Õpetatud Eesti Seltsi järgmine ettekandekoosolek

toimub 11. aprillil kell 16.15 Lossi 3-427.

Päevakorras MADIS MAASINGu ettekanne:

Markkrahv Wilhelmi suhted Tartu piiskoppidega 

Keskaegse Liivimaa sisepoliitika vaatlemisel on valdaval juhul vaadeldud kahe peamise jõu: Riia peapiiskopi ja Saksa Ordu Liivimaa haru vahekordi. Kuid nende vahel mängisid olulist ja mõnikord otsustavatki rolli ka teised Liivimaa-sisesed jõud. Tartu piiskopi seisund oli selles küsimuses keerukas, sest peapiiskopiga sidus teda vaimuliku kuulekuse kohus, kuid ka ordu kui Liivimaa sõjaliselt ja poliitiliselt tugevaima jõuga ei olnud mõistlik vastuollu sattuda.

See ettekanne vaatleb Brandenburg-Ansbachi markkrahvi Wilhelmi, Riia peapiiskopi koadjuutori ja hilisema viimase peapiiskopi ning Tartu piiskoppide omavahelised suhted 1530. aastatest kuni Vene-Liivimaa sõja alguseni (1558). Luterlasest markkrahv Wilhelm oli teistele Liivimaa isandatele küllaltki tülikas tegelane, sest tema sugulasteks olid lisaks Preisimaa hertsogist vennale ka Poola ja Taani kuningad ning Brandenburgi kuurvürstid. Wilhelmi plaanid enda võimu kasvatamiseks viisid teda aga vastuollu Liivimaa ordu ja selle liitlastega.

Enim oli markkrahv Wilhelmil Tartu piiskopiga tegemist oma vastuoludest täidetud koadjuutoriperioodil [1529–39], mil nende suhted olid küllaltki muutlikud. Poliitilistele pingetele lisandub ka reformatsioon, kuna Wilhelm ja vähemalt kaks Tartu piiskoppi kolmest asusid vastandlikes usuleerides, mis muudab markkrahvi peapiiskopiks saamise järel vaimuliku kuulekuse küsimuse erakordselt problemaatiliseks.

Kõik huvilised on oodatud!