Õpetatud Eesti Seltsi aastakoosolek toimub kolmapäeval, 25. jaanuaril 2017 kell 16.15 Lossi 3-406.

“Keskaegsest lääniõigusest Eesti Vabariigi poliitiliseks tsemendiks: jagatud omandi karjäärist uuemas Eesti õigusajaloos”

Keskaja Itaalia õigusõpetlased püüdsid Antiik-Rooma õigusmõistete abil kirjeldada oma kaasaegset õiguslikku tegelikkust. Nii jõudis taaskasutusse ka ladina omandimõiste dominium, aga vajas keskaegse läänikorraldusliku ühiskonna ja majanduse jaoks kohendamist. Et korraga saaksid oma osa nii senjöör kui vasall, nii maahärra kui tema alam, nii mõisahärra kui talupoeg jne., tuli omand jaotada kaheks: ülem- ja alamomandiks. Jagatud omandi kontseptsioon sobis hästi ka linnakruntide või kirikute ja kloostrite maade kasutusõiguste jaotamiseks. Modernse ajastu ühiskondlikele ja majanduslikele põhimõtetele jäi selline kahekordne omand jalgu ning ühendati 18.-20. sajandite reformides taas ühtseks, ka absoluutseks nimetatud täielikuks eraomandiks.

Sama aja Eesti ajaloost võib samuti leida olulisi samme absoluutse omandi sisseseadmiseks: mõisate allodifitseerimine kui valitseja ülemomandi kaotamine 18. sajandi lõpus; mõisate kuulutamine täielikuks eraomandiks ja talumaade alamomandi kaotamine 1816/19. reformidega; talukohtade müümine-ostmine täielikuks eraomandiks jms. Ehkki kõige selle juures oli väiksemaid eripärasid, oli tegemist Euroopa üldiste tendentsidega sarnaste protsessidega. Omapärane on aga see, kuidas Vene impeeriumi Läänemereprovintsides veel 19. sajandil ja uue hooga ka 1918 rajatud Eesti Vabariigis kasutati vana jagatud omandi kontseptsiooni õiguslike, majanduslike või ka suuremate ühiskondlike probleemide lahendamiseks. Ettekandes keskendutakse just neile jagatud omandi taaskasutusjuhtumitele Eesti uuemas õigusajaloos.

Järgneb aastakoosolek, mille päevakorras on:
1) Juhatuse 2016. aasta tegevuse aruanne
2) Revisjonikomisjoni aruanne
3) Juhatuse ja revisjonikomisjoni valimine

4) Rahvusvaheline toimetuskolleegium
5) Uued liikmed ja auliikmed