“Isamaa teenistuses – August Jürmani (Jürima) tegevus agronoomi, poliitiku ja riigimehena aastatel 1887–1942″. 

Tänapäeval on üldsuses vähe tuntud 20. sajandi Eesti riigimeeste ja poliitikute tegevused ja ettevõtmised, mis aitasid kaasa omariikluse loomisele ning kindlustamise protsessile. Konstantin Pätsi mäletatakse eeskätt Eesti esimese presidendi ning Päästekomitee liikmena. Jaan Tõnissoni tuntakse Postimehe peatoimetaja ning Konstantin Pätsi suure poliitilise rivaalina. Jüri Vilms seevastu on tuntud traagilise elusaatuse poolest. Paljud väärikad tegelased, kellel lasub unustamatuid teeneid eestluse ees, on jäänud kahetsusväärselt mineviku varju. Rahvuslike suurmeeste uurimine on keeruline eelkõige põhjusel, et selliste isikutega käivad kaasas neist sõltumatud eelarvamused. Sellest hoolimata tuleb tõdeda, et aja jooksul omaaegsete riigimeeste nimed ja teod sageli ununevad.  Nõnda on juhtunud ka Eesti omariiklusperioodi ühe tähelepanuväärsema  poliitiku, agronoomi ja viimase siseministri  August Jürmani (Jürimaga) 1887. aastal põlise põllumehe pojana Laiuse kihelkonnas sündinud ning Koeru kihelkonnas Vaali külas üles kasvanud Jürman omas mitmeid teeneid Eesti iseseisvuse loomisel ja kindlustamisel.

Käesolevas ettekandes leiab lähemat käsitlemist August Jürmani elu ja tegevus ning tema kujunemine Eesti omariikluse üheks juhtivamaks  poliitiliseks liidriks aastatel 1887-1942. Esmakordselt näitas August Jürman aktiivsust 1905. aasta revolutsiooni ajal. Samuti oli tal oluline roll kanda Eesti Vabariigi väljakuulutamisel 1918. aastal  ja Pärnu maakonnakomissarina  riikluse kindlustamisele järgnenud omariiklusperioodil. August Jürman  võttis osa kõikidest omariiklusperioodil tegutsenud parlamentide koosseisude tööst. Ta juhtis Põllumeeste Kogude erakonda, kureeris erinevate majandusorganisatsioonide tegevust ning täitis seejuures mitmeid kordi ministri kohustusi. Keskset rolli Eesti poliitmaastikul hakkas Jürman kandma „vaikival ajastul“ ja „juhitava demokraatia“ aastatel 1934- 1940. Olles Põllutöökoja esimeheks ja Isamaliidu üheks juhiks, puutus ta paratamatult kokku 1930-ndate riigikorralduse pingelisemate olukordadega. Tulenevalt ettekande pealkirjast püüan vaadelda ja põgusalt hinnata ühe mehe eluteele sattunud isamaa teenimise võimalusi – seda kontekstis erinevate ajastute ja võimukordadega.  Ühtlasi annan ülevaade August Jürmani päritolust ja tema lähimast tutvusringkonnast  (läbikäimine  Konstantin Pätsi ja Kaarel Eenpaluga). Samas tutvustan  August Jürmani viimaseid eluaastaid kajastavaid  NKVD materjale, et saada ülevaade Eesti Vabariigi viimase siseministri saatusest Nõukogude repressioonide haardes.

Kõik huvilised on teretulnud!