1940. aastal tõstatas Armin Tuulse esmakordselt küsimuse kindluskirikutest Eestis. Muu hulgas osutas ta võimalusele, et kiriku võlvipealset võidi kasutada hädaohu korral redupaigana. Sellele viitavat ennekõike põrandapinnast kõrgemal algavad trepikäigud: sinna pääses kerge redeliga, mida varjuja sai enda järel üles tõmmata. See seisukoht on järgnevalt leidnud üldist aktsepteerimist.

Ettekandes vaadeldakse nimetatud teooria paikapidavust.

Kõik huvilised on teretulnud!