideed eestlastest kui põlisrahvast hakkab rakendama vasttaastatud vabariik? Mis kuju võtab idee eestlastest kui koloniseeritud rahvast ühinemisel Euroopa ja rahvusüleste organisatsioonidega ning mil moel esitletakse seda suhetes dekoloniseerunud riikidega? Kas uuel ajal kõneletakse ka Venemaal elavate põlisrahvaste õigustest – ning kuidas vormib sealsete soome-ugrilaste kujutamist varasem etnograafiline traditsioon?

Kõik on oodatud!

Head Seltsi liikmed ja huvilised

Olete oodatud järgmisele Õpetatud Eesti Seltsi koosolekule, mis toimub kolmapäeval, 7. mail 2025 kell 16.15 Jakobi 2-224 ja veebis (koosolekuga liitumiseks vajuta siia).

Ettekande peab Kadi Kähär-Peterson teemal “Leppimise-kaup, väävel või Balti patriotism: Garlieb Merkel 19. sajandi teise poole eesti kirjasõnas“.

Baltisaksa üks kõige poleemilisemaid poliitilisi mõtlejaid Garlieb Merkel (1769–1850) kirjutas eestlaste ja lätlaste pärisorjastamise kriitilisi tekste ilma orjastatud rahvaste poole pöördumata, kuid siiski on tema mõtted jätnud olulise jälje eesti ja läti mõtteloosse. Ettekanne keskendub Merkeli retseptsioonile 19. sajandi teisel poolel eestikeelses kirjasõnas. Seni on historiograafias ennekõike pööratud tähelepanu sellele, kuidas Merkeli lugemine innustas eestlaste-lätlaste kultuurilisi ja poliitilisi püüdlusi. Illustreerimaks selle teesi paikapidavust võrreldakse ettekandes Carl Robert Jakobsoni leppimise-kaupa Merkeli alglepingu teooriaga. Lisaks näitab ettekanne, et nende kõrval, kes Merkeli mõtetest innustusid, leidus eestlaste hulgas ka tema kriitikuid. Viimaks tutvustakse ettekandes lugejaid, kes pidasid Merkelit hoopis eelkõige „Balti patrioodiks“.

Kõik on oodatud!

Head Seltsi liikmed ja huvilised

Olete oodatud järgmisele Õpetatud Eesti Seltsi koosolekule, mis toimub kolmapäeval, 23. aprillil 2025 kell 16.15 Jakobi 2-224 ja veebis (koosolekuga liitumiseks vajuta siia).

Ettekande peab Anti Selart teemal “Lätlased Eesti põlisvaenlastena. Muistsed lätlased Eesti ajalookirjutuses 1920-1940”.

Tuginedes Henriku Liivimaa kroonika tekstile toonitasid mitmed Eesti ajaloolased kahe ilmasõja vahel, et lätlased osutusid eestlaste Muistse vabadusvõitluse reeturiteks. See etteheide konnoteerus sõjakogemusega Vabadussõja päevilt, lahkhelidega liivlaste toetamise küsimuses, ja organisatoorsete raskustega Eesti ja Läti ajaloolaste koostöö korraldamisel Ulmanise autoritaarse režiimi päevil.

Kõik on oodatud!

Head Seltsi liikmed ja huvilised

Olete oodatud järgmisele Õpetatud Eesti Seltsi koosolekule, mis toimub kolmapäeval, 9. aprillil 2025 kell 16.15 Jakobi 2-224 ja veebis (koosolekuga liitumiseks vajuta siia).

Ettekande peab Mihkel Truman teemal ““Eesti ajaloo” ja “Eesti rahva ajaloo” autorite vastuolude kajastumine A. R. Cederbergi kirjavahetuses“.

Kahe 1930. aastatel ilmumist alustanud Eesti ajaloo üldkäsitluse (resp autorite) vaheline n-ö rivaliteet on teada olnud pikalt, ent selle juured ulatuvad kaugemale, kui ehk seni arvatud. Mõnigi kord on arvatud, et selle juurpõhjused seisnesid kahe autorite ringi maailmavaatelistes erinevustes, kuid – nagu näitavad Cederbergile saadetud kirjad nii ühe kui teise suurteose autori poolt – võis palju suurem kaal olla isiklikel vastuoludel.

Kõik on oodatud!

Head Seltsi liikmed ja huvilised

Olete oodatud järgmisele Õpetatud Eesti Seltsi koosolekule, mis toimub kolmapäeval, 26. märtsil 2025 kell 16.15 Jakobi 2-224 ja veebis (koosolekuga liitumiseks vajuta siia).

Ettekande peavad Kaarel Vanamölder ja Kristi Viiding teemal “Taasavades Lode-Werneri kroonika“.

Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse teadusprojekt „Kokkupuuted,üleminek, muutus: nobilitas haereditaria ac litteraria varauusaegse kirjanduse väljakujunemisel Poola ja Rootsi Liivimaal“ on seadnud põhieesmärgiks teadvustada lünka Eesti- ja Liivimaa aadlikirjanduse algussajandite (16.–17. sajand) uurimisel. Sestap on olnud põhjust taasavada nn Lode-Werneri kroonika (1677).

Eestimaa aadlimehe Gustav von Lode (1633–1705) initsiatiivil (või tema poolt) koostatud Eesti- ja Liivimaa ajaloo väga eripalgeline ülevaade on säilinud nii saksa- kui ladinakeelsena. Kroonika koostamisel oli tegev ka Lode koduõpetaja David Werner (u 1650–1704?), keda on peetud ka teose tegelikuks autoriks või siis vähemalt tõlkijaks ladina keelde.

Kroonika eesmärgiks oli luua kontseptsioon Eestimaa (provintsi) kristliku ajaloo algusest: traditsioonilise 1158. aasta („Liivimaa leidmine“) asemel algavat see hoopis Taani kuninga Knud IV Püha (u 1043–1086) poolt väidetavalt 1075. aastal sooritatud vallutusretkega Eestisse. Lode-Werneri kroonikat võib pidada üheks esimeseks alternatiivajalooks, mis lahutas Eestimaa provintsi selgelt Liivimaa ajaloost ning avas minevikku aadli perspektiivist lähtudes.

Kroonika ei jõudnud kunagi trükki. Samas on säilinud mitmeid saksa- ja ladinakeelseid ärakirju Eestis, Lätis, Rootsis, Venemaal, Saksamaal, Poolas ja Taanis. See kinnitab ühtaegu teose omaaegset mõjukust ja samas ka selle aktiivset levikut või levitamist. Kummati pole käsikirju seni süstemaatiliselt võrreldud.

Projekti käigus oleme tänaseks kogunud üle 20 kroonika käsikirja, mida ettekandes võrdlevalt tutvustame, lootes nii avada uue lehekülje Lode-Werneri kroonika uurimisel ja publitseerimisel.

Kõik on oodatud!