Järgmine Õpetatud Eesti Seltsi koosolek toimub kolmapäeval, 20. veebruaril 2019 kell 16.15 Jakobi 2-230.

Ettekande peab Agnes Neier teemal “Eesti kirjanikud fotoaparaadi ees ja taga”

Fotograafia kui valgusega kirjutamine on olnud kirjandusega alati tugevalt seotud. Üsna pea pärast leiutamist muutus fotograafia ilukirjanduses tavapäraseks teemaks. Tänapäeval võib aga näha plahvatuslikku kasvu fotode kaasamisel ilukirjanduslikesse teostesse. Kuid kokkupuutepunkte fotograafia ja kirjanduse vahel võib täheldada ka autori tasandil ning eriti selles, kuidas suhtusid autorid uude tehnoloogiasse. Mõnevõrra paradoksaalselt ongi fotograafia kui uue tehnika kohta sõna võtnud eelkõige kirjanikud (nt Edgar Allan Poe, Charles Baudelaire), mitte fotograafia praktikud. Oma ettekandes vaatlen, kuidas suhtusid eesti kirjanikud uude tehnoloogiasse? Kas fotograafia võeti vastu avasüli või mõningase skepsisega? Ning vaatlen, kas on võimalik täheldada fotograafia mõju ka autorite ilukirjanduslikus loomingus.

Kõik oodatud!

Õpetatud Eesti Seltsi aastakoosolek toimub kolmapäeval, 23. jaanuaril 2019 kell 16.15 Jakobi 2-224.

Kavas on ÕES esimehe Marju Luts-Sootaki ettekanne “Üks Balti õigusteaduse unustatud korüfeid Carl Erdmann (1841-1898)”

Balti õigusteadust, eriti eraõigusteadust seostatakse alati ja peaaegu ainult Friedrich Georg von Bunge (1802-1897), Balti eraõiguse kodifitseerijaga. Tema nimi on jätnud varju nii eelkäijad − nt Reinhold Johann Ludwig Samson von Himmelstierna (1778-1858) −, otsesed kaasvõitlejad – nt Carl Otto von Madai (1809-1850) −, aga ka järeltulijad Balti eraõiguse teaduslikul käsitlemisel. Üks neist õigustamatult varju jäänutest oli Carl Eduard Erdmann, 1873-93 Balti provintsiaalõiguse professor Tartu ülikoolis. Ettekandes käsitletakse eelkõige C. Erdmanni panust Balti eraõiguse teaduslikul käsitlemisel ning püütakse vaagida, miks Baltisaksa biograafilises leksikonis on just teda nimetatud „Balti tsiviilõiguse ja tsiviilprotsessi parimaks tundjaks“ ja kas sellel määratlusel on alust.

Järgneb aastakoosolek, mille päevakorras on:
1) Juhatuse 2018. aasta tegevuse aruanne
2) Revisjonikomisjoni aruanne
3) Juhatuse ja revisjonikomisjoni valimine
4) Uued liikmed ja auliikmed
5) ÕESi stipendiumi väljakuulutamine.

Aastakoosolekule järgneb ÕESi aastaraamatu 2017 esitlemine ruumis Jakobi 2-230.

Selle aasta viimane Õpetatud Eesti Seltsi koosolek toimub kolmapäeval, 5. detsembril 2018 kell 16.15 Jakobi 2-213.

Ettekande peab Tiit Rosenberg teemal “Vastseliina kihelkonna “väikesed sakslased” 18. – 19. sajandil”

Vastseliina kihelkond paistis juba vähemalt 18. sajandil silma selle poolest, et seal elas suhteliselt  rohkesti saksa soost mõisaametnikke ja käsitöölisi.  19. sajandi keskpaiku lisandus neile mitmesse kihelkonna mõisasse veel Saksamaalt toodud mõisatöölisi. Kirikuraamatute ja muude arhiivimaterjalide põhjal antakse ettekandes ülevaade neist, nn „väikestest sakslastest“ – nende päritolust ja tegevusaladest ning hilisemast saatusest.

Kõik oodatud!

Järgmine Õpetatud Eesti Seltsi koosolek toimub kolmapäeval, 7. novembril 2018 kell 16.15 Jakobi 2-213.

Ettekande peab Taavi Pae teemal ” Eesti pühakodade orienteeritus ilmakaarte suhtes  “

Ehitiste paiknemine ilmakaarte suhtes on inimkonnale ikka huvi pakkunud. Kultushoonete orienteerituse põhimõtete kohta on esitatud erinevaid teooriaid ning sellest lähtuvalt on teostatud ka lokaal-geograafilisi mõõtmisi. Eesti ehitistest on orienteerituse osas huvipakkuvamad kahtlemata meie kirikud. Esimesed sellelaadsed uuringud viidi läbi 20. sajandi alguses, kui need hõlmasid mõnda üksikut kirikut või väiksemat kirikute gruppi (nt. Tartu linna kirikud). Pärast Eesti Vabariigi loomist hakati Tartu Ülikooli usuteaduskonna eestvõttel uurima sihipärasemalt Eesti kirikute orienteeritust, kuid piiratud võimaluste juures sellega eriti kaugele ei jõutud. Ettekandes käsitlengi Eesti pühakodade orienteeritust ilmakaarte suhtes. Lähema vaatluse all on kolme erinevat tüüpi pühakojad: keskaegsed kirikud, õigeusu kirikud ja Setomaa tsässonad.

Kõik oodatud!

Järgmine Õpetatud Eesti Seltsi koosolek toimub kolmapäeval, 24. oktoobril 2018 kell 16.15 Jakobi 2-213.

Ettekande peab Evelyn Fridolin teemal “Kas geokriitik on kirjandusteadlane?”

Geokriitika on kirjanduse uurimise viis, mis seab oma keskmesse ruumi või koha. Võttes arvesse erinevaid tekstuaalseid kihistusi, intertekstuaalseid seoseid ning ruumi edasi andvat aistilist infot vaatleb geokriitik kirjandusliku ning reaalse ruumi vastastikmõjusid. [1]

Teooria taust on silmatorkavalt interdistsiplinaarne toetudes suuresti kirjandusteadlaste ja filosoofide Michel Foucault’, Henri Lefebvre’i, Félix Guattari ja Gilles Deleuze’i, semiootiku Mihhail Bahtini ning geograafide Yi-Fu Tuani, Edward Soja ja Edward Relphi töödele.

Kui geokriitika rajaja Bertrand Westphal rakendas esiteks oma teooriat kirjanduslike ruumide uurimiseks, siis oma hiljutises teoses „Mediaanide vangis. Kirjandus ja moodne kunst globaliseerumise vaatenurgast“ (2016) võtab ta vaatluse alla ka teisi  ruumirepresentatsiooniviise. Niisiis ei välista geokriitika oma uurimisobjektina muidki meediume kui kirjandus.

Ettekande pidaja arutleb selle üle, kuivõrd on võimalik jääda geokriitikuna kirjandusteadlaseks. Samuti on arutluse all küsimus, mil määral on võimalik geokriitikat rakendada teistele kunstidele.

[1] Westphal, Bertrand 2011. Geocriticism: Real and Fictional Spaces. New York: Palgrave Macmillan.

Kõik oodatud!

Järgmine Õpetatud Eesti Seltsi koosolek toimub kolmapäeval, 10. oktoobril 2018 kell 16.15 Jakobi 2-213.

Ettekande peab Monika Reppo teemal “Kümme liitrit klaasikilde Haapsalu piiskopilinnuse käimlast ehk De la Gardie’de roll eesti klaasitööstuse arengus”

Haapsalu piiskopilinnuses 2017.–2018. aastal toimunud rekonstrueerimistööde käigus avastati linnuse lääneküljelt 17. sajandi käimla. Selle täitematerjal sisaldas lisaks muule ka sadu klaasanumate ja -akende fragmente. Antud leiukompleksi teevad eriliseks selle suurus, asukoht linnuses ning linnuse omanikud – De la Gardie’d. De la Gardie perekonnale kuulus ka Hüti klaasikoda, mis on hetkel teadaolevalt esimene klaasitööstus Eestis. Ettekandega avatakse seoseid Hüti, Haapsalu, De la Gardie perekonna ja eesti klaasitööstuse ajaloo vahel. Lisaks vaadeldakse võimalusi Hüti toodangu identifitseerimiseks ja arutletakse selle üle, kas Hüti on ikka vanim klaasikoda Eestis?

Kõik oodatud!

Järgmine Õpetatud Eesti Seltsi koosolekule toimub kolmapäeval, 26. septembril 2018 kell 16.15 Jakobi 2-213.

Ettekande peab Harry Liivrand teemal ” August von Kotzebue – vääralt tõlgendatud geenius  “

Tallinnas asjaarmastajate teatri loonud, professionaalse Tallinna linnateatri asutamises aktiivselt osalenud, eesti keele Eestimaal teatrilavale esimesena toonud ja pikemalt Eestis tegutsenud saksa näitekirjaniku August von Kotzebue (1761 Weimar – 1819 Mannheim) elu ja looming on teemad, mis eesti ja saksa kultuuriloolasi on alates 2012. aastast innukalt kokku toonud vaheldumisi Berliinis ja Tallinnas/Kõuel peetavatele Kotzebue-kõnelustele. Allakirjutanut ärgitas vastavaid teaduskonverentse organiseerima soov esitleda seda mitmekülgset autorit – näitekirjanikku, teatridirektrorit, romaanikirjanikku, ajakirjanikku, estofiili – Saksamaal veel käesoleva kümnendi alguses saatnud krtiitiline ja ühekülgne maine. Kuid stereotüübid on halvad nõuandjad. Maailmavaateline konflikt romantikutega ja kindlasti vaimne konkurents Goethega, mis algas juba Kotzebue tudengipõlves, said hiljem Saksamaal määravaks hinnangu andmisel kogu Kotzebue biograafiale, kujundades tema ümber kauakestva negatiivse fooni. On ära unustatud Beethoveni ettepanek “härra August von Kotzebuele Tallinnas” kirjutada libreto tema ooperile “Attila”, kuid see fakt kõneleb nii mõndagi kirjaniku reputatsioonist muusikaringkondades. Muuseas, nii Beethoven kui ka näiteks Salieri ja Schubert kirjutasid Kotzebue näitemängudele muusikat, kusjuures Beethoven on ühes oma kirjas Kotzebued iseloomustanud kui “ainsat draamageeniust”.

Kõik oodatud!

Sügissemestri esimesele Õpetatud Eesti Seltsi koosolekule  toimub kolmapäeval, 12. septembril 2018 kell 16.15 Jakobi 2-213.

Ettekande peab Janika Kronberg teemal “Märkmeid Riia vanglatest 1905 ja hiljem”

1905. aastal ja hiljem peeti mitmeid tulevasi Eesti avaliku elu tegelasi kinni Riias. Peamiselt trükis ilmunud memuaaride ja Eesti Kirjandusmuuseumis säilitatava mahuka 1905. aasta Seltsi fondi toel püüan esmajoones rekonstrueerida poliitiku ja kirjaniku Karl Ast Rumori elukäiku ajavahemikus 1905–1910 kuni maapakku pääsemiseni. Samuti osutan vanglakogemuste kajastustele tema hilisemas ilukirjanduslikus loomingus.

Kõik oodatud!