Järgmine Õpetatud Eesti Seltsi koosolek toimub kolmapäeval, 02. märtsil kell 16.15
Lossi 3-406
Ettekande peab Arvo Järvet teemal “Eesti veetornide ajaloost ja tänapäevast”
Veetornide ehitamine ja kasutamine, samuti nendest loobumine kajastab veevarustuse arengut. Võrreldes enamike Euroopa riikidega on Eesti veetornide ajalugu lühike. Esimesed veetornid Eestis ehitati 1860–70-ndatel aastatel seoses Narva-Tallinn-Paldiski raudtee rajamisega ja suuremate tööstusettevõtete ehitamisega (Kreenholmi vabrikud Narvas). Raudteevõrgu laienemisega ja suurte ettevõtete ehitamisega püstitati rohkesti veetorne 19.–20. sajandivahetuse aastakümnetel (laevaehitustehased Tallinnas, Waldhofi tselluloosivabrik Pärnus, Sindi tekstiilivabrik). Linnade veevarustuse esimesed veetornid on Tallinnas Tõnismäe (1882) ja Viljandi veetorn (1908), mis mõlemad on hästi säilinud praeguseni. Samast perioodist on pärit mõisate esimesed veetornid: Raadi, Sangaste, Taheva, Taagepera, Maarjamäe, Vana-Vändra.
Eesti vabariigi alguskümnenditest on pärit arhitektuuriliselt silmapaistvad veetornid Rapla-Virtsu raudteeliinil (Märjamaa, Vana-Vigala, Lihula) ning Tartu linna veetorn 1939–40. aastast. Nõukogude ajal püstitati umbes 30 veetorni linnade ja suuremate maa-asulate veevarustuse korraldamisel, neist iseloomulikud veetorn-elamud on Eesti veetornide viimase perioodi märgilised ehitised (Haapsalu, Viljandi, Paide, Võru jt). Eesti veetornide ajaloolise jaotuse võiks esitada järgmiselt:
• Mõisate kaevumajad, veepaagid ja veetornid
• Raudtee veetornid:
1) Narva-Tallinn-Paldiski (1870)
2) Tapa-Tartu-Valga (1877; 1887)
3) Mulgi raudtee (1897)
4) Viljandi-Tallinn (1901)
5) Tallinn-Haapsalu (1904)
6) Rapla-Virtsu (1931)
• Ettevõtete veetornid:
1) Tsaari-Venemaa periood
2) Eesti Vabariigi periood enne sõda
3) Nõukogude periood
• Ühisveevärgi veetornid:
1) Tsaari-Venemaa periood
2) Eesti Vabariigi periood enne sõda
3) 1950/1960ndad aastad
4) 1960/1970ndad aastad veetorn-elamud
• Sõjaväe veetornid:
1) Tsaari-Venemaa periood
2) Nõukogude periood
Praegu on umbes 20 veetorni veevarustussüsteemides kasutusel, mõned on lammutatud, kuid enamik on ehituslikult säilinud. Oluline on nende säilitamisel edasise kasutusviisi leidmine, kuid see on kulgenud väga vaevaliselt. On üksikuid suurepäraseid näiteid veetornide taaskasutusest: Lasva, Viljandi, Raadi mõisa, Antsla rdtj veetorn; on projekte ja kavandeid taaskasutamiseks: Tõnismäe, Bekkeri laevatehase, Ülemiste, Raasiku rdtj, Kohtla-Järve veetorn, kuid enamik veetorne ootab oma saatust. Samal ajal on paljud veetornid hästi teada maamärkidena, mis väärtustab neid visuaalse maastiku elementidena ning pärandkultuuri objektidena.
Kõik oodatud!