Head Seltsi liikmed ja huvilised

Olete oodatud järgmisele Õpetatud Eesti Seltsi koosolekule, mis toimub kolmapäeval, 17. aprillil 2024 kell 16.15 Jakobi 2-224 ja veebis (liitumiseks vajuta siia)

Ettekande peab Agnes Unt teemal „Hambakivi ja arheoloogia – mustus, toit ja putukad“.

Toitumise uurimine on arheoloogias levinud teema. Uute meetodite abil saame täpsemat infot inimeste igapäevaelu kohta. Ettekandes „Hambakivi ja arheoloogia – mustus, toit ja putukad“ räägib Agnes Unt sellest, mida ta on hambakivi uurides Eesti ajaloo kohta teada saanud. Ettekande lõpus on kuulajate jaoks selge, mis on „fütoliit“ ja miks see aitab toitumise uurimisele kaasa. Putukatest tuleb natuke juttu Kukruse juhtumuuringu põhjal.

Kõik on oodatud!

Head Seltsi liikmed ja huvilised

Edastame Marek Vahula üleskutse kõigile ÕES liikmetele ja huvilistele.

Allakirjutanu poolt on hakatud koostama intervjuude raamatut Tartu Vaimudest. Teos on kolmas raamat, seda pikemast sarjast „Minu Mehed ja Minu Naised“. Esimene teos samast sarjast ilmus 2021. aasta augustis – „72 Intervjuud loodusinimestega“. Teine teos samast sarjast ilmus 2023. aasta veebruaris ja kandis tiitlit „Intervjuud Mälumänguritega“. Nüüd on koostamisel sama sarja kolmas raamat „Minu Mehed ja Minu Naised III. Intervjuud Tartu Vaimudega“.

Igale ühele raamatusse tulejale esitatakse kümme teravmeelset tüüpküsimust ja iga Tartu Vaim siis oma vastustega kujundab endast kui Tartu Vaimust oma isikuportree. Teose esitlus on järgmise aasta 29. Jõulukuul, 2024. aastal tarkade linnas, Tartus. Kõik, kes soovivad raamatusse tulla, palun võtta otseühendust allakirjutanuga mailiaadressil: marek.vahula@gmail.com

Kaastööde saatmise tähtaeg on: kevadpüha, 1. mai, 2024 aastal.

Teose esitlus on tarkusepäeval, 1. sügiskuul (pühapäev), 2024. aastal tarkade linnas Tartus.

Marek Vahula

Head Seltsi liikmed ja huvilised

Olete oodatud järgmisele Õpetatud Eesti Seltsi koosolekule, mis toimub kolmapäeval, 3. aprillil 2024 kell 16.15 Jakobi 2-224. (NB! Ettekannet sel korral veebis ei edastata – esineja soov)

Ettekande peab Anu Mänd teemal „Mõistatuslikud palverännumärgid ja Püha Veri“.

Keskaegse Liivimaa palverännukultuuriga seonduvaid ainelisi allikaid oli enne 2018. aastat teada väga vähe, ent tolle aasta arheoloogilised kaevamised Kalamajas tõid juurde hulgaliselt palverännumärke, -karpe ja muid esemeid. Kõikide tinapliist märkide päritolu ei ole õnnestunud siiani identifitseerida, ent ühe märgitüübi kujundusest ja pealiskirjast hakkas hargnema põnev lugu, mis heidab uut valgust mitte üksnes ühele Liivimaa reliikviale ja sellega seotud „suveniiridele“, vaid ka poliitilisele ajaloole ja isiklikele sidemetele.

Kõik on oodatud!

Head Seltsi liikmed ja huvilised!

Olete oodatud järgmisele Õpetatud Eesti Seltsi koosolekule, mis toimub kolmapäeval, 20. märtsil 2024 kell 16.15 Jakobi 2-224 ja veebis (liitumiseks vajuta siia).

Ettekande peab Evar Saar  teemal „Etnonüüm ugalane ja maanimi Ugandi“.

Ugandi muinasmaakonna nime algupära ja tähendust on püütud selgitada juba kaugelt rohkem kui 100 aasta jooksul. Enamiku nime etümoloogia ettepanekutega ei haaku kuigi hästi Kagu-Eesti regilaulude kujutis ugalasest kui sõjakast, julmast ja mõistmatust võõrast. Vaatlen oma ettekandes nimetuse ugalane ja nime Ugandi rahvalauludes esinemise erinevat pilti, tutvustan nende ühise tüve etümoloogia ettepanekuid ning pakun välja oma hüpoteesi, kuidas sõjaka võõra kohta käivast etnonüümist võis saada maakonna nimi läänemeresoomlaste ja maanimi lätlaste jaoks (Igaunija). Onomastika meetodeid kasutavas ettekandes on kasutatud ajaloo, keeleteaduse ja folkloristika teadmisi II aastatuhande alguse sündmustest ning keelesuhetest.

Kõik on oodatud!

Head Seltsi liikmed ja huvilised!

Olete oodatud järgmisele Õpetatud Eesti Seltsi koosolekule, mis toimub kolmapäeval, 6. märtsil 2024 kell 16.15 Jakobi 2-224 ja veebis (liitumiseks vajuta siia)

Ettekande peab Anti Selart teemal „Liivimaa hagiotoponüümid keskaja kirikuloo allikana“.

Hiljemalt varauusajal asendas rea Eesti kihelkondade senise kohanime uus toponüüm, mis tulenes kihelkonnakiriku kaitsepühaku nimest. Hagiotoponüümide kujunemine oli keskaja Euroopas üldine nähtus, kusjuures nii ajalises plaanis kui ka pühakunimedest tuletatud kohanimede sageduse osas esines regiooniti olulisi erinevusi. Liivimaal on märkimisväärne, et hagiotopnüümid praktiliselt puuduvad Läti keelealal.

Kihelkonnanimede seostumine kaitsepühaku nimega kinnitab oletatavasti patrooni kui kihelkonna “omaniku” rolli aktsepteerimist keskaja lõpul. Sellisena võib kohanimepruugi muutumist käsitleda religiooniloolise allikana.

Kõik on oodatud!

Head Õpetatud Eesti Seltsi liikmed ja huvilised!

Olete oodatud järgmisele Õpetatud Eesti Seltsi koosolekule, mis toimub kolmapäeval, 21. veebruaril 2024 kell 16.15 Jakobi 2-224 ja veebis (liitumiseks vajuta siia).

Ettekande peab Tõnu Viik teemal „Saja-aastane Tartu Tähetorni Kalender“.

1923. aastal otsustas kodumaale opteerunud Tartu ülikooli tähetorni astronoom-observaator Ernst Julius Öpik asutada paljude observatooriumide eeskujul Tähetorni Kalendri, milles oleks Eesti neljas linnas, tähtsuse järgi siis Tartus, Võrus, Tallinnas ja Kärdlas antud Päikese tõus ja loojang, Kuu tõus ja loojang, Päikese kääne, ajavõrrand ja täheaeg.  Samuti muud taevased nähtused, nagu näiteks Päikese ja Kuu varjutused, planeetide liikumine jne. Oluliseks peeti ka eesti rahva astronoomia-alaste teadmiste parandamist, milleks igale kalendrile lisati ruumikas kogus populaarteaduslikke artikleid. Nii on see kalender ühe erandiga ilmunud terve sajandi. Miks erandiga – sellest lähemalt ettekandes.

Kõik on oodatud!

Head seltsi liikmed ja huvilised!

Olete väga oodatud Õpetatud Eesti Seltsi aastakoosolekule, mis toimub 31. jaanuaril kell 16.15 Jakobi 2-224.

Kavas on ÕES esimehe Taavi Pae ettekanne “Eesti kalmistute hauatähiste regionaalsus”

Eestis on umbes pooltuhat kalmistut ja kõigil neil on suuremal või vähemal määral säilinud hauatähised. Tüüpiliselt näeme me kalmistutel hauatähiseid alates 19. sajandi keskpaigast, kuigi üksikuid hauasambaid on säilinud ka varasemast perioodist. Eesti hauatähiste traditsioon on valdavalt ühetaoline, samas esineb regionaalseid eripärasid. Sageli tuleneb see loodusgeograafiast, olulisel kohal on ka kultuurikontaktid ja kalmistu religioosne tagapõhi. Ettekandes esitangi tähelepanekuid Eesti kalmistute hauatähistest, keskendudes eelkõige regionaalsetele aspektidele.

Järgneb aastakoosolek, mille päevakorras on:

1) Juhatuse 2023. aasta tegevuse aruanne;

2) Revisjonikomisjoni aruanne;

3) Juhatuse ja revisjonikomisjoni valimine;

4) ÕESi stipendiumi väljakuulutamine;

5) ÕESi auliikme väljakuulutamine;

Aastakoosolekule järgneb ÕESi aastaraamatu 2022 esitlemine ruumis Jakobi 2-230.

Kõik on oodatud!

Olete oodatud järgmisele Õpetatud Eesti Seltsi koosolekule, mis toimub kolmapäeval, 6. detsembril 2023 kell 16.15 Jakobi 2-224.

Ettekande peab Igor Kotjuh teemal „Luulekogu “Klassikalised roosid” (1931) kui Igor Severjanini hübriididentiteedi peegeldus“.

Ettekanne käsitleb luuletaja ja tõlkija Igor Severjanini (1887-1941) luulekogu “Klassikalised roosid” (Классические розы, Белград, 1931) erinevate identiteediteooriate valguses. Autor kolis Venemaalt Eestisse 1918. aastal, raamatus on luuletused vahemikust 1922-1930, kui luuletaja jõudis harjuda uue elukohaga. Püstitatud on järgmised hüpoteesid: (1) Igor Severjanin sidus end tihedalt kokku Eesti elu ja kultuuriga, tänu millele tal arenes hübriididentiteet; (2) luulekogu “Klassikalised roosid” peegeldab Igor Severjanini hübriididentiteedi. Ettekande avaosas on tähistatud Igor Severjanini põhilised eluloolised faktid. Põhiosa käsitleb erinevaid identiteediteoorijaid, autoriteks Odo Marquard ja Homi K. Bhabha. Lõpposas järeldused kinnitavad hüpoteese.

Kõik on oodatud!

Olete oodatud järgmisele Õpetatud Eesti Seltsi koosolekule, mis toimub kolmapäeval, 22. novembril 2023 kell 16.15 Jakobi 2-224.

Ettekande peab Maire Aarsalu teemal „Otepää maalimaastikud“.

Eesti kunstnikke on läbi aegade paelunud Lõuna-Eesti kuppelmaastikud oma küngaste, nõgude ja järvedega. Erinevatel aegadel on Lõuna-Eesti loodust maalinud teadaolevalt üle 70 kunstniku, kes on loonud umbes 200 suurepärast maali. Maire Aarsalu (Konrad Mägi Ateljee, Pallas, üldmaali lektor) ja Alo Aarsalu (Konrad Mägi Ateljee) esitlevad Otepää ümbrust ja Pühajärve maalinud kunstnikke ning nende teoseid.

Kõik on oodatud!

Olete oodatud järgmisele Õpetatud Eesti Seltsi koosolekule, mis toimub kolmapäeval, 8. novembril 2023 kell 16.15 Jakobi 2-224.

Ettekande peab Mihkel Paal teemal „Pukktuulikute paiknemine ja levik Lääne-Eestis“.

20. sajandi algus oli Eestis pukktuulikute kõrgaeg, Lääne-Eestis oli kohati pea igal talul oma isiklik pukktuulik. Mandri-Eestis seevastu kasutasid talupojad mõisate suuremaid Hollandi tüüpi tuulikuid. Mis tingis sellise erinevuse tuulikutüüpides? Kuidas erinevus kaardile kanda? Kui palju pukktuulikuid oli Eestis? Ettekandes tuleb juttu pukktuulikute ajaloost ning tuulikutest vanadel Eesti kaartidel. Lisaks tutvustatakse metoodikat tuulikute klassifitseerimiseks.

Kõik on oodatud!