Head Seltsi liikmed ja huvilised!

Olete oodatud järgmisele Õpetatud Eesti Seltsi koosolekule, mis toimub kolmapäeval 11. märtsil 2026 kell 16.15 Jakobi 2-224 ja veebis (koosolekuga liitumiseks vajuta siia).

Ettekande peab Saara Liis Jõerand teemal „Ortograafiliste kõrvalekallete stilistilised funktsioonid eesti nüüdisluules”.

Oleme normingupärase õigekirjaga niivõrd harjunud, et sellest kõrvalekaldumine paistab hästi silma ning võib seega kanda tähendust. Seda potentsiaali on eesti nüüdisluules laialdaselt ära kasutatud ning aastatega on kõrvalekallete stilistilistes funktsioonides moodustunud mitmesuguseid mustreid ja seaduspärasid. Mis juhtub tekstiga, kui kirjutada “besee” asemel “pesee” või “müstilise” asemel “mystiline”? Kuidas muutub lugemiskogemus, kui mõnda tähte mitmekordistada? Ettekandes annan ülevaate Eestis aastatel 2000-2023 välja antud algupärastes luulekogudes leiduvatest ortograafilistest kõrvalekalletest ning pakun välja nende viis stilistilist funktsiooni: kuuluvuse markeerimine, autoristiili loomine, eri keelevariantidele viitamine, lugemisprotsessi juhtimine ja keelemängud. 

Kõik on oodatud! 

Head Seltsi liikmed ja huvilised  

Olete oodatud järgmisele Õpetatud Eesti Seltsi koosolekule, mis toimub kolmapäeval 25. veebruaril 2026 kell 16.15 Jakobi 2-224 ja veebis (koosolekuga liitumiseks vajuta siia). 

Ettekande peab Andres Tvauri teemal „Pihkva päritolu asukad Eesti linnades 13. sajandil arheoloogia andmetel”. 

Varaseimad linnad Eestis asutati 13. sajandil pärast Saksa-Taani vallutust ja maa ristiusustamist. Lisaks linnu valitsenud saksa kaupmeestele ja käsitöölistele elas neis arvukalt ka eestlasi ja skandinaavlasi. Arheoloogilised allikad näitavad, et 13. sajandi keskel saabus Tartu, Viljandi ja Tallinna elanikke ka Pihkva linnast või Pihkvamaalt. 

Kõikides neis linnades paiknes pihkvalaste asustusala omaaegse linna äärealal: Tartus tänapäevase Tartu Ülikooli Botaanikaaia alal, Viljandis Pikk 4 ja Tallinnas Sulevimägi 4/6 kinnistul. Nende inimeste Pihkva päritolu näitab mainitud leiukohtadest saadud suur hulk Pihkva tüüpi savinõude katkeid. Kogutud leiuaines tõestab, et Pihkvast pärit käsitöölised elasid neis paikades perekondadena ning tegelesid savinõude tootmisega (Tartus, Viljandis ja Tallinnas), klaashelmeste valmistamisega (Tartus, Tallinnas) ning väikeste metallehete valamisega (Tartus). Tartu Botaanikaaia 1988.–1991. aasta kaevandi 13. sajandi keskpaiga kihist saadi klaasist käevõrude katkeid, Kiievi lähedal paikneva Ovrutši linna lähedalt pärit roosast kiltkivist värtnaketrasid, pliist värtnakeder ja taimornamendiga kaunistatud tinast rõngassõlg, mis on omased eelkõige Kiievi-Vene ainelisele kultuurile. Samast kihist ja Tallinnast Sulevimägi 4/6 krundilt 13. sajandi kihist leiti katked klaasanumatest, milliseid valmistati Kiievis. Need on vanimad Eestist leitud klaasnõude killud. Pihkva päritolu inimesed olid Tartus, Viljandis ja Tallinnas 13. sajandil püsielanikud, mitte külalised. Tallinnas Sulevimäel oli ka pihkvalastele kuulunud õigeusu kirik ja kalmistu. Pihkvalased assimileerusid nende linnade elanikkonna hulka hiljemalt 14. sajandi lõpuks. 

15. sajandil püstitati Tallinna Vene tänava äärde novgorodlastele kuulunud Püha Nikolai õigeusu kirik. Tõenäoliselt samal sajandil ehitati Tartus novgorodlaste Püha Jüri ja pihkvalaste Püha Nikolai õigeusu kirikud. Need vene kaupmeeste kirikud ja nende juurde kuulunud kaubahoovid ei omanud seost siin 13. sajandil eksisteerinud pihkvalaste asustusega. 

Kõik on oodatud! 

Head Seltsi liikmed ja huvilised! 

Olete väga oodatud Õpetatud Eesti Seltsi aastakoosolekule, mis toimub 11. veebruaril kell 16.15 Jakobi 2-224. 

Kavas on ÕES esimehe Mihkel Mäesalu ja kaasautorite ettekanne “Hertele – Lodenrode – Harju-Madise. Tähelepanekuid Põhja-Eesti kirikukihelkondade kujunemisest 13.-14. sajandil” 

Eesti vanema kirikuloo uurimisel on kirikuhooned pälvinud oluliselt rohkem tähelepanu kui kirikukihelkonnad. Samas 13.-14. sajandi kirjalikes allikates leidub infot peamiselt just kirikukihelkondade ja kihelkonnapreestrite kohta. Ettekanne keskendubki kirikukihelkondade võrgustiku rajamisele ja arendamisele ristisõjale järgnenud sajanditel tolleaegse Tallinna piiskopkonna näitel. Kesksete küsimustena käsitletakse muinaskihelkondade ja kirikukihelkondade territoriaalset kattumist, uute kihelkondade asutamist ning ühe kirikukihelkonna jaoks vajalikku minimaalset adramaade arvu. Samuti antakse ettekandes lahendus Hertele kirikukihelkonna müsteeriumile. See 13. sajandi viimasel veerandil vaid kolmes ürikus mainitud kihelkond on suure tõenäosusega identne Harju-Madise kihelkonnaga. 

Järgneb aastakoosolek, mille päevakorras on:

• Juhatuse 2025. aasta tegevuse aruanne
• Revisjonikomisjoni aruanne
• Juhatuse ja revisjonikomisjoni valimine
• ÕESi stipendiumi väljakuulutamine
• ÕESi auliikme väljakuulutamine

Aastakoosolekule järgneb ÕESi aastaraamatu 2024 esitlemine ruumis Jakobi 2-230.

Kõik on oodatud!

Head Seltsi liikmed ja huvilised

Olete oodatud järgmisele Õpetatud Eesti Seltsi koosolekule, mis toimub kolmapäeval 3. detsembril 2025 kell 16.15 Jakobi 2-230. Ettekandja soovil veebiülekannet ei toimu.

Ettekande peab Mihkel Braun teemal „ENSV kirjaniku sissetulek oma loometöölt: Betti Alveri stiilinäide aastatest 1944–1969”.

Ettekanne tutvustab Nõukogude Eesti loovisikutele makstud honoraride süsteemi toimimist uue võimu esimesel kolmel aastakümnel. Selle tarbeks jälgime Betti Alveri mitmekülgset elu- ja loomekäiku, mille töötasusid puudutav osa on senistes elulookäsitlustes leidnud kajastust üksnes juhuslikult ja möödaminnes.

Ehkki täna tuntud eelkõige viljaka luuletajana, pidi Alver punavõimu esimestel aastatel elatuma üksnes propagandamaigulistest tõlketöödest ning pärast väljaviskamist Kirjanike Liidust 1950. aastal kitsenesid tema teenimisvõimalused veelgi. Sellegipoolest õnnestus leheveergudel “armetuks lääne dekadentide jäljendajaks” tembeldatud Alveril vaikselt kirjandusskeenele naasta ning 1966. aastaks tõusta koguni ENSV teeneliseks kirjanikuks. Selsamusel aastal ilmunud luulekogu “Tähetund” osutus müügihitiks ja tõi üksnes esmatrükilt autorile sisse üle 12 300 rubla.

Juttu tuleb sellest, millist raha teenis poetess oma töödelt ja tõlgetelt ning kuidas ja millises ulatuses see talle praktikas välja maksti. Samuti uuritakse, missugusesse konteksti paigutuvad need summad võrdluses kaasaegsete reakodanike palkadega ja millist funktsiooni autoritasud repressiivses Nõukogude ühiskonnas üleüldse omasid.

Kõik on oodatud!

Head Seltsi liikmed ja huvilised  

Olete oodatud järgmisele Õpetatud Eesti Seltsi koosolekule, mis toimub kolmapäeval 19. novembril 2025 kell 16.15 Jakobi 2-230 ja veebis (koosolekuga liitumiseks vajuta siia). 

Ettekande peab Uku Tooming teemal „Eestikeelse filosoofia mõttest ja mõttetusest vaimufilosoofia näitel”. 

Oma ettekandes mõtisklen ma ingliskeelse vaimufilosoofia võimaliku kildkondlikkuse ja selle üle, kas eesti keeles filosofeerimine võiks aidata seda kildkondlikkust ületada. Esitan mõned argumendid selle kasuks, et vaimufilosoofia kesksete mõistete nagu teadmine ja tahtmine näol on tegemist keeleüleste universaalidega, mille mõistmiseks on väheoluline see, mis keeles neid parasjagu keegi väljendab. On aga ka teistsuguseid näiteid. Ingliskeelse termini “desirability” abil toon välja selle, kuidas vähemalt teatud juhtudel on emakeelest abi inglise keeles esitatud argumendi problemaatilisuse tuvastamisel. 

Kõik on oodatud! 

Head Seltsi liikmed ja huvilised,

Olete oodatud järgmisele Õpetatud Eesti Seltsi koosolekule, mis toimub kolmapäeval 5. novembril 2025 kell 16.15 Jakobi 2-230. Ettekandja soovil veebiülekannet ei toimu. 

Ettekande peab Kaarina Rein teemal „Riikide kirjeldused Academia Gustaviana disputatsioonides ja oratsioonides”.

Academia Gustaviana (1632–1665) põhikirjas olid ära toodud nõuded riigifilosoofia professorile, kes pidi oma loengutes käsitlema nii riikide ajalugu kui ka Rootsi riigi poliitikat. Esimene riigifilosoofia teemaline väitekiri kaitsti Tartus 1632. aastal, kuid esimene selle ala professor sai Tartu ülikoolis ametisse alles aastal 1643. Mainitud aastast alates olid Tartus sagedasemad ka disputatsioonid ehk akadeemilised väitlused pealkirjaga „Riigist”, „Kuningavõimust”, „Monarhiast” jne. Ent vahemikus 1639 kuni 1643 esitati Academia Gustavianas mitmeid oratsioone ehk akadeemilisi kõnesid, mis kirjeldasid erinevaid riike, nii ajaloolisi kui ka kaasaegseid. Samas edaspidi, 1640ndate aastate teisel poolel ja 1650ndatel aastatel keskendusid Tartu oratsioonid vaid Rootsi kuningriigile ja selle piirkondadele.  

Kui tavapäraselt esinesid Academia Gustavianas disputatsioonide ja oratsioonidega Rootsi päritolu üliõpilased, siis riike puudutavate oratsioonide juures oli märkimisväärne ka baltisakslaste osakaal. Siin võib oletada, et riigifilosoofia alaste tööde esitamine Academia Gustavianas oli seotud tudengite hilisema karjääriga.  

Ettekanne käsitleb riikide teemaliste disputatsioonide ja oratsioonide rolli Academia Gustavianas, pöörates erilist tähelepanu riikide kirjeldustele.  

Kõik on oodatud! 

Head Seltsi liikmed ja huvilised

Olete oodatud järgmisele Õpetatud Eesti Seltsi koosolekule, mis toimub kolmapäeval 22. oktoobril 2025 kell 16.15 Jakobi 2-230. Koosolekut saab kuulata ka veebis (liitumiseks vajuta siia).

Ettekande peab Seltsi sekretär Kristo Oks teemal “Eksperimentaalarheoloogia rollist Eesti muistse rauatootmise uurimisel“

Viimane arheometallurgia-teemaline ettekanne Õpetatud Eesti Seltsis peeti 1998. aastal – on taas aeg teha ülevaade vahepealsetest arengutest Eesti muistse rauatootmise uurimisloos. Selle ajaga on lisandunud palju uut leiuainest ja arenenud on ka uurimisvahendid ning -võtted.

Teadaolevalt on Eestis kohalikust toormest rauda toodetud alates ajaarvamise vahetusest ning vahelduva eduga on see kestnud 15. sajandini. Eestis puuduvad ajaloolised kirjalikud allikad, mis kajastaks kohaliku rauasulatusprotsessi üksikasju, ja arheoloogilised leiud muistsest rauatööndusest ei näita protsessi, mille käigus ja kuidas need tekkinud on. Siinkohal tuleb appi eksperimentaalarheoloogia. See on uurimismeetod, mille abil püütakse taasluua muistseid esemeid, rekonstrueerida töövõtteid ja uurida seeläbi inimeste käitumist. Eestis algas raua eksperimentaalne sulatamine 1978. aastal ja jätkub tänini.

Ettekandes antakse ülevaade Eesti 47 aasta pikkusest rauasulatuskatsete ajaloost ja tutvustatakse ka esimest terase tegemise eksperimenti. Tausta loomiseks tehakse sissejuhatus ka Eesti muistse rauatootmise ajalukku, seda hiliseimate uuringute valguses.

Kõik on oodatud!

Head Seltsi liikmed ja huvilised

Õpetatud Eesti Selts korraldab koostöös Tartu Ülikooli Ajaloo ja Arheoloogia instituudiga konverentsi “Võimuvahetused ja ränded Eesti ajaloos”, kus kõneldakse rännete ja võimuvahetuste omavahelistest seostest alates 13. sajandi ristisõdadest kuni küüditamisteni nõukogude okupatsiooni algusaastatel

Konverents toimub 11. oktoobril algusega kell 10.15 Tartu ülikooli muuseumi valges saalis (Lossi 25). Tutvu ürituse sisu ja kavaga SIIN.

NB! Üritus toimub ainult kohapeal ja veebiülekannet ei tehta. Osalemine on kõigile tasuta

Kohtumiseni konverentsil!

Head Seltsi liikmed ja huvilised

Olete oodatud järgmisele Õpetatud Eesti Seltsi koosolekule, mis toimub kolmapäeval 28. mail 2025 kell 16.15 Jakobi 2-224 ja veebis (koosolekuga liitumiseks vajuta siia).

Ettekande peab Kerli Kraus teemal “Õiguslik pluralism hiliskeskaegsel Liivimaal: kaasaegsed väljakutsed ja võimalused“.

Sarnaselt ülejäänud Euroopaga oli ka keskaegse Liivimaa õiguslik korraldus tingitud regiooni poliitilistest ja ühiskondlikest arengutest. 13. sajandi vallutusega kehtestatud uus ühiskondlik struktuur tõi endaga muuhulgas kaasa senisest oluliselt erineva õigusliku korralduse. Varasemalt rakendatud valdavalt suuliste õigustavade kõrval kinnistus kirikuvalitsemissüsteemi kehtestamisega kanooniline õigus, läänivahekordi ja maasuhteid reguleerivate uute normidega retsipeeriti aga Lääne-Euroopa ilmalikud õigustavad. Kanoonilisele ja maaõigusele lisandusid linnaõigused ja tavad, millele pakkus subsidiaarset tuge õpetatud õiguse pinnalt arenenud ius commune.

Kuigi historiograafias leidub konkureerivaid hinnanguid ius commune, s.o Lõuna- ja Lääne-Euroopa üldise õiguse mõjust Põhja- ja Ida-Euroopas kui väljaspool nimetatud õigusliku fenomeni ajaloolist kujunemisala (eelkõige Itaalia, Prantsusmaa, Madalmaad, Saksamaa), võib täiesti kindel olla selles, et erinevate õigusandjate ja õigusallikate samaaegne esinemine ning õigusnormide paljusus nii nende avaldumise viisis kui vormis tingis liivimaalaste argielus juriidiliste küsimuste lahendamisel märkimisväärse õigusnormide ja õigussüsteemide konkurentsi.

Ettekandes otsitakse kaasaegsete kaastuste näitel vastust küsimusele, kuidas lahendati õiguslikke vaidluseid eelkirjeldatud õigusliku rägastiku tingimustes ning kuidas tuldi toime normikollisioonide lahendamisega vaieldava kohtualluvuse korral. Seejuures kummutatakse mitmed historiograafias seni domineerivad arusaamad keskaegsest Liivimaast kui perifeeriast, kus arusaamad õpetatud õigusest juurdusid alles sajandeid hiljem. Selgub, et ka keskaegsed liivimaalased olid erakordselt head õigusetundjad ning vastavalt mitmes mõttes suunanäitajaks kogu Euroopas.

Kõik on oodatud!

Head Seltsi liikmed ja huvilised

Olete oodatud järgmisele Õpetatud Eesti Seltsi koosolekule, mis toimub juba homme, kolmapäeval, 14. mail 2025 kell 16.15 Jakobi 2-224 ja veebis (koosolekuga liitumiseks vajuta siia).

Ettekande peab Linda Kaljundi (Eesti Kunstiakadeemia) teemal “Eestlased kui põlisrahvas. Hilisnõukogudeaegse idee teisenemisi üleminekuaja identiteediloomes ja välissuhetes”.

Üleskutsed Euraasia ajaloo dekoloniseerimiseks ning selle lahtirakendamiseks ühelt poolt Vene-, teiselt poolt Lääne-kesksetest paradigmadest on muutnud päevakohaseks kujutelmad siinsete „põlisrahvaste“ kohta. Selle jaoks pakuvad erakordselt mitmetahulist materjali ka Eestis loodud põlisrahvaste käsitlused ja nende muutumine – selle hulka kuuluvad nii Vene ekspansiooni sihtmärgiks olnud põlisrahvaste kirjeldused baltisaksa ja hiljem eesti autorite poolt kui ka ajas teisenenud arusaamad eestlastest kui Euroopa viimastest metslastest. Puudutades põgusalt soome-ugri pärandi tõusmist Eesti hilisnõukogudeaegse kultuuri ja identiteedi keskmesse, uurib käesolev ettekanne selle idee teisenemisi üleminekuajal. Mis juhtub, kui ideed eestlastest kui põlisrahvast hakkab rakendama vasttaastatud vabariik? Mis kuju võtab idee eestlastest kui koloniseeritud rahvast ühinemisel Euroopa ja rahvusüleste organisatsioonidega ning mil moel esitletakse seda suhetes dekoloniseerunud riikidega? Kas uuel ajal kõneletakse ka Venemaal elavate põlisrahvaste õigustest – ning kuidas vormib sealsete soome-ugrilaste kujutamist varasem etnograafiline traditsioon?

Kõik on oodatud!