6. novembril K. Alttoa ettekanne “Kindluskirik kui redupaik. Müüt või reaalsus?”

Õpetatud Eesti Seltsi järgmine ettekandekoosolek toimub
 
kolmapäeval, 6. novembril kell 16.15 Lossi 3-425.
 
Päevakorras KAUR ALTTOA ettekanne:
“Kindluskirik kui redupaik. Müüt või reaalsus?”

1940. aastal tõstatas Armin Tuulse esmakordselt küsimuse kindluskirikutest Eestis. Muu hulgas osutas ta võimalusele, et kiriku võlvipealset võidi kasutada hädaohu korral redupaigana. Sellele viitavat ennekõike põrandapinnast kõrgemal algavad trepikäigud: sinna pääses kerge redeliga, mida varjuja sai enda järel üles tõmmata. See seisukoht on järgnevalt leidnud üldist aktsepteerimist.

Ettekandes vaadeldakse nimetatud teooria paikapidavust.

Kõik huvilised on teretulnud!

30. oktoobril M. Kuldkepa ettekanne

ÕES järgmine ettekandekoosolek toimub

30. oktoobril kell 16.15

Lossi 3-425.

Päevakorras:
MART KULDKEPP

Eesti Vabadussõja vabatahtlike värbamisest Rootsis 1919. aasta alguskuudel.

Ettekanne räägib Eesti vabadussõja vabatahtlike värbamisest Rootsis. Käsitletakse värbamisega seotud läbirääkimisi, erinevaid vastavasisulisi plaane, Rootsi avalikkuse reaktsiooni ja Eesti võimude suhtumist. Kogu lugu varjutavad mitmesuunalised kahtlused ja intriigid, taustaks Rootsi ametlik välispoliitiline osavõtmatus.

Kõik huvilised on teretulnud!

ÕESi järgmised ettekandekoosolekud

Õpetatud Eesti Seltsi järgmised ettekandekoosolekud on:

30.10. MART KULDKEPP: “Eesti Vabadussõja vabatahtlike värbamisest Rootsis 1919. aasta alguskuudel.”

06.11 KAUR ALTTOA: “Kindluskirik kui redupaik. Müüt või reaalsus?”

20.11 MEELIS FRIEDENTHAL: “Paber ja vesimärgid varauusaegses Eestis”

04.12 PILLE-RIIN LARM: Lydia Koidula 170. Koidula muutuv retseptsioon (müüdi kujunemine) ja selle kriitika.

Kõik huvilised on oodatud!

9. oktoobril Anti Lillaku ettekanne setode päritolust

Järmine ÕES ettekandekoosolek toimub

9. oktoobril kell 16.15 Lossi 3-425.

Esineb ANTI LILLAK ettekandega:

Setode päritolust. Senised seisukohad ja edasised probleemid

Eesti ja Venemaa vahel olevate setode omanäoline kultuur on juba pea kahesaja aasta jooksul köitnud haritlaste ja teadlaste tähelepanu. Nii leidub ka arvukalt arvamusi seto rahva ja nende kultuuri kujunemise kohta. Seisukohad jagunevad peamiselt kaheks – ühed peavad setosid vanaks põlisrahvaks, teiste meelest on aga tegemist mõnesaja aasta eest Liivimaalt Petseri kloostri ümbrusesse pagenud talupoegade järeltulijatega. Ettekanne tutvustab eri poolte argumente ning arutleb, kuhu liikuda seto rahva ja kultuuri kujunemisloo uurimises edasi.

Kõik huvilised on teretulnud!

Vene keskvalitsuse kartulikampaania Eesti- ja Liivimaal 1840. aastatel.

2. oktoobril kell 16.15 Lossi 3-425

MARTEN SEPPELi ettekanne:

Vene keskvalitsuse kartulikampaania Eesti- ja Liivimaal 1840. aastatel.

Euroopas kartuli levimise üheks peamiseks tõukejõuks oli 18. sajandil tekkinud usk kartulisse, kui pääseteesse sagedaste viljaikalduste vastu. Vajadus tegeleda lahenduste leidmisega viljaikaldustest tingitud probleemidega oli pidevalt aktuaalne küsimus Peterburi jaoks, kuna kogu Venemaa ulatuses tabas viljaikaldus ühte või teist piirkonda impeeriumis veel 19. sajandi keskelgi praktiliselt igal aastal. Juba Katariina II ajal 1765. aastal väljastatud korralduses on kartulikasvatuse sisseviimise eesmärgina otseselt rõhutatud suurt kasu ja kindlust, mida võib kartulile panna viljaikalduste ja leivapuuduste puhkudel. Ka Balti provintsides propageeriti juba 18. sajandi teisel poolel ning läbi kogu 19. sajandi esimese poole kartulit kui head lahendust iga-aastastele talupoegade näljahädadele. Nõnda asus 1840. aastal ka Nikolai I toetama mõtet, et kartul oleks universaalseks lahenduseks näljahädade vastu. Ettekanne vaatleb 1840. aastate kartulipropaganda eesmärke, vahendeid ja tulemusi nii Vene impeeriumis kui lähemalt Eesti- ja Liivimaal.

Kõik huvilised on oodatud!

25.09 Krista Ojasaare ettekanne: Tartu “Kirjandusmaja” ja kultuurkapital.

Olete oodatud Õpetatud Eesti Seltsi ettekandekoosolekule
25. septembril kell 16.15 Lossi 3-425.
Esineb Krista Ojasaar ettekandega
Tartu “Kirjandusmaja” ja kultuurkapital.
Kirjanduse Majata on Tartu kirjanduselu raske ette kujutada. Kuidas kirjarahvas endale maja sai, sellest räägibki ettekanne. Oli see hästi kavandatud afäär, soodsate olude ärakasutamine või õnnelik juhus?
Kõik huvilised on teretulnud!

ÕES ajalooga seotud ekskursioon 21. septembril

Olete lahkesti oodatud Õpetatud Eesti Seltsi 175. aastapäeva puhul korraldatavale kultuuriloolisele, ÕES-iga seotud isikuid käsitlevale ekskursioonile
21. septembril algusega kell 8.00 Vanemuise ülemises parklast (tagasi umbes kl 20.00).
Ekskursiooni marsruut:
Põlva – Schwartzi ja Oldekopi hauad
Himmastesse – J. Hurda sünnikodus räägib meile Hurda õepojapoja tütar Liina Kähr.
Võru – Kreutzwaldi muuseum.

Vastseliinas – linnuse ja väikese muuseumi tutvumine. ÕESi liikmetest G. von Liphart, pastorid Masingud, arst Th. Mühlental.

Rõuge – ÕES esimees C. Reinthal.
Rõuges läheme kindlast ka arheoloogiaüliõpilaste poolt ehitatud muinasmajja ja kui aega on, siis ka linnamäele.
Ekskursiooni juhivad Kersti Taal, Uuno Ojala ning Tiit Rosenberg.
Kui kellelgi on veel huvitavat infot mainitud isikute kohta, siis saab kindlasti teadmisi ka teistega jagada.
Pereliikmed või sõbrad võib kaasa võtta.
Samuti palutakse arvestada oma söögikotiga. Arvatavasti on küll ka väike poepeatus ja kui on ilus ilm, saab kas Vastseliinas või Rõuges piknikku pidada ja muidugi ka infot jagada.
Ekskursiooni maksumus on 10 eurot.
Palun teatada oma osalusest kersti.taal@ut.ee 19. septembriks.

ÕES alustab ettekandekoosolekutega 11. septembril

Head Õpetatud Eesti Seltsi liikmed ja teised huvilised!
Alustame oma ettekandekoosolekutega 11. septembril kell 16.15 Lossi 3-425.
Esineb DOROHTEE M. GOEZE
ettekandega “Kultuurivahendus külma sõja aegsel perioodil. Otto A. Webermann – biograafia Eesti ja Saksamaa vahel”.
Ettekanne tegeleb ühe eesti biograafiaga ja vaatleb ka, milline kultuuri- ja teadusvahendus külma sõja tingimuste võimalik oli.
Otto A. Webermann oli eestlane, kes tuli 1944 teadlasena Saksamaale. Pärast sõda valis ta Saksamaa oma uueks kodumaaks. Niisiis oli ta eesti teadlane paguluses, kes tegeles Saksamaal oma teadusaladega: eesti kirjandus, ajalugu ning kultuuriajalugu. Ta tegeles enda uurimistööga, aga jagas ka informatsiooni teadlastega kas Saksamaal, paguluses (USAs / Rootsis) või oma kodumaal Eestis.
Kõik on teretulnud kuulama!

 

 

22. mail K. Rattuse ettekanne ERMi uuest püsinäitusest

22. mail kell 16.15 Lossi 3-425

esineb Kristel Rattus ÕES koosolekul ettekandega

„ERMi uue Eesti kultuuriloo püsinäituse „Eestimaa kahekõned“ ettevalmistamine“.

Eesti Rahva Muuseumile maja ehitamine on seisnud päevakorral muuseumi tegevuse alguspäevist peale. 20. sajandi jooksul toimus tervenisti neli sellesisulist algatust ning 2005. aastal, mil ERM koostöös Kultuuriministeeriumi ja Eesti Arhitektide Liiduga kuulutas välja ERMi uue peahoone rahvusvahelise arhitektuurivõistluse, oli tegemist juba viienda katsega.

Vaatamata ebakindlusele Eesti Rahva Muuseumi uue hoone rahastamise osas, alustati tulevasse hoonesse püsinäituste planeerimist üsna pea pärast arhitektuurivõistluse tulemuste selgumist. Kavandatavaid püsinäitusi on tegelikult kaks: Eesti kultuuriloo näitus Eestimaa kahekõned ning soomeugri kultuuride näitus Uurali kaja. Ettekanne käsitleb Eesti kultuuriloo püsinäituse Eestimaa kahekõned ettevalmistamist, annab ülevaate näituse lähtealustest ja ülesehitusest, selle koostamise meetoditest, koostööst eri elualade inimestega, aga ka kuraatorite ees seisnud valikutest ja piirangutest ning kirjeldab lühidalt olukorda ja väljakutseid, mis seisavad kuraatorite ees praegu.

Kõik huvilised on lahkesti oodatud!

8. mail E. Tammiksaare ettekanne põlevkivitööstusest Eestis

Järgmine Õpetatud Eesti Seltsi  ettekandekoosolek toimub
8. mail kell 16.15 Lossi 3-425.
ERKI  TAMMIKSAAR esineb ettekandega

“Põlevkivitööstuse sünd Eestis”.

Ettekandes räägitakse sellest, miks tekkis huvi põlevkivi vastu nii hilja
ja mis asjaolud võimaldasid Venemaa turust äralõigatud Eesti
põlevkivitööstusel ellu jääda ja edasi areneda. Pole kahtlust, et ilma Vene
uuringuteta poleks Eesti põlevkivitööstust üldse tekkinud, 1920. Aastatel
oli aga Eesti kahtlemata juhtiv riik põlevkivi tootmise ja uurimise alal
maailmas.

Kõik huvilised on oodatud!