Järgmine ÕES ettekandekoosolek toimub 13. märtsil kell 16.15 Lossi 3-425.

Päevakorras:

TOOMAS PUNG

“Baltisaksa teadlasperekond von Oettingenid”.

Oetting’ite suguvõsa pärineb Saksamaalt Westfaalist. 15. sajandil jõudsid nad Liivimaale, elades 15. sajandil Tallinnas ja 16. sajandil Riias. Johann Oetting (1638–1717)  sai 1687. aastal kuningas Karl XI poolt aadlitiitli „von Oettingen“. Perekond kanti 1745 Liivimaa aadli matrikliraamatusse. Alexander von Oettingen (18.03.1798 Peterburi – 19.09.1846 Tartu) sai hariduse Peterburis ja asus hiljem Tartu Ülikoolis õigusteadust ning majandust õppima. Ülikooli lõpetamise järel töötas ta mitmel pool kohtunikuna. Oli maakohtunik (1824-29), kreisikohtunik (1830-35), samuti Liivimaa maamarssal (1839-42). Talle kuulusid Kuremaa, Visusti ja Luua, Vaimastvere ja Ripuka mõis. Alexander von Oettingen oli abielus Kurisoo mõisniku Peter von Knorringi tütre Helene von Knorringiga. Abielust sündis üksteist last: kuus poega ja kolm tütart. Kõik kuus venda õppisid Tartu ülikoolis, kolm neist olid hiljem tuntud avaliku elu tegelased Liivimaal ja kolm venda olid professorid Tartu Ülikoolis.

„Väga harva on üks suguvõsa, keda pole õnnistatud rikkaliku pärandusega, omaenda tahtejõu ja raudse kohusetunde abil kodumaale nii palju poliitikuid ja vaimseid juhte kinkinud kui Oettingenid. Alexander von Oettingen on erakordse isiksusena, samuti oma kuue poja ja kolme lapselapse näol Liivimaale kolm maamarssalit, kuus maanõunikku, ühe tsiviilkuberneri, kolm ülikooli professorit ja kolm linnapead andnud“

(Roderick von Engelhardt)

Ettekandes antakse lühike ülevaade kuue Oettingeni venna eluloost, kusjuures põhjalikumalt käsitletakse kolme Tartu Ülikoolis töötanud venna – Georg, Alexander ja Arthur von Oettingeni elu ja teadustööd.

Georg Philipp von Oettingen (22/10. november 1824 Visusti mõis, Tartumaa – 16/3. veebruar 1916 Tartu) oli Liivimaa arstiteadlane. Ta õppis Tartu Ülikoolis 1841-42 õigusteadust ja 1841–47 arstiteadust, 1848 TÜ meditsiinidoktor. Töötas Tartu Ülikoolis 1854–55 kirurgia dotsendina ja 1855–79 kirurgia, oftalmoloogia ja kliinilise arstiteaduse professorina. Oli 1868–76 Tartu Ülikooli rektor, emeriteerus 1879, seejärel 1878–91 oli Tartu linnapea. Võttis esimesena Tartus kasutusele H. Helmholtzi 1851 leiutatud silmapeegli.

Alexander Konstantin von Oettingen (24/12. detsember 1827 Visusti mõis, Tartumaa – 21/8. august 1905 Tartu) oli baltisaksa päritolu Eesti usuteadlane. Õppis Tartu Ülikoolis 1845 –46 filoloogiat ja 1846–49 teoloogiat. Töötas Tartu Ülikoolis 1853–56 eradotsendina ja 1856–90 süstemaatilise teoloogia professorina, oli 1873–75 dekaan. Ta asutas 1888 hooldekodu,  emeriteerus 1890 ja aastatel 1889 – 1902 juhatas vaestelastekooli.

Arthur Joachim von Oettingen (28/16. märts 1836 Luua mõis, Tartumaa – 5. september 1920 Bensheim, Hessen) oli baltisaksa füüsik, meteoroloog ja muusikateoreetik. Õppis Tartu Ülikoolis 1853-55 astronoomiat ja 1855-59 füüsikat. 1859 TÜ füüsikakandidaat, 1862 TÜ matemaatika-füüsikamagister, 1865 TÜ füüsikadoktor. Töötas Tartu Ülikoolis 1863-65 füüsika eradotsendina ja 1866-93 füüsika professorina. Alustas 1865 Tartus oma majas süstemaatilisi ilmavaatlusi. Sellega pani aluse TÜ meteoroloogia observatooriumile, oli selle juhataja 1865-75 ja 1891-93. Organiseeris Liivimaal sademetejaamade võrgu. Konstrueeris uuetüübilise tuule suuna ja kiiruse mõõtja, nn. Oettingen-Schultze anemograafi, mida valmistati Tartus neli komplekti. Oli LUS-i sekretär, laekur ja toimetaja, 1893 LUS-i auliige. 1893 emigreerus ta Saksamaale, oli Leipzigi Ülikoolis eradotsent (1893) ja honoraarprofessor (1894-1919). Toimetas Saksamaal W. Ostwaldi raamatusarja „Täppisteaduste klassikud“ ja tegi kaastööd Poggendorffi teadlaste biograafilisele leksikonile (III, IV ja V köide).

Kõik huvilised on lahkesti oodatud!