Järgmine Õpetatud Eesti Seltsi koosolek toimub kolmapäeval, 06. novembril 2019 kell 16.15 Jakobi 2-230.

Ettekande peab Hannes Vallikivi teemal “Põhiõiguste genees Eesti eelpõhiseadustes ja esimeses pärispõhiseaduses”

Noore Eesti Vabariigi poliitikud soovisid kiiresti üles ehitada kodanikuõigustele ja isikuvabadusele rajatud ühiskonna ning nõnda lubasid kodanikele seaduslikkuse ja põhiõiguste kindlustamist nii 24. veebruari 1918. a iseseisvusmanifest, 4. juunil 1919. a vastu võetud valitsemise ajutine kord kui ka 15. juunil 1920 vastu võetud Eesti esimene põhiseadus.

Ettekandes käsitletakse erinevate põhiõiguste (võrdsusõiguse, isikupuutumatuse, sõna-, koosoleku- ja ühinemisvabaduse, ettevõtlusvabaduse, omandi kaitse, sotsiaalse kaitse jt) üle Asutavas Kogus peetud vaidlusi. Vasakpoolsete vaadete domineerimine mõjutas parlamendikeskseks kujunenudvalitsemiskorra kõrval ka põhiõiguste kataloogi. Radikaalse maareformi tõttu jäi omandi kaitse sättest välja sundvõõrandamise eest makstav hüvitis, sotsiaaldemokraadid nõudsid tasuta haridust ja inimväärse ülalpidamise riiklikku kindlustamist. Mõned hilisemas riigielus olulist rolli mänginud sätted (poliitiliste vabaduste paragrahvid ja eriti põhiõiguste erakorralise kitsendamise säte) said samas üllatavalt vähe saadikute tähelepanu.

Vaidlustes ja eelnõudele lõpliku kuju andmisel domineerisid Jüri Uluotsa kõrval peamiselt Tartu ja Peterburi ülikoolis õigushariduse saanud rahvasaadikud (teiste seas Ado Anderkopp, Johan Jans, Hugo Kuusner, Nikolai Maim, Lui Olesk, Kaarel Parts, Konstantin Päts, August Rei, Otto Strandman, Jaan Teemant ja Jaan Tõnisson). Nende juristide kaudu imbus Eesti riigiõigusesse Vene õigustraditsiooni rohkem kui Asutava Kogu protokollidest esmapilgul paistab.

Kõik oodatud!