Olete oodatud järgmisele Õpetatud Eesti Seltsi koosolekule, mis toimub kolmapäeval, 22. septembril 2021 kell 16.15 Jakobi 2-230.
Ettekande peab Juhan Saharov teemal “Isemajandamisest suveräänsuseni: „mõistete revolutsioon“ Eesti NSV-s 1987-88”.
Briti ajaloolane Archie Brown nimetas 1989. aastal perestroikat „mõistete revolutsiooniks“, pidades silmas NSVL keskvõimu poolt kasutusele võetud uute mõistete (nagu „õigusriik“, „pluralism“ jm) olulisust reformide radikaliseerumisel. Sarnane, ent veelgi radikaalsem oli Eesti NSV-s aastatel 1987-88 toimunud protsess, milles kerkisid esile mõisted „isemajandamine“, „tulevikustsenaariumid“ ning „suveräänsus“. Ettekanne toob välja, kuidas mõiste „isemajandamine“ pidev laiendamine 1987. aasta lõpul ja 1988. a alguses avaldas olulist mõju võitlusele keskvõimuga. Ettekande aluseks on selle aasta juunis Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritöö „From Economic Independence to Political Sovereignty: Inventing „Self-Management“ in the Estonian SSR“, mille üks peamiseid väiteid on, et Eesti NSV-s toimus aastatel 1987-88 spetsiifiline mõistelise muutuse protsess. Selle muutuse spetsiifika seisneb „väikeste“ ja tehniliste ekspertmõistete muutmisel poliitilise debati keskpunktiks hilistotalitaarses poolsuletud süsteemis. Teiseks, selle protsessi käivitajaks saab olla „mõisteline innovatsioon“ – see on tegevus, mis lisaks termini varasema tähenduse muutmisele tekitab ka uue platvormi mõiste edasiseks laienduseks ning teiste mõistete esiletõusuks. Alates 1941. aastast ENSV plaanimajanduses kasutusele võetud raamatupidamistermini (ettevõtte „isemajandamine“) tähenduse innoveerimisest 1987. aastal sai kogu vabariigi teadlaskonda mobiliseeriv platvorm, mis kulmineerus „suveräänsuse“ esiletõusuga 1988. a keskel.
Ettekande teine fookus on Eesti NSV teadlaskonna rollil neis muutustes. Intellektuaalide ja teadlaste roll 1987.-88. a sündmustes on küll üldiselt tunnustatud (loomeliitude pleenum, Rahvarinde loomine jne), ent samas ei ole vaadeldud teadlaste poolset poliitilise keele „hõivamist“ läbi pikema perioodi rekonstruktsiooni. Areng teadlaskonna ja poliitilise (otsustusprotsessi) keele vahel Eesti NSV-s ei seisnud lahus maailmas toimunud samalaadsest protsessist 1960.-1980. aastatel. Siinsed arengud olid seotud ülemaailmses teaduskogukonnas esile kerkinud uute distsipliinidega nagu süsteemiteooria, juhtimisteadus, globaalprobleemide- ja tuleviku-uuringud. Mainitud valdkondade argumendid ja mõistestik said intellektuaalseks raamistikuks ka Eesti NSV sotsiaal- ja loodusteadlastele, mida oli võimalik kasutada poliitikasse sisenemisel perestroika tulekul 1985. aastal. Ettekanne vaatleb kuidas üks neist, globaaluuringutest pärit tulevikustsenaariumi meetod panustas isemajandava vabariigi projekti sündi 1987. aastal.
Kõik oodatud!