Järgmine ÕES-i ettekandekoosolek toimub 26. märtsil kl 16.15 Lossi 3-427.

Päevakorras:

ANDRES JÕGAR

“Stalinismiaegsed repressioonid Tartu Õpetajate Instituudis (1946-1953)”.

Ettekande eesmärk on selgitada valdavalt seni kasutamata Eesti Rahvusarhiivi allikate (instituudi õppenõukogu, komsomoli- ja parteikoosolekute protokollid jm) põhjal repressiivseid meetodeid, mida rakendati Tartu Õpetajate Instituudis uue ühiskonna jaoks õpetajate koolitamisel.

Ettekanne keskendub järgmistele küsimustele. Esiteks vaadeldakse märtsiküüditamise eelseid repressioone instituudis aastatel 1947-1949. Põhiküsimusteks on TÕI õpilaste suhtes esitatud ideoloogilised pealekaebused ja kommunistlikku noorsooühingusse vastuvõtmisel välja toodud kandidaatide poliitilise vm sobimatusega seotud probleemid. Teiseks analüüsitakse instituudi õpetajate ja õpilaste küüditamise küsimusi. Kolmandaks käsitletakse EK(b)P Keskkomitee VIII pleenumi arutelu ja seisukohavõtte instituudis ja ajakirjanduses.

Kõik huvilised on teretulnud!

Õpetatud Eesti Seltsi järgmine ettekandekoosolek

toimub 12. märtsil kl 16.15 Lossi 3-427.

Päevakorras:

PEETER JÄRVELAID

Institut de Droit international ja Eesti.

Professor Rein Müllersoni 70. sünnipäevaks.

Ettekande põhipunktid:

1. Institut de Droit international asutamine 1873 ja tema roll maailmas.

2. Eestiga seotud juristid Institut de Droit international liikmetena (A.M.Bulmerincq instituudi 10. president).

3. Rein Müllerson Institut de Droit international liikmena alates 1995.

4. Rein Müllerson kui tuntud jurist ja tundmatu elukäiguga mees. Rein Müllersoni sugupuust.

5. Rein Müllersoni õpetajatest. Akadeemilise karjääri kolm peatust: Moskva, London, Tallinn.

6. Rein Müllerson Eesti Vabariigi asevälisministrina ja eksperdina riigi taastamise ajal.

7. Rein Müllerson ÜRO Inimõiguste komitee liikmena ja ÜRO eksperdina.

8. Rein Müllerson Institut de Droit international presidendina. Tallinna kongress (2015).

Järgmine Õpetatud Eesti Seltsi ettekandekoosolek

toimub kolmapäeval, 26. veebruaril kell 16.15 Lossi 3-427.

Päevakorras ÕES auliikme  KALLE KASEMAA

ettekanne “Araabia tekstide tõlkimisest”.

Oma ettekandes keskendub dr. theol, prof. emer. Kalle Kasemaa peamiselt araabia keele eripäradele, millega tõlkimisel arvestada tuleb: grammatilised iseärasused, araabia keele suur sõnavara, lausestusküsimused, aga ka mõningad stiiliküsimused. Analüüs toetub tekstinäidetele koraanist, mõnedele ajaloolistele ürikutele kui ka tänapäeva araabia kirjandusele.

Kõik huvilised on teretulnud!

Järgmine ÕES ettekandekoosolek on kavas

12. veebruaril Lossi 3-427 kl 16.15.

EVELIN ARUST esineb ettekandega:
“Ene Mihkelsoni varasem luule – retseptsioon ja tekstianalüüs“.

Ene Mihkelsonil täitub tänavu 70. eluaasta. Sel puhul on paslik heita tagasivaade Mihkelsoni loometee algusesse. Ettekanne keskendub luuletaja neljale esimesele luulekogule, milleks on „Selle talve laused“ (1978), „Ring ja nelinurk“ (1979), „Algolekud“ (1980) ning „Tuhased tiivad“ (1982). Ettekanne jaguneb kaheks osaks, millest esimeses käsitletakse Mihkelsoni varasemate luuletuste retseptsiooni ning teises pooles on kõne all kodu kujutamine ja selle tähendus. Kodu, põlvnemisküsimus ning kodu ja tinglikult ka lapsepõlve müümine läbivad teiste teemade kõrval punase niidina Mihkelsoni varasemat, aga mõnevõrra teisenenud kujul ka tema hilisemat loomingut.

Kõik huvilised on teretulnud!

Õpetatud Eesti Seltsi stipendiumi

ÕES-i eelmise 2011. aastaraamatu parima autorina

pälvis TUULI KURISOO

artikli “Ristripatsid Eesti 12.–13. sajandi laibakalmistutes: kas ehted või usu tunnused?” eest.

Palju õnne ja edu edaspidiseks!

Huvilised saavad artikliga tutvuda ka meie kodulehel:

http://www.ut.ee/OES/wp-content/uploads/Kurisoo.pdf

Õpetatud Eesti Seltsi aastakoosolekul 29. jaanuaril 2014
valiti ÕES-i uueks esimeheks õigusajaloo professor Marju Luts-Sootak.

Juhatuse ettepanekul valis üldkoosolek ÕES-i auliikmeteks
dr. hist. Toomas Karjahärmi ja dr. theol, prof. emer. Kalle Kasemaa.

Peatselt on võimalus kuulata ka äsjavalitud auliikmete ettekandeid – Kalle Kasemaa räägib araabia tekstide tõlkimisest 26. veebruaril ja Toomas Karjahärm tutvustab kevadel oma uut raamatut “1905. aasta Eestis: massiliikumine ja vägivald maal”.

Seltsi võeti vastu ka 4 uut tegevliiget:
Mart Kuldkepp, Ründo Mülts, Krista Ojasaar ja Janika Päll.

Aastakoosoleku järel esitleti Õpetatud Eesti Seltsi 2012. aastaraamatut, mis sisaldab teadusartikleid kirjandusteadusest, Toomemäe kujunemislooni, meditsiini- haridus- ja õigusajaloost eesti ajalooni. Vt täpsemalt: http://www.ut.ee/OES/publikatsioonid/

Järgmine ÕES ettekandekoosolek on kavas 12. veebruaril Lossi 3-427 kl 16.15.
EVELIN ARUST esineb ettekandega
“Ene Mihkelsoni varasem luule – retseptsioon ja tekstianalüüs“.

Õpetatud Eesti Seltsi järgmine koosolek toimub

29. jaanuaril kell 16.15 Lossi 3-427.

Päevakorras:

TIIT ROSENBERG

“Virumaa Narva-tagused vallad Eesti Vabariigi piirivalve vaatevinklist.”

Ettekandes antakse lühiülevaade Virumaa Narva-tagustest valdadest ning keskendutakse seejärel Eesti Vabariigi piirivalve rajamisele  seal alates 1923. aasta kevadest kuni 1940. aasta suveni. Käsitletakse piirivalve ja kohalike elanike suhteid, piiririkkumisi ning piirivalve Narva jaoskonna lõigus asetleidnud piirikonflikte EW ja NL vahel.

Kõik huvilised on teretulnud.

Järgneb ÕES-i aastakoosolek:

1. Juhatuse 2013. aasta tegevuse aruanne

2. Revisjonikomisjoni aruanne

3. Esimehe, juhatuse, revisjonikomisjoni valimised

4. Uued liikmed ja auliikmed

5. ÕES-i stipendiumi väljakuulutamine

Õpetatud Eesti Seltsi selle aasta viimane koosolek toimub 4. detsembril Lossi 3-425

ja on pühendatud Lydia Koidula 170. sünniaastapäevale.

PILLE-RIIN LARM esineb ettekandega:

“Lydia Koidula retseptsioon ja müüdi kujunemine”.

Käesoleva aasta jõululaupäeval möödub 170 aastat Lydia Koidula sünnist. Ettekanne kirjeldab sel puhul, kuidas on kujunenud ja muutunud kirjaniku müüt, ning küsib, kes on Koidula nüüd. Selleks tutvustatakse lühidalt Koidula retseptsiooni, olulisemaid uurimusi ja interpretatsioone ning kirjeldatakse tema pärandi ja isiku uurimise praegust seisu. Peale uurijaid seni intrigeerinud teemade viidatakse ka neile, mis avastamist või mõtestamist alles ootavad.

Kõik huvilised on teretulnud!

20. novembril kell 16.15  esineb Õpetatud Eesti Seltsi koosolekul

Lossi 3-425

MEELIS FRIEDENTHAL ettekandega

“Paber ja vesimärgid varauusaegses Eestis”.

Suurem osa teavet mineviku kohta jõuab meieni materiaalsete objektide kaudu – informatsioon esineb alati mingisugusel kandjal. Kõige informatsioonitihedamad allikad hiliskeskaja ja uus­aja kohta leiduvad omakorda paberil: käsikirjadena, joonistena, trükistena. Peale esmase – ja üsna kergesti kättesaadava – paberil loetava teksti või pildi, kannavad selle perioodi käsitsi valmistatud paberid enda sees infot ka nende endi valmistaja kohta. Selliselt saab paberit uurida erinevate meetoditega ja käsitleda seda mitte ainult kui teksti (vms) kandjat vaid ka iseseisva objektina, millel on oma jälgitav ajalugu.

Info paberi ajaloo kohta leidub paberipoognas esiteks vesimärkidena, seejärel ahel- ja ribijoontena, lehe paksusena ja lõpuks paberimassi koostisena. Kõige silmapaistvamateks ja lihtsamini jälgi­tavaks nende andmete hulgas on vesimärgid.

Ettekanne käsitlebki praegu TÜ raamatukogus tehtavat tööd Eesti vesimärkide andmebaasi loomisel.

Kõik huvilised on teretulnud!