Olete oodatud järgmisele Õpetatud Eesti Seltsi koosolekule, mis toimub kolmapäeval, 16. septembril 2020 kell 16.15 Jakobi 2-224.
Ettekande peab Mihkel Mäesalu teemal „Põhja-Eesti ja Taani kuningavõimu kriis 14. sajandi I poolel”.
Taani kuningavõim sattus 14. sajandi I poolel sügavasse kriisi. Kuninga rahavajaduse tõttu panditi aina enam maavaldusi Holsteini krahvidele ja Taani ning Põhja-Saksa ülikutele kuni 1330. aastate alguseks oli sisuliselt kogu kuningriik välja panditud. Ainsaks erandiks oli Põhja-Eesti. Kuningavõimu kriisi tulemusena jäi Taani troon Kristoffer II (1320–1326 ja 1329–1332) surma järel vakantseks. Kui Valdemar IV õnnestus 1340. aastal Taani troonile tõusta asus ta erakorraliste maksude abil kuningriiki pandivaldajate käest välja ostma. Ka Põhja-Eesti müümist Saksa ordule 1346. aastal on üldiselt peetud üheks vahendiks pandivalduste välja ostmiseks vajaliku raha saamiseks.
Valitseva ajalookäsitluse järgi puudus Taani kuningatel 14. sajandi I poolel huvi Põhja-Eesti vastu ja nad olevat pigem eelistanud selle kellelegi maha müüa. Seevastu siinsed vasallid eelistasid jääda Taani kuninga võimu alla, aga mitte lojaalsusest kuningale vaid seetõttu, et kaugel Taanis asunud kuningas jätnud neile Eestimaal võrdlemisi vabad käed.
Ettekandes seatakse senine narratiivi kahtluse alla väites, et Taani kuningal oli 14. sajandi I poolel jätkuvalt huvi säilitada oma võim Põhja-Eesti üle ning et siinseid vasalle võib pigem pidada kuningale lojaalseteks. Põhja-Eesti müümine Saksa ordule võis olla tingitud Valdemar IV keerulisest poliitilisest seisust ja tõigast, et Jüriöö ülestõusu maha surumise järel oli ordu Põhja-Eesti kuninglikud linnused enda kätte haaranud. Käsitletakse ka võimalust, et Jüriöö ülestõusu puhkemise taga võisid olla Valdemar IV poolt 1340. aastal Põhja-Eestis kehtestatud erakorralised maksud.
Kõik oodatud!