1939.-1941. aastani korraldati Eestist kaks baltisakslaste ümberasumist, mille käigus lahkus Saksamaale üle 21 000 inimese. Kui esimese lainega 1939.-1940. aastani lahkunud olid suures enamuses baltisakslased, siis 1941. aasta nn järelümberasujate puhul on pilt tunduvalt segasem. Ametlikel andmetel oli ligi 8000 ümberasuja hulgas sakslasi kolmveerand või rohkem, kuid mälestuskirjanduses on pakutud, et vähemalt pooled lahkunutest olid tegelikult eesti rahvusest. Millest tulenevad erinevused andmestikes? Kuidas määratles riigivõim rahvuslikku kuuluvust tollases Eestis? Milliseid juhtnööre jagati ümber asuda soovinute klassifitseerimisel Berliinist ja kuidas täideti neid saksa ümberasumise ametnike poolt Eestis? Kuidas toimus ümberasujate skriinimine NSV Liidu-Saksa segakomisjonis? Nendele ja mitmele muule küsimusele püütakse ettekandes anda vastuseid.
Kõik oodatud!