Järgmine Õpetatud Eesti Seltsi koosolek toimub

14. mail 2014

kell 16.15 Lossi 3-427.

Päevakorras MALLE SALUPERE ettekanne:

Täpsustusi ja täiendusi Masingute suguvõsatabeleisse

Genealoogilised uuringud ning „juurte otsimine“ läheb aina rohkem moodi. Suguvõsauurijate jaoks on täpsustused pahatihti seotud pettumustega: legendid peentest esivanematest varisevad üha tihemini. Iseküsimus, miks paljud eestlased ei oska tunda uhkust oma rahvuse üle ja veel tänapäevalgi eelistavad uskuda põlvnemist võõrastest.

Kui Martin Lipp 1907. aastal avaldas uurimuse Masingute suguvõsast, kusjuures tema  esmapilgul põhjalikud genealoogilised andmed sisaldavad olulisi eksimusi (mis on kriitikata üle võetud kadakasakslaste koostatud hilisemate järglastega täiendatud perekonnatabelitesse), ei osutanud apteeker Johannes. Masing oma saksakeelses vastuses. mitte neile vigadele, vaid keskendus matsipäritolu ümberlükkamisele.

Lipp on liialt usaldanud Masingute perepärimusi aga kirikuraamatutes jätnud mõndagi märkamata. Kõige kurioossem on O. W. Masingu isa Christiani “leidmine”. Torma köster Joh. Friedrich Masing oli küll Lipule rääkinud et O.W. Masingu isa ja tema vanaisa isa vennad olnud (seega mõlemad pidid olema Kaiavere moldri Mihkli pojad), kuid Lipp arvas, et ta seekord eksis, kuna Möldri Mikul polevat Kristjani-nimelist poega olnud. Niisiis pidas ta Maarja-Magdaleena sünniregistrist leitud ainukest sobiva aastakäigu (1733) Kristjanit O.W. Masingu isaks. Ei teda ega hilisemaid autoreid pole seganud, et selle Kristjani vanemad – Jõevälja kangur Karel koos naise Annikaga – pole Masickute/Masingutega suhelnud (vaderite ringid on täiesti erinevad), ka pärast vabakslaskmist pole ükski Jõevälja kangrutest Masingu perekonnanime kandnud. Pigem on tõenäoline, et pärast sakste korraldatud abielu Ludovica Hildebrandiga ilmus üks Möldri Miku kaksikutest (Toomas) Lohusuu köstrikohale  ”peenema” nime all.

Vahest viib tõele lähemale baltisakslaste 1933. a. Geschlechterbuch, kus, Lipu tabeleid järgides, Tooma kohta öeldakse, et ta väidetavalt Lohusuu köster olnud. See perepärimus justnagu kinnitaks oletust Tooma nimevahetusest, sest Lohusuu köster alates 1759 oli just O. W. Masingu isa Christian Masick/Masing.

Lipu suguvõsatabeleid muudab põhjalikult Torma kirikuraamatu eesti koguduse surnuteregistris leiduv pikem 1808. a. sissekanne kohaliku köstri Heinrich Masingu ema, Kõrendu koolmeistri lese Anna kohta, kes surres loetles oma lapsi ja lapselapsi. Eelkõige teadis ta muidugi oma üheksat last. Lipul oli andmeid vaid nende kahest pojast – Kristjanist ning tolle 8 lapsest (Anne sõnutsi 11) ja lasteta Torma köster Hindrikust. Huvitaval kombel ei jõudnud ka Lipuni teadmine Kõrendu koolmeistri noorematest poegadest: Sangaste köster Karl Johann Masing oma 5 lapsega ja 13 (tollal veel 10) lapsega Rakvere köster Johann Reinhold Masing (Lipp, tabelid 6 ja 7). Viimase kahe järeltulijate hulgas on olnud ridamisi pastoreid, professoreid, kindraleid jne, kes kõik, ja seda enam nende järeltulijad olid ning on veendunud baltisakslased ja peavad end eraldi suguvõsaharuks. Lipp oletas perekonnapärimuse põhjal, et nende isa võis olla üks kaksikutest Toomas, ja see on üle võetud ka baltisakslaste pärimustes ning genealoogilistes tabelites.

Ettekandes vaadeldakse põhjalikumalt kirikuraamatute andmeid, ka on peatutud Masingute nn ”priiuseprotsessil”.

Kõik huvilised on teretulnud!