06.11.2024 ÕES koosolek: Lea Leppik “Leon Challandes, Keiserliku Tartu Ülikooli viimane riigiõiguse professor”

Head Seltsi liikmed ja huvilised

Olete oodatud järgmisele Õpetatud Eesti Seltsi koosolekule, mis toimub kolmapäeval, 6. novembril 2024 kell 16.15 Jakobi 2-224 ja veebis (liitumiseks vajuta siia).

Ettekande peab Lea Leppik teemal “Leon Challandes, Keiserliku Tartu Ülikooli viimane riigiõiguse professor“.

Leon Challandes (1868-1920) on eestikeelses kirjanduses kõige rohkem mainimist leidnud kui meie esimese eestlasest riigiõiguslase Nikolai Maimi õpetaja. Tema revolutsioonieelne poliitiline aktiivsus on siiski jõudnud ka eestikeelsetesse ajalehtedesse, kus näiteks II riigiduuma valimiste debatis väljenduti Postimehes tema kohta nii: „Hra Challand on kõigest paar aastat meie linnas elanud. Sellest ajast on õpetatud õiguseteadlasel kui linnaelanikul vahest seks küllalt, et ta Tartu linnas enam ära ei eksi. Eesti rahva enamust ja nende tarvitusi maal ei tunne ta vist küll sugugi paremini, kui eskimolasi Grönimaal“. Ettekandes räägin lähemalt, kes ta oli, kust tuli ja millega teadlasena tegeles.

Kõik on oodatud!

23.10.2024 ÕES koosolek: Robert Treufeldt “Suurpea mereväebaas Hara lahel ja ümbruses”

Head Seltsi liikmed ja huvilised

Olete oodatud järgmisele Õpetatud Eesti Seltsi koosolekule, mis toimub kolmapäeval, 23. oktoobril 2024 kell 16.15 Jakobi 2-224 ja veebis (liitumiseks vajuta siia)

Ettekande peab Robert Treufeldt teemal “Suurpea mereväebaas Hara lahel ja ümbruses“.

Põhja-Eesti ranniku Hara lahe kohta ringleb legende seal olnud salapärasest NSV Liidu allveelaevabaasist. Mereväebaas peakorteriga Suurpea külas on seal tõesti olnud ning hõlmanud suure osa Hara lahe rannikust ja veealast, kuid allveelaevu on teadaolevalt sealt käinud läbi ainult kaks.
Baas oli loomulikult salajane, tegeleti seal NSV Liidu mereväe jaoks laevade füüsikaliste väljade (magnetväli, soojus, müra jms) ja ülikaugside uurimisega. Baasi teadustegevuse tase oli kõrge ja tehtud uurimused olid olulised kogu NSV Liidu mereväele.
Pärast Eesti iseseisvuse taastamist üritas nüüd juba Venemaa võtta baasi rendile, kuid Eesti pool keeldus ning Venemaa kolis baasi ära Viiburi lähedale. Eestile jäi kohati rüüstatud ja lagunev kinnisvara, millele ala olemusega tegelev Lahemaa rahvuspark on üritanud leida ka
tänapäevast kasutust.

Kõik on oodatud!

09.10.2024 ÕES koosolek: Marten Seppel “Pärisorjuse kaotamine Eestimaal ja Holstein-Oldenburgi printside Georgi ja Augusti roll selles, 1810-1816”

Head Seltsi liikmed ja huvilised

Olete oodatud järgmisele Õpetatud Eesti Seltsi koosolekule, mis toimub kolmapäeval, 9. oktoobril 2024 kell 16.15 Jakobi 2-224 ja veebis (liitumiseks vajuta siia).

Sügishooaja esimese ettekande peab Marten Seppel teemal “Pärisorjuse kaotamine Eestimaal ja Holstein-Oldenburgi printside Georgi ja Augusti roll selles, 1810-1816“.

Eestimaa 1816. aasta talurahvaseadus ei sündinud vahetust Eestimaa rüütelkonna läbikäimisest Aleksander I-ga, vaid Eestimaa aadel leidis Holstein-Oldenburgi printside Georgi ja Augusti näol endale mõjukad eestkostjad. Teiselt poolt kuulus mõlemale printsile suur Aleksander I usaldus. Kui 1816. aastal prints August pöördus tagasi oma Oldenburgi hertsogkonda, siis viis ta kaasa kogu oma Eestimaa uue talurahvaseaduse koostamist puudutava arhiivi. Selle olemasolu oli teadmata kuni 2017. aastani. Tegemist on jätkuvalt Oldenburgi suurhertsogi perekonna eraarhiiviga, mis on hoiul Alam-Saksi liidumaa arhiivis. Hiljuti õnnestus ettekandjal selle materjaliga tutvuda ning see osutus pea täiesti korrastamata ja mahukaks koguks, mis pakub mitmeid vastuseid senistele uurimislünkadele. Võib julgelt öelda, et ilma selle materjalita pole võimalik mõista, kuidas tegelikult sündis Eestimaa 1816. aasta talurahvaseadus. Ettekanne juhibki tähelepanu iseäranis August von Holstein-Oldenburgi rollile Eestimaa pärisorjuse kaotamisel ja püüab teha esimesed järeldused selle uue arhiivileiu põhjal.

Kõik on oodatud!

17.04.2024 ÕES koosolek: Agnes Unt “Hambakivi ja arheoloogia – mustus, toit ja putukad”

Head Seltsi liikmed ja huvilised

Olete oodatud järgmisele Õpetatud Eesti Seltsi koosolekule, mis toimub kolmapäeval, 17. aprillil 2024 kell 16.15 Jakobi 2-224 ja veebis (liitumiseks vajuta siia)

Ettekande peab Agnes Unt teemal „Hambakivi ja arheoloogia – mustus, toit ja putukad“.

Toitumise uurimine on arheoloogias levinud teema. Uute meetodite abil saame täpsemat infot inimeste igapäevaelu kohta. Ettekandes „Hambakivi ja arheoloogia – mustus, toit ja putukad“ räägib Agnes Unt sellest, mida ta on hambakivi uurides Eesti ajaloo kohta teada saanud. Ettekande lõpus on kuulajate jaoks selge, mis on „fütoliit“ ja miks see aitab toitumise uurimisele kaasa. Putukatest tuleb natuke juttu Kukruse juhtumuuringu põhjal.

Kõik on oodatud!

Kutse osaleda Marek Vahula raamatus „Minu Mehed ja Minu Naised III. Intervjuud Tartu Vaimudega“

Head Seltsi liikmed ja huvilised

Edastame Marek Vahula üleskutse kõigile ÕES liikmetele ja huvilistele.

Allakirjutanu poolt on hakatud koostama intervjuude raamatut Tartu Vaimudest. Teos on kolmas raamat, seda pikemast sarjast „Minu Mehed ja Minu Naised“. Esimene teos samast sarjast ilmus 2021. aasta augustis – „72 Intervjuud loodusinimestega“. Teine teos samast sarjast ilmus 2023. aasta veebruaris ja kandis tiitlit „Intervjuud Mälumänguritega“. Nüüd on koostamisel sama sarja kolmas raamat „Minu Mehed ja Minu Naised III. Intervjuud Tartu Vaimudega“.

Igale ühele raamatusse tulejale esitatakse kümme teravmeelset tüüpküsimust ja iga Tartu Vaim siis oma vastustega kujundab endast kui Tartu Vaimust oma isikuportree. Teose esitlus on järgmise aasta 29. Jõulukuul, 2024. aastal tarkade linnas, Tartus. Kõik, kes soovivad raamatusse tulla, palun võtta otseühendust allakirjutanuga mailiaadressil: marek.vahula@gmail.com

Kaastööde saatmise tähtaeg on: kevadpüha, 1. mai, 2024 aastal.

Teose esitlus on tarkusepäeval, 1. sügiskuul (pühapäev), 2024. aastal tarkade linnas Tartus.

Marek Vahula

03.04.2024 ÕES koosolek: Anu Mänd “Mõistatuslikud palverännumärgid ja Püha Veri”

Head Seltsi liikmed ja huvilised

Olete oodatud järgmisele Õpetatud Eesti Seltsi koosolekule, mis toimub kolmapäeval, 3. aprillil 2024 kell 16.15 Jakobi 2-224. (NB! Ettekannet sel korral veebis ei edastata – esineja soov)

Ettekande peab Anu Mänd teemal „Mõistatuslikud palverännumärgid ja Püha Veri“.

Keskaegse Liivimaa palverännukultuuriga seonduvaid ainelisi allikaid oli enne 2018. aastat teada väga vähe, ent tolle aasta arheoloogilised kaevamised Kalamajas tõid juurde hulgaliselt palverännumärke, -karpe ja muid esemeid. Kõikide tinapliist märkide päritolu ei ole õnnestunud siiani identifitseerida, ent ühe märgitüübi kujundusest ja pealiskirjast hakkas hargnema põnev lugu, mis heidab uut valgust mitte üksnes ühele Liivimaa reliikviale ja sellega seotud „suveniiridele“, vaid ka poliitilisele ajaloole ja isiklikele sidemetele.

Kõik on oodatud!

20.03.2024 ÕES koosolek: Evar Saar “Etnonüüm ugalane ja maanimi Ugandi”

Head Seltsi liikmed ja huvilised!

Olete oodatud järgmisele Õpetatud Eesti Seltsi koosolekule, mis toimub kolmapäeval, 20. märtsil 2024 kell 16.15 Jakobi 2-224 ja veebis (liitumiseks vajuta siia).

Ettekande peab Evar Saar  teemal „Etnonüüm ugalane ja maanimi Ugandi“.

Ugandi muinasmaakonna nime algupära ja tähendust on püütud selgitada juba kaugelt rohkem kui 100 aasta jooksul. Enamiku nime etümoloogia ettepanekutega ei haaku kuigi hästi Kagu-Eesti regilaulude kujutis ugalasest kui sõjakast, julmast ja mõistmatust võõrast. Vaatlen oma ettekandes nimetuse ugalane ja nime Ugandi rahvalauludes esinemise erinevat pilti, tutvustan nende ühise tüve etümoloogia ettepanekuid ning pakun välja oma hüpoteesi, kuidas sõjaka võõra kohta käivast etnonüümist võis saada maakonna nimi läänemeresoomlaste ja maanimi lätlaste jaoks (Igaunija). Onomastika meetodeid kasutavas ettekandes on kasutatud ajaloo, keeleteaduse ja folkloristika teadmisi II aastatuhande alguse sündmustest ning keelesuhetest.

Kõik on oodatud!

06.03.2024 ÕES koosolek: Anti Selart “Liivimaa hagiotoponüümid keskaja kirikuloo allikana”

Head Seltsi liikmed ja huvilised!

Olete oodatud järgmisele Õpetatud Eesti Seltsi koosolekule, mis toimub kolmapäeval, 6. märtsil 2024 kell 16.15 Jakobi 2-224 ja veebis (liitumiseks vajuta siia)

Ettekande peab Anti Selart teemal „Liivimaa hagiotoponüümid keskaja kirikuloo allikana“.

Hiljemalt varauusajal asendas rea Eesti kihelkondade senise kohanime uus toponüüm, mis tulenes kihelkonnakiriku kaitsepühaku nimest. Hagiotoponüümide kujunemine oli keskaja Euroopas üldine nähtus, kusjuures nii ajalises plaanis kui ka pühakunimedest tuletatud kohanimede sageduse osas esines regiooniti olulisi erinevusi. Liivimaal on märkimisväärne, et hagiotopnüümid praktiliselt puuduvad Läti keelealal.

Kihelkonnanimede seostumine kaitsepühaku nimega kinnitab oletatavasti patrooni kui kihelkonna “omaniku” rolli aktsepteerimist keskaja lõpul. Sellisena võib kohanimepruugi muutumist käsitleda religiooniloolise allikana.

Kõik on oodatud!

21.02.2024 ÕES koosolek: Tõnu Viik “Saja-aastane Tartu Tähetorni Kalender”

Head Õpetatud Eesti Seltsi liikmed ja huvilised!

Olete oodatud järgmisele Õpetatud Eesti Seltsi koosolekule, mis toimub kolmapäeval, 21. veebruaril 2024 kell 16.15 Jakobi 2-224 ja veebis (liitumiseks vajuta siia).

Ettekande peab Tõnu Viik teemal „Saja-aastane Tartu Tähetorni Kalender“.

1923. aastal otsustas kodumaale opteerunud Tartu ülikooli tähetorni astronoom-observaator Ernst Julius Öpik asutada paljude observatooriumide eeskujul Tähetorni Kalendri, milles oleks Eesti neljas linnas, tähtsuse järgi siis Tartus, Võrus, Tallinnas ja Kärdlas antud Päikese tõus ja loojang, Kuu tõus ja loojang, Päikese kääne, ajavõrrand ja täheaeg.  Samuti muud taevased nähtused, nagu näiteks Päikese ja Kuu varjutused, planeetide liikumine jne. Oluliseks peeti ka eesti rahva astronoomia-alaste teadmiste parandamist, milleks igale kalendrile lisati ruumikas kogus populaarteaduslikke artikleid. Nii on see kalender ühe erandiga ilmunud terve sajandi. Miks erandiga – sellest lähemalt ettekandes.

Kõik on oodatud!

31.01.24 ÕES aastakoosolek: Taavi Pae “Eesti kalmistute hauatähiste regionaalsus”

Head seltsi liikmed ja huvilised!

Olete väga oodatud Õpetatud Eesti Seltsi aastakoosolekule, mis toimub 31. jaanuaril kell 16.15 Jakobi 2-224.

Kavas on ÕES esimehe Taavi Pae ettekanne “Eesti kalmistute hauatähiste regionaalsus”

Eestis on umbes pooltuhat kalmistut ja kõigil neil on suuremal või vähemal määral säilinud hauatähised. Tüüpiliselt näeme me kalmistutel hauatähiseid alates 19. sajandi keskpaigast, kuigi üksikuid hauasambaid on säilinud ka varasemast perioodist. Eesti hauatähiste traditsioon on valdavalt ühetaoline, samas esineb regionaalseid eripärasid. Sageli tuleneb see loodusgeograafiast, olulisel kohal on ka kultuurikontaktid ja kalmistu religioosne tagapõhi. Ettekandes esitangi tähelepanekuid Eesti kalmistute hauatähistest, keskendudes eelkõige regionaalsetele aspektidele.

Järgneb aastakoosolek, mille päevakorras on:

1) Juhatuse 2023. aasta tegevuse aruanne;

2) Revisjonikomisjoni aruanne;

3) Juhatuse ja revisjonikomisjoni valimine;

4) ÕESi stipendiumi väljakuulutamine;

5) ÕESi auliikme väljakuulutamine;

Aastakoosolekule järgneb ÕESi aastaraamatu 2022 esitlemine ruumis Jakobi 2-230.

 

Kõik on oodatud!