Olete oodatud järgmisele Õpetatud Eesti Seltsi koosolekule, mis toimub kolmapäeval, 16. septembril 2020 kell 16.15 Jakobi 2-224.

Ettekande peab Mihkel Mäesalu teemal „Põhja-Eesti ja Taani kuningavõimu kriis 14. sajandi I poolel”.

Järgmine Õpetatud Eesti Seltsi koosolek toimub kolmapäeval, 11. märtsil 2020 erandkorras kell 16.30 Jakobi 2-230.

Ettekande peab Johanna Ross teemal “Mis on nõukogude kirjanduskriitika?”

On teada, et nõukogude kirjanduskriitika oli paljuski poliitiline instrument. Stalini ajal valmistas teose hukkamõistmine sageli ette autori põlustamist; hiljem jällegi võis kriitik osava tõlgenduse abil kahtlast kirjandusteost kaitsta, põlustatud autori taas salongikõlbulikuks muuta. Kas selle kõige juures jäi mingit ruumi ehedateks esteetilisteks hinnanguteks ja kuidas neid ära tunda? Kuidas suhtuda nõukogude kriitikusse – kas ta on kirjaniku sõber või vaenlane, tuim politruk või olulistes asjades kaasamõtleja?

Ettekandes annan põgusa ülevaate nõukogude (eesti) kirjanduskriitika arengust, jõujoontest, olulisematest märksõnadest.

Kõik oodatud!

Järgmine Õpetatud Eesti Seltsi koosolek toimub kolmapäeval, 26. veebruaril 2020 kell 16.15 Jakobi 2-230.

Ettekande peab Madis Maasing teemal “Liivimaa ajaloo allikatest Preisimaa Salaarhiivis (1511-1525)”

Kolmekuuline viibimine 2019. aasta sügisel Berliinis asuvas Preisimaa Kultuuripärandi Riiklikus Salaarhiivis võimaldas üsna põhjalikult tutvuda aastate 1511-1525 Liivimaad puudutavate allikatega. Neist enamikku ei ole seni uurimistöös veel kasutatud, kuna mainitud ajajärk jääb kahe suure allikapublikatsooni: “Liv-, Est- und Kurländisches Urkundenbuchi” ja “Herzog Albrecht von Preussen und Livland” vahele. Läbi vaadatud allikad pakuvad mitmekesist ja huvitavat teavet siinse piirkonna ja Preisimaa vahelise suhete kohta, mille silmapaistvamaid näiteid on plaanis ettekandes ka tutvustada.

Kõik oodatud!

Järgmine Õpetatud Eesti Seltsi koosolek toimub kolmapäeval, 12. veebruaril 2020 kell 16.15 Jakobi 2-230.

Ettekande peab Larissa Leiminger teemal “Accessibility of the LES manuscript collection”

Erandkorras on ettekanne saksa keeles, ettekande slaidid inglise keeles. Juttu tuleb Õpetatud Eesti Seltsi kogusid puudutavast projektist, millega saab tutvuda lingil: https://www.zooniverse.org/projects/lelizzy/die-gelehrte-estnische-gesellschaft

The Learned Estonian Society has collected a vast variety of different materials, which are nowadays located in different Estonian institutions. For my Master Project I have the goal to create a website that makes the LES manuscript collection, which is located in the Estonian Folklore Archives and Estonian Cultural History Archives better accessible for the public and research purposes. I am going to illustrate my prior experience with the materials during my internship at the Estonian Cultural History Archives as well as present the Citizen-Science project I designed for the transcription of the original index. Additionally, I will give an outlook on the structure of the Master Project’s end result.

Kõik oodatud!

Õpetatud Eesti Seltsi aastakoosolek toimub 29. jaanuaril kell 16.15 Jakobi 2-217.

Kavas on ÕES esimehe Taavi Pae ettekanne “Õpetatud Eesti Selts ja Rahvusatlas“

2019. aasta lõpus ilmus Tartu Ülikooli geograafia osakonna ja kaardifirma Regio ühistööna Eesti Rahvusatlas. See Eestit kartograafiliselt iseloomustav ülevaateteos hõlmab ligi pootuhat kaarti, millest 30 on uued ja tänapäevased. Enamik atlase kaartidest meenutavad ja selgitavad aga meie kartograafilist pärandit. Ettekandes annan lühiülevaate Rahvusatlase koostamisprintsiipidest ja põhjalikumalt keskendun kaartidele, mis on ilmunud Õpetatud Eesti Seltsi väljaannetes.

Järgneb aastakoosolek, mille päevakorras on:
1) Juhatuse 2019. aasta tegevuse aruanne
2) Revisjonikomisjoni aruanne
3) Juhatuse ja revisjonikomisjoni valimine
4) Uued liikmed
5) ÕESi stipendiumi väljakuulutamine.

Aastakoosolekule järgneb ÕESi aastaraamatu 2018 esitlemine ruumis Jakobi 2-230.

RÜ100 konverents „100 aastaga pärisorjusest emakeelse ülikoolini“

Illustratsioon: 1. detsembri 1919. aasta avaaktuse foto raamatust „Jaan Tõnisson“ (1965, New York). Eesti Kirjandusmuuseum.

„Ei saa ju salata: kõik märgid kõnelevad sellest, et eestlased on arenguvõimeline rahvas. Mis selles rahvas on peidus, seda näitavad mulle mehed nagu Köler ja Weizenberg; ja /…/ Valga seminari õpetaja Saebelmann, kes kasutab pseudonüümi „Kunileid“. /…/ Tema „Mu isamaa“ tegi siin furoori. /…/ Kui nii edasi läheb, kui rahva tõus jätkub progressioonis, siis minu meelest see pole võimatu, kui professuure täidavad viiekümne aasta pärast eestlased.“

(G. J. Schulz-Bertrami kiri emale, St. Peterburg, detsember 1869).

2019 on mitme juubeli aasta. 1819 kaotati Liivimaal pärisorjus ja talupojad said isiklikult vabaks, 100 aastat hiljem rajati emakeelne ülikool ning täpselt poolele teele nende vahel jäi esimene laulupidu 1869. aastal. See kiire areng, mis tegi maarahvast kultuurrahva, ei ole veel kaugeltki kõigis aspektides läbi mõeldud ja mõtestatud. Milliseid samme tuli sel teel astuda, millised olid edulood ja ebaõnnestumised, toetavad ja takistavad arengud? Õpetatud Eesti Selts ja Tartu Ülikooli muuseum võtavad need teemad kõneks ühisel konverentsil 5. detsembril 2019.

5. detsembril toimub Tartu Ülikooli muuseumi ja Õpetatud Eesti Seltsi ühine aastakonverents “100 aastaga pärisorjusest emakeelse ülikoolini”. Konverents toimub TÜ muuseumi valges saalis.

Järgmine Õpetatud Eesti Seltsi koosolek toimub kolmapäeval, 20. novembril 2019 kell 16.15 Jakobi 2-230.

Ettekande peab Aija Sakova teemal “Kirjandus kui ajalooline dokument ja tunnistus. Kuid milline?”

Kirjanduses on toimunud ja toimumas nihe, kus elu- ja ilukirjanduse piirid hägustuvad ja need kaks kipuvad ühte sulama. Räägitakse omaeluloolise kirjanduse jõulisest pealetungist ja ilukirjanduse teatavast taandumisest. Selliselt sõnastatuna tunduvad asjalood hirmutavad, kuid ehk pole see sugugi nii traagiline, kui esmapilgul tundub.

Millised on need tendentsid, mida omaeluloolises kirjanduses märkame? Kas meile piisab katusterminist „omaelulooline“? Mida me omaeluloolise all mõistame ja millised erisusi on omaelulooliste tekstide hulgas?

Kas ja milline tähendus on ja võiks olla moraalse tunnistuse kontseptsioonil omaeluloolise kirjanduse sees? Milliseid teisi kvalitatiivseid kirjeldusmehhanisme saame kasutada omaelulooliste tekstide kirjeldamisel ja analüüsimisel?

Ettekanne püüab mõtiskleda selle üle, millised ilukirjanduslikud ja omaeluloolised tekstid võiksid olla kirjeldatud kui moraalsed tunnistused. Samuti juhib ettekanne tähelepanu poeetilise keele rollile omaeluloolise kirjanduse sees.

Kõik oodatud!

Järgmine Õpetatud Eesti Seltsi koosolek toimub kolmapäeval, 06. novembril 2019 kell 16.15 Jakobi 2-230.

Ettekande peab Hannes Vallikivi teemal “Põhiõiguste genees Eesti eelpõhiseadustes ja esimeses pärispõhiseaduses”

Noore Eesti Vabariigi poliitikud soovisid kiiresti üles ehitada kodanikuõigustele ja isikuvabadusele rajatud ühiskonna ning nõnda lubasid kodanikele seaduslikkuse ja põhiõiguste kindlustamist nii 24. veebruari 1918. a iseseisvusmanifest, 4. juunil 1919. a vastu võetud valitsemise ajutine kord kui ka 15. juunil 1920 vastu võetud Eesti esimene põhiseadus.

Ettekandes käsitletakse erinevate põhiõiguste (võrdsusõiguse, isikupuutumatuse, sõna-, koosoleku- ja ühinemisvabaduse, ettevõtlusvabaduse, omandi kaitse, sotsiaalse kaitse jt) üle Asutavas Kogus peetud vaidlusi. Vasakpoolsete vaadete domineerimine mõjutas parlamendikeskseks kujunenudvalitsemiskorra kõrval ka põhiõiguste kataloogi. Radikaalse maareformi tõttu jäi omandi kaitse sättest välja sundvõõrandamise eest makstav hüvitis, sotsiaaldemokraadid nõudsid tasuta haridust ja inimväärse ülalpidamise riiklikku kindlustamist. Mõned hilisemas riigielus olulist rolli mänginud sätted (poliitiliste vabaduste paragrahvid ja eriti põhiõiguste erakorralise kitsendamise säte) said samas üllatavalt vähe saadikute tähelepanu.

Vaidlustes ja eelnõudele lõpliku kuju andmisel domineerisid Jüri Uluotsa kõrval peamiselt Tartu ja Peterburi ülikoolis õigushariduse saanud rahvasaadikud (teiste seas Ado Anderkopp, Johan Jans, Hugo Kuusner, Nikolai Maim, Lui Olesk, Kaarel Parts, Konstantin Päts, August Rei, Otto Strandman, Jaan Teemant ja Jaan Tõnisson). Nende juristide kaudu imbus Eesti riigiõigusesse Vene õigustraditsiooni rohkem kui Asutava Kogu protokollidest esmapilgul paistab.

Kõik oodatud!