Tegemist on 3678 ladinakeelset ütlust sisaldava kogumikuga.  Selliseid fragmendikogumikke ehk florileegiume kasutati õpetamisel juba antiikajal, keskajal olid eriti laialt levinud teoloogilised florileegiumid. Suurel hulgal florileegiume koostati ka 16.-19. sajandil peaaegu igal võimalikul kujul ja igas mõõdus nii õpetlaste kui ka asjaarmastajate poolt.

Kuigi florileegiumite traditsioon on pikk ja nende koostamise kohta esines erinevaid teooriaid, ühendas neid siiski see, et mõjukad õpetlased pidasid florileegiumit hariduse omandamise tähtsaks osaks. Florileegium aitas arendada õpilase mälu ning analüüsivõimet, erinevate autorite tsiteerimine andis stiilinäiteid ning aitas õppida õigeid grammatilisi vorme. Ühtlasi olid sententsid tähtsad retoorika- ja poeetikaõpetuses ning aluseks kõnede ja kirjalike tekstide koostamisel, need varustasid kirjutajat nii poolt kui ka vastuargumentidega ning kuulsate autorite tsiteerimine andis tekstile mõjukust.

N. von Hövelni käsikirja üheks osaks on märksõnade alla paigutatud ütlused. Kuna ütluste arv erinevate märksõnade all varieerub tugevalt, keskendub ettekanne sellele, milliste märksõnade alla suutis käsikirja autor enim fragmente leida.

Kõik oodatud!