JÄÄB ÄRA!

Ettekandja ootamatu haigestumise tõttu jääb 24. oktoobril toimuma pidanud ettekandekoosolek ära. Vabandame!

Olete oodatud järgmisele Õpetatud Eesti Seltsi koosolekule, mis toimub erandkorras teisipäeval, 24. oktoobril 2023 kell 16.15 Jakobi 2-224.

Ettekande peab Dorothee Goeze teemal “Väike arhiiv – suured avastused. Carl Schirreni arhiiv Lüneburgis ja selle arhiivi aarded“.

Lüneburgis on praegu käimas projekt, mis käsitleb Carl Schirreni Seltsi arhiivi. Carl Schirreni Selts (Carl-Schirren-Gesellschaft) taastati pärast tegelikku asutamist 1932. aastal pärast Teist maailmasõda. Alates 1950. aastate algusest kogusid paljud vabatahtlikud (baltisaksa isikud) Lüneburgis materjali baltisakslaste ja baltikumi ajaloo kohta. Need materjalid jõudsid vastloodud kogudesse, nagu raamatukogu või suur materiaalsete kultuuriväärtuste kogu. Selles mõttes koguti ka materjale, mis koondati mõiste “arhiiv” alla. Mõni aasta tagasi otsustati, et seda materjali tuleb mitte ainult koguda, vaid ka arhiiviteaduslike kriteeriumide alusel töödelda. Peamine põhjus oli see, et väärtuslikud materjalid peaksid olema kättesaadavad üldiseks, s.o rahvusvaheliseks kasutamiseks. Käimasoleva projekti eesmärk on materjalide arhiivitöötlemine ja nende kohta teabe sisestamine rahvusvahelistesse andmebaasidesse. Loengus antakse ülevaade arhiiviprojektist ja selle töösammudest. Samuti esitletakse arhiivist pärit aardeid.

Kõik on oodatud!

Head Õpetatud Eesti Seltsi liikmed ja jälgijad!

Sel aastal saanuks Herbert Ligi 95 aastaseks.

Lugupeetud professori mälestuseks üllitas Rahvusarhiiv kogumiku H. Ligi olulisemate artiklitega. Aegade jooksul eri väljaandeis ilmunud tekstid koondas ühtede kaante vahele H. Ligi õpilane Ülle Tarkiainen.

25. oktoobril 2023. aastal kell 3 pärast lõunat ootame Teid Rahvusarhiivi Noora Majja (Tartu, Nooruse 3) vastvalminud kogumiku esitlusele. Kogumikku tutvustab Ülle Tarkiainen.

Herbert Ligi ajaloolase, õpetaja ja kolleegina meenutab Tiit Rosenberg. H. Ligi oli muuhulgas Õpetatud Eesti Seltsi taasasutaja ning esimees aastail 1988-1990.

Loe lähemalt Rahvusarhiivi kodulehelt: https://www.ra.ee/kutse-herbert-ligi-ajalookogumiku-esitlus-25-oktoobril-tartus/

Kõik on oodatud!

Olete oodatud järgmisele Õpetatud Eesti Seltsi koosolekule, mis toimub kolmapäeval, 11. oktoobril 2023 kell 16.15 Jakobi 2-224.

Ettekande peab Kaarina Rein teemal „Tartu ülikooli algusaegadest trükitud disputatsioonide põhjal“.

Rootsiaegsest Tartu ülikoolist on meieni jõudnud umbes 600 trükitud disputatsiooni, neist valdav enamus (u 500) Academia Gustaviana ajast (1632–1656). Disputatsioon ehk akadeemiline väitlus oli varauusaegse teadustöö kõige levinum väljund, kuid paraku tuntakse seda žanri tänapäeval vähe. Ka ideede ajaloo seisukohast on disputatsioone hakatud uurima alles eelmise sajandi lõpus. Postimehe Noor-Eesti teadusgrandi raames vahendatakse eesti keelde valik Academia Gustaviana aegseid ladinakeelseid disputatsioone, et anda ülevaade nende tööde sisust, ülesehitusest ja stiilist. Ühtlasi annavad need pildi teadusmõttest rootsiaegsest Tartu ülikoolis. Ettekanne keskendub Academia Gustaviana aegsetele Tartu disputatsioonidele, vaadeldes nende muutumist kolme kümnendi jooksul. Samuti arutletakse teemal, milline on nende tööde ja nende autorite koht siinses teadus- ja kultuuriruumis.

Kõik on oodatud!

Olete oodatud järgmisele Õpetatud Eesti Seltsi koosolekule, mis toimub kolmapäeval, 27. septembril 2023 kell 16.15 Jakobi 2-224.

Ettekande peab Karl Kristofer Alp teemal “Kiriklikust kohtupidamisest Eesti Vabariigi algusaegadel”.

Kirikliku kohtupidamise teema võib tekitada kujutluspilte Hispaania inkvisitsioonist ja
nõiaprotsessidest. Arvatakse, et kirikukohus oli peamiselt omane
feodaalühiskonnale, kus eri gruppidele kehtisid erinevad mängureeglid ning kus
Justitia mõistis õigust “õunte pealt”. Seepärast on huvitav, et ometi selline organ
Eesti Evangeelses Luterlikus Kirikus (EELK) toimis ka Eesti iseseisvumise järel,
hoolimata seisuste kaotamisest ja kiriku lahutamisest riigist. Kuigi võib väita, et
kiriku roll riigielus sel perioodil kahanes, mõjutas tema tegevus endiselt 78,8% Eesti
elanikkonnast, kes olid kiriku liikmeteks.

Ettekandes käsitletakse toonaste ühiskondlike protsesside mõju kirikuõigusele
Eestis, kirikukohtu kohanemist kiirete ühiskondlike muutustega, samuti kirikukohtu
pädevust ja struktuuri erinevatel iseseisvusaja perioodidel.

Kõik on oodatud!

Olete oodatud järgmisele Õpetatud Eesti Seltsi koosolekule, mis toimub kolmapäeval, 26. aprillil 2023 kell 16.15 Jakobi 2-224 ja VEEBIS (vt Zoomi link allpool).

Ettekande peab Marika Mägi teemal „Eestlastest vasallid Saaremaal ja Põhja-Eestis? Arheoloogiline vaade 13. sajandile“.

Sellest, et 13. sajandi arheoloogiline aines Eestis ei klapi kokku peamiselt Läti Henriku põhjal kujunenud pildiga meie saatusest sel sajandil, on Eesti arheoloogias räägitud juba pikka aega. Viimastel aastatel on asutud asjaga ka konkreetsemalt tegelema.  Minu viimaste aastate uurimistöö on keskendunud kahele aspektile 13. sajandi Saaremaal – linnustele ja kristlikele laibamatustele. Eriti matuste osas olen kaasanud üldkontseptsiooni ka Põhja-ja Lääne-Eesti.

Ettekandes arutlen 13.-14. sajandi linnuste, matusekohtade ja kirikute üle Saaremaal ja Põhja-Eestis. Palju uudiseid on toonud kaasa viimastel aastatel võimalikuks saanud loodusteaduslikud analüüsid, eriti mis puudutavad dateeringuid. Rohkesti tähelepanu pööran laibamatustega kalmistute asukohale kultuurmaastikul, mille põhjal näib joonistuvat välja varasemast selgelt erinev kontseptsioon Eesti eliidi saatusest peale ristisõdu.

Zoomi link koosolekuga liitumiseks:

https://ut-ee.zoom.us/j/98361990878?pwd=NzdQUVVrSnZoc0VyNm5zTE5ZRXZ4QT09

Kõik on oodatud!

Olete oodatud järgmisele Õpetatud Eesti Seltsi koosolekule, mis toimub kolmapäeval, 5. aprillil 2023 kell 16.15 Jakobi 2-224.

Ettekande peab Toivo Kikkas teemal „Eesti sõjameeste motivatsioon aastatel 1918–1920“.

Eesti sõjameeste motiive aastatel 1918-1920 on seni käsitletud pigem lihtsustatud kujul: eestlaste põhiosa võitles maa saamise nimel ja pooldas iseseisvat Eesti Vabariiki.

Peamiselt on käsitletud rahvaväe ridades võidelnuid, jättes kõrvale vastaspoolel teeninud eestlased. Erinevaid allikaliike analüüsides saab motivatsioonist märksa mitmekülgsema ülevaate. Ettekanne pakub lisandusi motiividele, mis kannustasid eesti sõjamehi võitlema või võitlusest kõrvale hoidma.

Kõik on oodatud!

Olete oodatud järgmisele Õpetatud Eesti Seltsi koosolekule, mis toimub kolmapäeval, 22. märtsil 2023 kell 16.15 Jakobi 2-224.

Ettekande peab Ago Pajur teemal “Kolonel Ants Matsalo – kas umbteel või stardirajal?”.

Mulgimaa põlistalu perepoeg Ants Matsalo (Hans Matson; 1895–1945) oli tüüpiline Eesti Wabariigi ohvitser. Ta kuulus ligi saja tuhande Ilmasõtta viidud eesti mehe hulka ning tegi koos paari tuhande kaasmaalasega läbi lipnikekooli ja osales ohvitserina rindevõitlustes. Vabadussõjas oli ta roodu- ja pataljoniülem, pälvides Vabadusristi ja autasumaa. Koos mitmesaja kaasteelisega jäi ta sõja lõppedes kaitseväkke, täiendas erialateadmisi ja omandas sõjaväelise kõrghariduse. Kuus aastat väldanud teenistus diviisi staabiülemana tähistas tema tõusmist sõjaväe kõrgemasse juhtkonda. Kuid kas see oli tupiktee või üksnes ettevalmistus veelgi kõrgemaks lennuks?

Kõik on oodatud!

Olete oodatud järgmisele Õpetatud Eesti Seltsi koosolekule, mis toimub kolmapäeval, 8. märtsil 2023 kell 16.15 Jakobi 2-224.

Ettekande peab Tiit Rosenberg teemal “Masina-traktorijaamad Eestis ja Keeni MTJ 1941-1958”.

Ettekandes antakse ülevaade esimeste masina-traktorijaamade (MTJ) ja hobu-masinalaenutuspunktide (HMLP) loomisest 1941. a kevadsuvel ning nende võrgu taastamisest 1944. a. sügisest. 1945-1949 eksisteeris ENSV-s 24 MTJ ja üle 300 HMLP (kaotati 1950. a.) Talumajanduse kollektiviseerimise käigus loodi juurde uusi MTJ-e. Enne nende likvideerimist 1957-58 oli neid kõrghetkel 69. Juttu tuleb MTJ-de loomise eesmärgist, nende ees seisnud ülesannetest, tegevusest ja MTJ-de kaadrist, sh ka MTJ-de poliitosakondadest 1950-1953 ja nende ajalehtedest. Konkreetseid näiteid MTJ-de alust tuuakse Valgamaal asunud Keeni MTJ-i (1941-1957) põhjal.

Kõik oodatud!

Olete oodatud järgmisele Õpetatud Eesti Seltsi koosolekule, mis toimub kolmapäeval, 22. veebruaril 2023 kell 16.15 Jakobi 2-224.

Ettekande peab Mati Laur teemal „Eesti talupoegade seksuaalsuhted sakslaste ja venelastega 18. sajandi Liivimaal“.

Talurahva seksuaalkäitumist varauusajal on Eesti ajalookirjutuses käsitletud peamiselt rahvaluule ja/või baltisaksa kaasaegse valgustuskirjanduse põhjal. Arusaam tollaste eestlaste rahvusülestest seksuaalsuhetest kaldub ühest äärmusest teise: ühelt poolt rõhutatakse, et suhted sakslaste ja venelastega olid toonases ühiskonnas taunitud ja äärmiselt harvad, mis on tegelikkusest väga kaugel. Teisalt tõuseb aeg-ajalt ikka veel pinnale müüt esimese öö õigusest, mis on tänini visa kaduma. Paraku on ka arhiivimaterjal, eelkõige ülekuulamisprotokollid, ebausaldusväärsed, pakkudes teadmisi pigem folkloristika kui ajaloo kohta. Ettekanne üritab seda sasipundart lahti harutada ja meie esivanemate hämaravõitu seksuaalelule rohkem valgust heita.

Kõik on oodatud!