Head Seltsi liikmed ja huvilised  

Olete oodatud järgmisele Õpetatud Eesti Seltsi koosolekule, mis toimub kolmapäeval 25. veebruaril 2026 kell 16.15 Jakobi 2-224 ja veebis (koosolekuga liitumiseks vajuta siia). 

Ettekande peab Andres Tvauri teemal „Pihkva päritolu asukad Eesti linnades 13. sajandil arheoloogia andmetel”. 

Varaseimad linnad Eestis asutati 13. sajandil pärast Saksa-Taani vallutust ja maa ristiusustamist. Lisaks linnu valitsenud saksa kaupmeestele ja käsitöölistele elas neis arvukalt ka eestlasi ja skandinaavlasi. Arheoloogilised allikad näitavad, et 13. sajandi keskel saabus Tartu, Viljandi ja Tallinna elanikke ka Pihkva linnast või Pihkvamaalt. 

Kõikides neis linnades paiknes pihkvalaste asustusala omaaegse linna äärealal: Tartus tänapäevase Tartu Ülikooli Botaanikaaia alal, Viljandis Pikk 4 ja Tallinnas Sulevimägi 4/6 kinnistul. Nende inimeste Pihkva päritolu näitab mainitud leiukohtadest saadud suur hulk Pihkva tüüpi savinõude katkeid. Kogutud leiuaines tõestab, et Pihkvast pärit käsitöölised elasid neis paikades perekondadena ning tegelesid savinõude tootmisega (Tartus, Viljandis ja Tallinnas), klaashelmeste valmistamisega (Tartus, Tallinnas) ning väikeste metallehete valamisega (Tartus). Tartu Botaanikaaia 1988.–1991. aasta kaevandi 13. sajandi keskpaiga kihist saadi klaasist käevõrude katkeid, Kiievi lähedal paikneva Ovrutši linna lähedalt pärit roosast kiltkivist värtnaketrasid, pliist värtnakeder ja taimornamendiga kaunistatud tinast rõngassõlg, mis on omased eelkõige Kiievi-Vene ainelisele kultuurile. Samast kihist ja Tallinnast Sulevimägi 4/6 krundilt 13. sajandi kihist leiti katked klaasanumatest, milliseid valmistati Kiievis. Need on vanimad Eestist leitud klaasnõude killud. Pihkva päritolu inimesed olid Tartus, Viljandis ja Tallinnas 13. sajandil püsielanikud, mitte külalised. Tallinnas Sulevimäel oli ka pihkvalastele kuulunud õigeusu kirik ja kalmistu. Pihkvalased assimileerusid nende linnade elanikkonna hulka hiljemalt 14. sajandi lõpuks. 

15. sajandil püstitati Tallinna Vene tänava äärde novgorodlastele kuulunud Püha Nikolai õigeusu kirik. Tõenäoliselt samal sajandil ehitati Tartus novgorodlaste Püha Jüri ja pihkvalaste Püha Nikolai õigeusu kirikud. Need vene kaupmeeste kirikud ja nende juurde kuulunud kaubahoovid ei omanud seost siin 13. sajandil eksisteerinud pihkvalaste asustusega. 

Kõik on oodatud!