Riina Rammo ettekanne keskaja tartlase “rõivakapist”

Olete oodatud Õpetatud Eesti Seltsi koosolekule, mis toimub kolmapäeval, 14. oktoobril kell 16.15
Lossi 3-406
Päevakorras on Riina Rammo ettekanne “Pilguheit keskaja tartlase “rõivakappi””

Tänu soodsatele säilimistingimustele on Tartu keskaegsetest jäätmekastidest leitud tuhandeid tekstiilikatkeid. Jäätmekastid on maa sisse süvendatud ja puiduga vooderdatud šahtid, millesse visati majapidamisjäätmeid ning mis olid samal ajal ka käimla lampkastideks. Säilinud fragmendid on suhteliselt väikesed ning pärinevad rõivaste ja teiste tekstiilesemete valmistamise jääkidest, mida osalt võidi käimlatoimingutes kasutada ka hügieeniotstarbel. Mida uut saab selliste tillukeste tekstiiliräbalate põhjal keskaegsete tartlaste kohta teada? Lisaks jäätmekäitlusele, hügieenitoimingutele, aktiivsetele kaubandussuhetele ja kangakudumise tehnoloogiale annavad need leiud võimaluse piiluda keskaegse linnaelaniku „rõivakappi“. Terviklikku kostüümi säilinud väikeste katkete põhjal kokku panna ei saa, ent päris palju annab siiski moe, tarbimisharjumuste ja valikute kohta välja lugeda. Ligikaudu 2000 uuritud kangakatkest 16% on säilinud jälgi nende varasemast kasutusest õmbluste, dekoratiivsete lõikeservade ja teiste detailide näol. Arheoloogiliste leidude põhjal saab reaalselt näha rõivastuseks kasutatud kangaid ja nende omadusi, mis kirjalikest ja pildilistest allikatest alati nii selgelt välja ei tule. Mitmesuguste säilinud kinnitusjäljed (nt nööbid) võimaldavad teha järeldusi rõivaste lõigete ja väljanägemise kohta. Uhkelt viimistletud servad ja kaunistused annavad aimu linnaelanike eelistustest ja edevusest. Ettekanne püüab vastata küsimusele, milline oli rõivamood keskaegses Tartus.

 

Kõik oodatud!

23. septembril räägib Mare Rand Adalbert Phillipp Cammererist

Olete oodatud Õpetatud Eesti Seltsi koosolekule, mis toimub kolmapäeval 23. septembril kell 16.15

Lossi 3-406

Mare Rand peab ettekande teemal “Aleksander vaid, ja üksnes tema, lõi Sulle, Dorpat! Sinu noorussära”: Adalbert Philipp Cam(m)erer – Tartu üliõpilasest koolimeheks ja luuletajaks.

Adalbert Philipp Cammerer (25. juuni 1786 Bamberg – 3. juuli 1848 Riia) rändas siiamaile 1808. aastal koos Prantsusmaalt vabanenud vene sõjavangide pataljoniga ja alustas järgmisel aastal õpinguid Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas. Oma teisel õppesemestril kuulas ta ülekaalukalt teoloogiteaduskonna loenguid ja esitas teoloogia alal hõbemedali väärilise võistlustöö. Kolmandal semestril külastas ta äsja pikalt Euroopa-reisilt naasnud professor Morgensterni esteetika- ja arheoloogialoenguid ning õppis seejärel ühe aasta ülikooli juures tegutsevas Õpetajate Instituudis, mis määras ka edasise leivatöö pedagoogina Haminas, Paides, Tallinnas, Riias ja Jekabpilsis.

Juba Saksamaal alanud luuleharrastus sai inspiratsiooni ja õhutust Tartus ja jätkus kogu elu, tänaseks on tema luulelooming unustusse jäänud. Põhjus peitub selle iseloomus ja laadis – üks osa on enamasti oma ajastu aktuaalseid poliitilisi sündmusi peegeldav panegüüriline ajaluule ning teine osa sageli koos adressaatidega kaduv juhuluule. Vaatluse all on Adalbert Cammereri elukäik (tema mälestuste ja arhiiviallikate põhjal) seotuna eriti Tartu ülikooliga ja tema mentori Karl Morgensterniga ning peamiselt esimene pool tema loomingust, mis on tänapäeval enim kättesaadav.

Kõik on oodatud!

 

Konverents „150 aastat seltsiliikumist Eestis“

11. septembril 2015  algusega kell 11

Tartu Ülikooli muuseumi valges saalis

Korraldajad: Vanemuise Selts, Õpetatud Eesti Selts, Tartu Ülikooli muuseum

 

 

11.00-11.10 Konverentsi avamine.

11.10-11.35 Tiit Rosenberg. Eesti seltsiajaloo senisest uurimisseisust.

11.35-12.00 Peeter Järvelaid. Seltsiliikumise õiguslikust taustast.

12.00-12.25 Valter Haamer. „Eesti Postimees“ eesti ühiskonnast aastal 1865.

12.25-12.50 Malle Salupere. J.W. Jannsen kui eesti seltsiliikumise isa.

 

12.50-13.20 Kohvipaus

 

13.20-13.45 Lea Teedmaa. Seltsielust Tartus 1860ndail.

13.45-14.10 Lea Leppik. Vanemuise Selts ja Tartu Ülikool.

14.10-14.35 Kersti Taal. Õpetatud Eesti Seltsi ja Vanemuise Seltsi suhetest.

14.35-15.00 Evald Kampus. Vanemuise selts teiste seltside peres.

Kärt Summataveti ettekanne “Traditsioon? Inspiratsioon! Allikad arhailise kultuuri süvakihtides.”

Näitus “Traditsioon? Inspiratsioon! Inspiratsiooniallikad ja mälumaastikud” on pühendatud meie arhailise kultuuri mentaalsetele süvakihtidele ja hingelistele väärtustele. Eesti kunstis on esivanemate pärandile pühendatud kunstiteoseid loodud juba enam kui sajandi jooksul, kuid iga looja esitab oma suhet pärimusega talle isikupärasel viisil. ERMi näitus tutvustab ehtekunstniku ja disaineri, kunstidoktor Kärt Summataveti autoriloomingut.

Näitusel on eksponeeritud kunstniku joonistused, unikaalehted, innovaatilised ehteseeriad ja moekollektsioonidele disainitud ehtelooming, mis on sündinud vahetus kokkupuutes soome-ugri mütoloogia ja muistsete aegade vaimsust kandva rahvaloominguga. Esmakordselt esitleb kunstnik näitusel ka neid muuseumikogudes säilitatavaid esemeid, rahvaloomingu- ja pärimustekste ning teaduskirjandust, mis on otseselt või kaudselt autori mõtteid ja loomingut inspireerinud või mõjutanud.

Näituse kandvad võtmesõnad on hingelind, ilmapuu, maailma keskpunkt, vägi, kaitse, maa ja ilm ehk teisisõnu – igavikulised ja üldinimlikud väärtused, mille juured asuvad siinsamas – Eestimaal.

Küsimusele, kuidas traditsioon on inspireerinud näituse autorit, on Kärt Summatavet vastanud: „Mind inspireerib pärand sellisena nagu ta mulle tundub, milliseid mõtteid ja kujutluspilte, väärtushinnanguid ja argielust erinevaid kogemusi minu hinges tekitab ning millises võtmes minus tekkivad seosed professionaalse kunsti kaudu väljenduvad.“

Ettekandele järgneb samanimelise näituse külastus.

Üritus toimub koostöös Eesti Rahva Muuseumiga

Seekord on toimumiskohaks Eesti Rahva Muuseumi näitusemaja, J. Kuperjanovi 9.

 

 

20. mail Monika Levkini ettekanne “1947. aasta rahareformist NSV Liidus ja Eesti NSV-s: teostamine ja vastukajad”

Olete oodatud Õpetatud Eesti Seltsi koosolekule, mis toimub kolmapäeval 20. mail kell 16.15

Lossi 3-427

1947. aasta detsembris viidi NSV Liidus läbi rahareform. Rahareformid toimusid pärast sõda enamikus Euroopa riikidest, kuid Jossif Stalini juhitud riigis seoti rahareformiga ka kaardisüsteemi kaotamine. Poliitilise prestiiži saavutamine sundis ruttama. Majanduslikult polnud riik veel selliseks muutuseks valmis, ebakõlad püüti varjutada propagandistliku ilukõnega. Nõukogude Liit oli asunud rakendama rasketööstust eelisarendavat majandusmudelit, kus inimeste esmatarbekaupade vajaduse rahuldamine jäeti tagaplaanile veel pikkadeks aastakümneteks. Ehkki majanduslikus mõttes võis rahareformi lugeda õnnestunuks, tahan näidata toimunud sündmust nö lihtsa inimese tasandilt. Püüan avada reformi ettevalmistamise ja läbiviimisega seotud küsimusi ning anda lühivaate reformi tulemustest nii NSV Liidus tervikuna kui Eesti NSVs.

 

Kõik on teretulnud!

6. mail tutvustab Tõnu Raid oma raamatut “Tartu ajaloolistel linnaplaanidel 1600-2010”

Tegemist on esindusliku väljaandega, mis sisaldab käesoleval hetkel parima valiku Tartu kohta koostatud ajaloolistest linnaplaanidest ja kaartidest ajavahemikust 1600 kuni 2010.
Raamatus on mitmeid Eesti uurijatele senini tundmatuid välismaa arhiividest ning raamatukogudest leitud haruldasi plaane ja kaarte. Kronoloogiliselt esitatud plaane jälgides märkame, kuidas on ajas muutunud nende kunstiline ja tehniline tase, kuidas kajastub neil urbaniseerumisprotsess ja kartograafilise väljenduslikkuse muutumine.
Lisapeatükis on esitatud autori poolt vahepeal juurde avastatud mitme erineva Eesti linna tähelepanuväärsemad ajaloolised linnaplaanid.

Üritus toimub koostöös Eesti Geneoloogia Seltsiga

22.04 Merike Ristikivi ettekanne Eesti naisjuristidest ilmasõja vahelisel perioodil

Ettekanne käsitleb Eesti naisjuristide professionaliseerumisprotsessi kahe maailmasõja vahelisel perioodil. Mitmetes Euroopa riikides oli naiste tulek õigusvaldkonda alanud juba 19. sajandil, samas kaasnes selle protsessiga mitmeid probleeme. Eestis said naiste püüdlused õppida õigusteadust ning asuda õpitud erialal tööle suurema hoo sisse sõdadevahelisel perioodil. Ettekanne keskendubki Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas 1918-1940 õppinud naissoost juuratudengitele ning nende karjääriväljavaadetele. Samuti analüüsin naisjuristide professionaliseerumisprotsessi peamisi tingimusi ja faktoreid, sealhulgas seadusandlust, õigushariduse põhimõtteid, naisliikumise mõjutusi.

8.04 M. Malve ettekanne Narvast leitud luustikest

8. aprillil kell 16.15 Lossi 3-427

Martin Malve ettekanne:

Inimluud Narva Triumfi bastioni alt: kesk- ja varauusaegne kalmistu?

2014. aasta suvel avastati Narva uue piiripunkti hoone ehitamise käigus Triumfi bastioni alt hulgaliselt inimluid. Lisaks leiti kaitserajatiste müüre ning 19.–20. sajandi hoonestuse vundamente. Välitööde käigus selgus, et on satutud kalmistule.

Teada on vaid, et antud paigas oli keskajal kabel, mis asus linnast väljas. Võimalik, et selle juures asus ka matmispaik. Inimluid on selles piirkonnas ka varem leitud, kuid neile toona tähelepanu ei pööratud. Välitööde käigus puhastati välja ja võeti üles ligi 100 luustikku.  Enamasti oli tegemist üksikmatustega, kuid avastati ka mitu massihauda. Lisaks skelettidele leiti üksikuid münte ja osaliselt säilinud hauaplaat.

Ettekanne keskendub üles võetud luustikele. Kõik leitud skeletid analüüsiti põhjalikult, mille käigus tuvastati rohkelt erinevaid haigusi ja traumasid. Erilist tähelepanu pöörati ühishaudades olnud luustikele. Huvitavaks omapäraks oli matusepaigast leitud suur meeste hulk. Mis hädad ja vigastused vaevasid sinna sängitatud inimesi? Kas luustikke analüüsides on võimalik öelda, mis kalmistuga oli tegu? Vastuseid otsitakse ka mitmetele teistele küsimustele.

Kõik huvilised on teretulnud!

25.03 R. Treufeldti ettekanne EV kirdepiiri kindlustamisest

Järgmine Õpetatud Eesti Seltsi koosolek

toimub 25. märtsil kl 16.15

Lossi 3-427

Päevakorras: ROBERT TREUFELDTi ettekanne:

Eesti Vabariigi kirdepiiri kindlustamine 1930. aastatel ehk nn Laidoneri liin.

Eesti vabariik hakkas 1930. aastatel uuesti kindlustama oma idapiiri. Tööd kulgesid küllaltki aeglaselt, ka raskendas töid kirdepiiri kindlustusplaanide reetmine 1938. aastal Nõukogude Liidule.
Alles 1939. aastal leiti vahendeid ja saadi töö käima, et saada piirikindlustised 1942. aastaks valmis. Paraku oli Nõukogude Liidu üks nõue diktaadis Eestile just piirikindlustustööde lõpetamine, mistõttu need lõpetatigi oktoobris 1939.
Kokku jõuti kirdepiirile rajada umbes 50 betoonist kaitseehitist, kuid kavas oli neid rajada umbes 270-280. Sellest hoolimata oli kirdepiir üsna rahuldavalt kindlustatud ning see oleks olnud sügisel 1939 tõsine takistus ähvardava Nõukogude ründe vastu.
Rahvasuus nimetati piirikindlustisi ka Laidoneri liiniks, ehk teistes Euroopa riikides 1930. aastatel rajatud liinide eeskujul. Ametlikult sellist nime ei ole teada, kuid see rahvapärane nimetus iseloomustab üsna hästi Eesti tollaseid sõjalisi võimalusi ja rahva seas nähtud soove Eesti selle võimsuse väljapaistmiseks.

Kõik huvilised on teretulnud!

11.03 Anu Raudsepa ettekanne rahvakunstist ideoloogia kütkes

Järgmine ÕES koosolek toimub

11. märtsil 2015 kell 16.15

Lossi 3-427

Päevakorras:

ANU RAUDSEPP

Rahvarõivad ja esimene Eesti nõukogude üldlaulupidu – rahvakunst ideoloogia kütkes.

Ettekande eesmärk on selgitada nõukogude kultuuripoliitikas printsiibi „vormilt rahvuslik“ rakendamise mehhanismi 1947. aastal toimunud XII üldlaulupeo näitel.

Uudsetel arhiiviallikatel ja kaasaegsel ajakirjandusel baseeruvas uurimuses näidatakse rahvarõivaste kui rahvakunsti sidumist ideoloogiaga ning selle elluviimise kontrollimist riiklikul (EK(b)P Keskkomitee, Eesti NSV Ministrite Nõukogu, XII üldlaulupeo peakomitee ja büroo) ja kohalikul (täitevkomiteede kultuuriosakonnad ja laulupeokomisjonid, rahvamajad) tasandil.

Kõik huvilised on teretulnud!