Järgmine Õpetatud Eesti Seltsi koosolek toimub kolmapäeval, 24. oktoobril 2018 kell 16.15 Jakobi 2-213.

Ettekande peab Evelyn Fridolin teemal “Kas geokriitik on kirjandusteadlane?”

Geokriitika on kirjanduse uurimise viis, mis seab oma keskmesse ruumi või koha. Võttes arvesse erinevaid tekstuaalseid kihistusi, intertekstuaalseid seoseid ning ruumi edasi andvat aistilist infot vaatleb geokriitik kirjandusliku ning reaalse ruumi vastastikmõjusid. [1]

Teooria taust on silmatorkavalt interdistsiplinaarne toetudes suuresti kirjandusteadlaste ja filosoofide Michel Foucault’, Henri Lefebvre’i, Félix Guattari ja Gilles Deleuze’i, semiootiku Mihhail Bahtini ning geograafide Yi-Fu Tuani, Edward Soja ja Edward Relphi töödele.

Kui geokriitika rajaja Bertrand Westphal rakendas esiteks oma teooriat kirjanduslike ruumide uurimiseks, siis oma hiljutises teoses „Mediaanide vangis. Kirjandus ja moodne kunst globaliseerumise vaatenurgast“ (2016) võtab ta vaatluse alla ka teisi  ruumirepresentatsiooniviise. Niisiis ei välista geokriitika oma uurimisobjektina muidki meediume kui kirjandus.

Ettekande pidaja arutleb selle üle, kuivõrd on võimalik jääda geokriitikuna kirjandusteadlaseks. Samuti on arutluse all küsimus, mil määral on võimalik geokriitikat rakendada teistele kunstidele.

[1] Westphal, Bertrand 2011. Geocriticism: Real and Fictional Spaces. New York: Palgrave Macmillan.

Kõik oodatud!