Esimene maailmasõda oli kirikuelus murdepunktiks, mis raputas põhjalikult seniseid võimusuhteid ja seeläbi kirikuid keskvalitsustest kuni kogudusteni välja. Ettekandes analüüsitakse maailmasõjaaegset kirikuelu, alustades ajastu üldiseloomustusest, lõpetades erinevate kirikute usuelu käsitlemisega. Tähelepanu pööratakse maailmasõja ajal maha peetud propagandasõjale, mis puudutas ka religioosseid teemasid ja andis hoogu kirikute vahelisele rivaalitsemisele. Lähemalt käsitletakse luteri kirikule ja teistele protestantlikele kirikutele seatud piiranguid ning samal ajal õigeusu kirikus aset leidnud usuelu aktiviseerumist. Järgnenud Eesti omariikluse kontekstis ei saa üle ega ümber ka maailmasõjaajal arutelu all olnud kirikureformikavade ja kirikute pingestunud rahvussuhete käsitlemisest, sest maailmasõjaaegne meeleolu ja tegevus moodustavad orgaanilise terviku Eesti esimese iseseisvusperioodi kirikueluga.

Kõik oodatud!