Olete oodatud järgmisele Õpetatud Eesti Seltsi koosolekule, mis toimub kolmapäeval, 5. aprillil 2023 kell 16.15 Jakobi 2-224.

Ettekande peab Toivo Kikkas teemal „Eesti sõjameeste motivatsioon aastatel 1918–1920“.

Eesti sõjameeste motiive aastatel 1918-1920 on seni käsitletud pigem lihtsustatud kujul: eestlaste põhiosa võitles maa saamise nimel ja pooldas iseseisvat Eesti Vabariiki.

Peamiselt on käsitletud rahvaväe ridades võidelnuid, jättes kõrvale vastaspoolel teeninud eestlased. Erinevaid allikaliike analüüsides saab motivatsioonist märksa mitmekülgsema ülevaate. Ettekanne pakub lisandusi motiividele, mis kannustasid eesti sõjamehi võitlema või võitlusest kõrvale hoidma.

Kõik on oodatud!

Olete oodatud järgmisele Õpetatud Eesti Seltsi koosolekule, mis toimub kolmapäeval, 22. märtsil 2023 kell 16.15 Jakobi 2-224.

Ettekande peab Ago Pajur teemal “Kolonel Ants Matsalo – kas umbteel või stardirajal?”.

Mulgimaa põlistalu perepoeg Ants Matsalo (Hans Matson; 1895–1945) oli tüüpiline Eesti Wabariigi ohvitser. Ta kuulus ligi saja tuhande Ilmasõtta viidud eesti mehe hulka ning tegi koos paari tuhande kaasmaalasega läbi lipnikekooli ja osales ohvitserina rindevõitlustes. Vabadussõjas oli ta roodu- ja pataljoniülem, pälvides Vabadusristi ja autasumaa. Koos mitmesaja kaasteelisega jäi ta sõja lõppedes kaitseväkke, täiendas erialateadmisi ja omandas sõjaväelise kõrghariduse. Kuus aastat väldanud teenistus diviisi staabiülemana tähistas tema tõusmist sõjaväe kõrgemasse juhtkonda. Kuid kas see oli tupiktee või üksnes ettevalmistus veelgi kõrgemaks lennuks?

Kõik on oodatud!

Olete oodatud järgmisele Õpetatud Eesti Seltsi koosolekule, mis toimub kolmapäeval, 8. märtsil 2023 kell 16.15 Jakobi 2-224.

Ettekande peab Tiit Rosenberg teemal “Masina-traktorijaamad Eestis ja Keeni MTJ 1941-1958”.

Ettekandes antakse ülevaade esimeste masina-traktorijaamade (MTJ) ja hobu-masinalaenutuspunktide (HMLP) loomisest 1941. a kevadsuvel ning nende võrgu taastamisest 1944. a. sügisest. 1945-1949 eksisteeris ENSV-s 24 MTJ ja üle 300 HMLP (kaotati 1950. a.) Talumajanduse kollektiviseerimise käigus loodi juurde uusi MTJ-e. Enne nende likvideerimist 1957-58 oli neid kõrghetkel 69. Juttu tuleb MTJ-de loomise eesmärgist, nende ees seisnud ülesannetest, tegevusest ja MTJ-de kaadrist, sh ka MTJ-de poliitosakondadest 1950-1953 ja nende ajalehtedest. Konkreetseid näiteid MTJ-de alust tuuakse Valgamaal asunud Keeni MTJ-i (1941-1957) põhjal.

Kõik oodatud!

Olete oodatud järgmisele Õpetatud Eesti Seltsi koosolekule, mis toimub kolmapäeval, 22. veebruaril 2023 kell 16.15 Jakobi 2-224.

Ettekande peab Mati Laur teemal „Eesti talupoegade seksuaalsuhted sakslaste ja venelastega 18. sajandi Liivimaal“.

Talurahva seksuaalkäitumist varauusajal on Eesti ajalookirjutuses käsitletud peamiselt rahvaluule ja/või baltisaksa kaasaegse valgustuskirjanduse põhjal. Arusaam tollaste eestlaste rahvusülestest seksuaalsuhetest kaldub ühest äärmusest teise: ühelt poolt rõhutatakse, et suhted sakslaste ja venelastega olid toonases ühiskonnas taunitud ja äärmiselt harvad, mis on tegelikkusest väga kaugel. Teisalt tõuseb aeg-ajalt ikka veel pinnale müüt esimese öö õigusest, mis on tänini visa kaduma. Paraku on ka arhiivimaterjal, eelkõige ülekuulamisprotokollid, ebausaldusväärsed, pakkudes teadmisi pigem folkloristika kui ajaloo kohta. Ettekanne üritab seda sasipundart lahti harutada ja meie esivanemate hämaravõitu seksuaalelule rohkem valgust heita.

Kõik on oodatud!

Olete oodatud järgmisele Õpetatud Eesti Seltsi koosolekule, mis toimub kolmapäeval, 10. novembril 2022 kell 16.15 Jakobi 2-336.

Ettekande peab Mari-Leen Tammela teemal ”Lisandusi riigivanem Jaan Teemanti eluloole”.

Mari-Leen Tammela tutvustab hiljuti riigijuhtide elulugude sarjas ilmunud riigivanem Jaan Teemanti (1872 – 1941?) biograafiat ja selle kirjutamisega seonduvast. Jaan Teemanti elu ja tegevus on seni olnud võrdlemisi vähetuntud ja -uuritud, millele aitas teatud määral kaasa ka Teemant ise, kes ei jätnud endast maha mingit kirjalikku pärandit. Teisalt oli ta mitme Eesti poliitilise ajaloo pöördelise sündmuse vahetu osaline, rääkimata neljast ametiajast valitsusjuhina.

Juttu tuleb nii Teemanti erinevatest rollidest Eesti ühiskonnas kui ka teemadest, mis raamatusse ei jõudnud ning nende edasiuurimise võimalikkusest.

Kõik oodatud!

Olete oodatud järgmisele Õpetatud Eesti Seltsi koosolekule, mis toimub kolmapäeval, 26. oktoobril 2022 kell 16.15 Jakobi 2-336.

Ettekande peab Ott Kurs ilmuvast raamatust “Soome suund”.

Raamatut „Soome suund“ tutvustavas ettekandes käsitletakse alguses maateaduse arengut Soomes aastail 1809–1921, Johannes Gabriel Granöt Aasia uurijana ning siis esimesi teise maailmasõja järgseid kontakte Eesti ja Soome geograafide vahel, valgustades Kerkko Hakulineni, Paul Fogelbergi, Kalevi Rikkineni, eriti aga Olavi Granö tegevust Eesti suunal. Eraldi käsitelu on Anne Buttimerist kui Edgar Kanti uurimisideede viijast ingliskeelsesse maailma.

Kõik oodatud!

Olete oodatud järgmisele Õpetatud Eesti Seltsi koosolekule, mis toimub kolmapäeval, 12. oktoobril 2022 kell 16.15 Jakobi 2-224.

Ettekande peab Agur Benno teemal “Maanõunik Hermann Ludwig von Löwensterni lapsed kui erandlik autorite kogum baltisaksa memuaarkirjanduses”.

Eestimaa rüütelkonna maanõunikul ja juhil aastail 1789-1792 Hermann Ludwig von Löwensternil ning tema abikaasal Hedwig Margarethel oli kokku 10 last, kellest 4 on igaüks omal kombel jätnud jälje baltisaksa 19. saj memuaarkirjandusse. Kaks poega olid ratsaväeohvitserid, kes osalesid koalitsioonisõdades Napoleoni vastu, mereväeohvitserist vend tegi kaasa esimese Venemaa lipu all toimunud ümbermaailmareisi ning ainuke õde neist pani juba vanas eas kirja oma tolle aja kohta väga ebatavalise elukäigu. Oma aja kohta on tegemist ühe perekonna laste kohta ebatavaliselt tiheda mälestusteoste kontsentratsiooniga.

Kõik oodatud!