Olete oodatud järgmisele Õpetatud Eesti Seltsi koosolekule, mis toimub kolmapäeval, 14. oktoobril 2020 kell 16.15 Jakobi 2-224.

Ettekande peab Igor Kopõtin teemal „Rahvuse kool: rahvusarmee kontseptsioon ja praktika Eestis 1918-1940”.

Eesti rahvusriigi loomisega tuli üles ehitada ka rahvusliku sõjaväge. Vabadussõja algul pöörati küllaltki pragmaatilist tähelepanu sellele, kuidas luua relvajõude, mis suudaks ennekõike tagasi tõrjuda bolševikkude pealetungi. Vaid Vabadussõja lõppu jõudes kerkis küsimus, mis oleks Eesti rahvusarmee ning millised pidanuks olema selle põhimõtted. Probleemi hakati kogu ühiskonnas teravalt tunnetama siiski pärast Vabadussõja lõppu, mil ajakirjanduses juhiti tähelepanu mõningatele väärnähtustele Eesti sõjaväes – vene keele kasutamisele igapäevases teenistuses, venepärasele sõjaterminoloogiale ning veneaegsete kommete kasutamisele. Süüdlasteks üritati teha „optante“, „vilnolasi“ ja „denikinlasi“, kes olevat meelega eiranud Eesti rahvuslikke põhimõtteid Eesti sõjaväe ülesehitustöös. Kuidas arenes aga olukord edasi,  mis põhimõttel ehitati ülesse Eesti rahvuslikku sõjaväge, kuidas mõistis Eesti ohvitserkond rahvusriiki, kuidas toimus rahvusliku ideoloogia edasi andmine sõduritele ning millist tulemust see andis? Need küsimused on aktuaalsed ka tänapäeval, sest Eesti riik jätkab rahvuslikku kursi ning nendele küsimustele keskendub ka tulevane loeng.

Kõik oodatud!

Olete oodatud järgmisele Õpetatud Eesti Seltsi koosolekule, mis toimub kolmapäeval, 30. septembril 2020 kell 16.15 Jakobi 2-224.

Ettekande peab Monika Reppo teemal „Eksootika, romantika ja poliitika – linnukujutised Eesti arheoloogilisel klaasil”.

Muuseumiriiulitel ootavad avastamist ja uurimist tuhanded ja tuhanded klaasikillud. Alustades kaunistamata aknaklaasist ning lõpetades mitmevärviliste vitraažide ja rikkalikult graveeritud peekritega, on arheoloogiliselt avastatud klaasi hulk Eestis suur. Samas on põhjalikult uurimata teemasid mitmeid. Üks nendest on klaasi kaunistusmotiivid. Käesolev ettekanne vaatleb maalitud, graveeritud ning muul moel valmistatud linnukujutisi Eesti kesk- ja uusaegsel klaasil. Üritatakse mõtestada motiivide tagamaid ning selgitada, kust jõudsid Eestisse papagoide, pelikanide ja muude eksootiliste linnukujutistega klaasid. Samuti vaadeldakse kaunistusvõtete arengut läbi aastasadade arheoloogilise materjali põhjal.

Kõik oodatud!

Olete oodatud järgmisele Õpetatud Eesti Seltsi koosolekule, mis toimub kolmapäeval, 16. septembril 2020 kell 16.15 Jakobi 2-224.

Ettekande peab Mihkel Mäesalu teemal „Põhja-Eesti ja Taani kuningavõimu kriis 14. sajandi I poolel”.

Järgmine Õpetatud Eesti Seltsi koosolek toimub kolmapäeval, 11. märtsil 2020 erandkorras kell 16.30 Jakobi 2-230.

Ettekande peab Johanna Ross teemal “Mis on nõukogude kirjanduskriitika?”

On teada, et nõukogude kirjanduskriitika oli paljuski poliitiline instrument. Stalini ajal valmistas teose hukkamõistmine sageli ette autori põlustamist; hiljem jällegi võis kriitik osava tõlgenduse abil kahtlast kirjandusteost kaitsta, põlustatud autori taas salongikõlbulikuks muuta. Kas selle kõige juures jäi mingit ruumi ehedateks esteetilisteks hinnanguteks ja kuidas neid ära tunda? Kuidas suhtuda nõukogude kriitikusse – kas ta on kirjaniku sõber või vaenlane, tuim politruk või olulistes asjades kaasamõtleja?

Ettekandes annan põgusa ülevaate nõukogude (eesti) kirjanduskriitika arengust, jõujoontest, olulisematest märksõnadest.

Kõik oodatud!

Järgmine Õpetatud Eesti Seltsi koosolek toimub kolmapäeval, 26. veebruaril 2020 kell 16.15 Jakobi 2-230.

Ettekande peab Madis Maasing teemal “Liivimaa ajaloo allikatest Preisimaa Salaarhiivis (1511-1525)”

Kolmekuuline viibimine 2019. aasta sügisel Berliinis asuvas Preisimaa Kultuuripärandi Riiklikus Salaarhiivis võimaldas üsna põhjalikult tutvuda aastate 1511-1525 Liivimaad puudutavate allikatega. Neist enamikku ei ole seni uurimistöös veel kasutatud, kuna mainitud ajajärk jääb kahe suure allikapublikatsooni: “Liv-, Est- und Kurländisches Urkundenbuchi” ja “Herzog Albrecht von Preussen und Livland” vahele. Läbi vaadatud allikad pakuvad mitmekesist ja huvitavat teavet siinse piirkonna ja Preisimaa vahelise suhete kohta, mille silmapaistvamaid näiteid on plaanis ettekandes ka tutvustada.

Kõik oodatud!

Järgmine Õpetatud Eesti Seltsi koosolek toimub kolmapäeval, 12. veebruaril 2020 kell 16.15 Jakobi 2-230.

Ettekande peab Larissa Leiminger teemal “Accessibility of the LES manuscript collection”

Erandkorras on ettekanne saksa keeles, ettekande slaidid inglise keeles. Juttu tuleb Õpetatud Eesti Seltsi kogusid puudutavast projektist, millega saab tutvuda lingil: https://www.zooniverse.org/projects/lelizzy/die-gelehrte-estnische-gesellschaft

The Learned Estonian Society has collected a vast variety of different materials, which are nowadays located in different Estonian institutions. For my Master Project I have the goal to create a website that makes the LES manuscript collection, which is located in the Estonian Folklore Archives and Estonian Cultural History Archives better accessible for the public and research purposes. I am going to illustrate my prior experience with the materials during my internship at the Estonian Cultural History Archives as well as present the Citizen-Science project I designed for the transcription of the original index. Additionally, I will give an outlook on the structure of the Master Project’s end result.

Kõik oodatud!

Õpetatud Eesti Seltsi aastakoosolek toimub 29. jaanuaril kell 16.15 Jakobi 2-217.

Kavas on ÕES esimehe Taavi Pae ettekanne “Õpetatud Eesti Selts ja Rahvusatlas“

2019. aasta lõpus ilmus Tartu Ülikooli geograafia osakonna ja kaardifirma Regio ühistööna Eesti Rahvusatlas. See Eestit kartograafiliselt iseloomustav ülevaateteos hõlmab ligi pootuhat kaarti, millest 30 on uued ja tänapäevased. Enamik atlase kaartidest meenutavad ja selgitavad aga meie kartograafilist pärandit. Ettekandes annan lühiülevaate Rahvusatlase koostamisprintsiipidest ja põhjalikumalt keskendun kaartidele, mis on ilmunud Õpetatud Eesti Seltsi väljaannetes.

Järgneb aastakoosolek, mille päevakorras on:
1) Juhatuse 2019. aasta tegevuse aruanne
2) Revisjonikomisjoni aruanne
3) Juhatuse ja revisjonikomisjoni valimine
4) Uued liikmed
5) ÕESi stipendiumi väljakuulutamine.

Aastakoosolekule järgneb ÕESi aastaraamatu 2018 esitlemine ruumis Jakobi 2-230.

RÜ100 konverents „100 aastaga pärisorjusest emakeelse ülikoolini“

Illustratsioon: 1. detsembri 1919. aasta avaaktuse foto raamatust „Jaan Tõnisson“ (1965, New York). Eesti Kirjandusmuuseum.

„Ei saa ju salata: kõik märgid kõnelevad sellest, et eestlased on arenguvõimeline rahvas. Mis selles rahvas on peidus, seda näitavad mulle mehed nagu Köler ja Weizenberg; ja /…/ Valga seminari õpetaja Saebelmann, kes kasutab pseudonüümi „Kunileid“. /…/ Tema „Mu isamaa“ tegi siin furoori. /…/ Kui nii edasi läheb, kui rahva tõus jätkub progressioonis, siis minu meelest see pole võimatu, kui professuure täidavad viiekümne aasta pärast eestlased.“

(G. J. Schulz-Bertrami kiri emale, St. Peterburg, detsember 1869).

2019 on mitme juubeli aasta. 1819 kaotati Liivimaal pärisorjus ja talupojad said isiklikult vabaks, 100 aastat hiljem rajati emakeelne ülikool ning täpselt poolele teele nende vahel jäi esimene laulupidu 1869. aastal. See kiire areng, mis tegi maarahvast kultuurrahva, ei ole veel kaugeltki kõigis aspektides läbi mõeldud ja mõtestatud. Milliseid samme tuli sel teel astuda, millised olid edulood ja ebaõnnestumised, toetavad ja takistavad arengud? Õpetatud Eesti Selts ja Tartu Ülikooli muuseum võtavad need teemad kõneks ühisel konverentsil 5. detsembril 2019.

5. detsembril toimub Tartu Ülikooli muuseumi ja Õpetatud Eesti Seltsi ühine aastakonverents “100 aastaga pärisorjusest emakeelse ülikoolini”. Konverents toimub TÜ muuseumi valges saalis.