Iga poliitiline võim proovib luua endale sobiva tegevusruumi, mille osaks on ka kohanimed. Ettekandes käsitlen ühte omanäolist kohanimetüüpi, mis levis kõikjal üle Nõukogude Liidu – majandinimed. Nõukogude põllumajandussüsteem põhines kolhoosidel ja sovhoosidel. Neil kõigil oli ka oma nimi, mis paljudel juhtudel lähtus nõukogude ideoloogiast. Eestis toimus majandite (sund)loomine 1940. aastate lõpus. Pea täielikult eraomandil põhinev põllumajandussektor pidi lühikese ajaga asuma kollektiviseerimise teed ja Eestis tekkis ligi 3000 majandit. Üsna pea selgus, et majandid osutusid liiga väikseks neid hakati liitma. Ettekandes analüüsingi majandinimesid nii sisulises kui ka ajalises perspektiivis.