RÜ100 konverents „100 aastaga pärisorjusest emakeelse ülikoolini“

Illustratsioon: 1. detsembri 1919. aasta avaaktuse foto raamatust „Jaan Tõnisson“ (1965, New York). Eesti Kirjandusmuuseum.

„Ei saa ju salata: kõik märgid kõnelevad sellest, et eestlased on arenguvõimeline rahvas. Mis selles rahvas on peidus, seda näitavad mulle mehed nagu Köler ja Weizenberg; ja /…/ Valga seminari õpetaja Saebelmann, kes kasutab pseudonüümi „Kunileid“. /…/ Tema „Mu isamaa“ tegi siin furoori. /…/ Kui nii edasi läheb, kui rahva tõus jätkub progressioonis, siis minu meelest see pole võimatu, kui professuure täidavad viiekümne aasta pärast eestlased.“

(G. J. Schulz-Bertrami kiri emale, St. Peterburg, detsember 1869).

2019 on mitme juubeli aasta. 1819 kaotati Liivimaal pärisorjus ja talupojad said isiklikult vabaks, 100 aastat hiljem rajati emakeelne ülikool ning täpselt poolele teele nende vahel jäi esimene laulupidu 1869. aastal. See kiire areng, mis tegi maarahvast kultuurrahva, ei ole veel kaugeltki kõigis aspektides läbi mõeldud ja mõtestatud. Milliseid samme tuli sel teel astuda, millised olid edulood ja ebaõnnestumised, toetavad ja takistavad arengud? Õpetatud Eesti Selts ja Tartu Ülikooli muuseum võtavad need teemad kõneks ühisel konverentsil 5. detsembril 2019.