Õpetatud Eesti Seltsi aastakoosolekul 29. jaanuaril 2014
valiti ÕES-i uueks esimeheks õigusajaloo professor Marju Luts-Sootak.

Juhatuse ettepanekul valis üldkoosolek ÕES-i auliikmeteks
dr. hist. Toomas Karjahärmi ja dr. theol, prof. emer. Kalle Kasemaa.

Peatselt on võimalus kuulata ka äsjavalitud auliikmete ettekandeid – Kalle Kasemaa räägib araabia tekstide tõlkimisest 26. veebruaril ja Toomas Karjahärm tutvustab kevadel oma uut raamatut “1905. aasta Eestis: massiliikumine ja vägivald maal”.

Seltsi võeti vastu ka 4 uut tegevliiget:
Mart Kuldkepp, Ründo Mülts, Krista Ojasaar ja Janika Päll.

Aastakoosoleku järel esitleti Õpetatud Eesti Seltsi 2012. aastaraamatut, mis sisaldab teadusartikleid kirjandusteadusest, Toomemäe kujunemislooni, meditsiini- haridus- ja õigusajaloost eesti ajalooni. Vt täpsemalt: http://www.ut.ee/OES/publikatsioonid/

Järgmine ÕES ettekandekoosolek on kavas 12. veebruaril Lossi 3-427 kl 16.15.
EVELIN ARUST esineb ettekandega
“Ene Mihkelsoni varasem luule – retseptsioon ja tekstianalüüs“.

Õpetatud Eesti Seltsi järgmine koosolek toimub

29. jaanuaril kell 16.15 Lossi 3-427.

Päevakorras:

TIIT ROSENBERG

“Virumaa Narva-tagused vallad Eesti Vabariigi piirivalve vaatevinklist.”

Ettekandes antakse lühiülevaade Virumaa Narva-tagustest valdadest ning keskendutakse seejärel Eesti Vabariigi piirivalve rajamisele  seal alates 1923. aasta kevadest kuni 1940. aasta suveni. Käsitletakse piirivalve ja kohalike elanike suhteid, piiririkkumisi ning piirivalve Narva jaoskonna lõigus asetleidnud piirikonflikte EW ja NL vahel.

Kõik huvilised on teretulnud.

Järgneb ÕES-i aastakoosolek:

1. Juhatuse 2013. aasta tegevuse aruanne

2. Revisjonikomisjoni aruanne

3. Esimehe, juhatuse, revisjonikomisjoni valimised

4. Uued liikmed ja auliikmed

5. ÕES-i stipendiumi väljakuulutamine

Õpetatud Eesti Seltsi selle aasta viimane koosolek toimub 4. detsembril Lossi 3-425

ja on pühendatud Lydia Koidula 170. sünniaastapäevale.

PILLE-RIIN LARM esineb ettekandega:

“Lydia Koidula retseptsioon ja müüdi kujunemine”.

Käesoleva aasta jõululaupäeval möödub 170 aastat Lydia Koidula sünnist. Ettekanne kirjeldab sel puhul, kuidas on kujunenud ja muutunud kirjaniku müüt, ning küsib, kes on Koidula nüüd. Selleks tutvustatakse lühidalt Koidula retseptsiooni, olulisemaid uurimusi ja interpretatsioone ning kirjeldatakse tema pärandi ja isiku uurimise praegust seisu. Peale uurijaid seni intrigeerinud teemade viidatakse ka neile, mis avastamist või mõtestamist alles ootavad.

Kõik huvilised on teretulnud!

20. novembril kell 16.15  esineb Õpetatud Eesti Seltsi koosolekul

Lossi 3-425

MEELIS FRIEDENTHAL ettekandega

“Paber ja vesimärgid varauusaegses Eestis”.

Suurem osa teavet mineviku kohta jõuab meieni materiaalsete objektide kaudu – informatsioon esineb alati mingisugusel kandjal. Kõige informatsioonitihedamad allikad hiliskeskaja ja uus­aja kohta leiduvad omakorda paberil: käsikirjadena, joonistena, trükistena. Peale esmase – ja üsna kergesti kättesaadava – paberil loetava teksti või pildi, kannavad selle perioodi käsitsi valmistatud paberid enda sees infot ka nende endi valmistaja kohta. Selliselt saab paberit uurida erinevate meetoditega ja käsitleda seda mitte ainult kui teksti (vms) kandjat vaid ka iseseisva objektina, millel on oma jälgitav ajalugu.

Info paberi ajaloo kohta leidub paberipoognas esiteks vesimärkidena, seejärel ahel- ja ribijoontena, lehe paksusena ja lõpuks paberimassi koostisena. Kõige silmapaistvamateks ja lihtsamini jälgi­tavaks nende andmete hulgas on vesimärgid.

Ettekanne käsitlebki praegu TÜ raamatukogus tehtavat tööd Eesti vesimärkide andmebaasi loomisel.

Kõik huvilised on teretulnud!

ÕES järgmine ettekandekoosolek toimub

30. oktoobril kell 16.15

Lossi 3-425.

Päevakorras:
MART KULDKEPP

Eesti Vabadussõja vabatahtlike värbamisest Rootsis 1919. aasta alguskuudel.

Ettekanne räägib Eesti vabadussõja vabatahtlike värbamisest Rootsis. Käsitletakse värbamisega seotud läbirääkimisi, erinevaid vastavasisulisi plaane, Rootsi avalikkuse reaktsiooni ja Eesti võimude suhtumist. Kogu lugu varjutavad mitmesuunalised kahtlused ja intriigid, taustaks Rootsi ametlik välispoliitiline osavõtmatus.

Kõik huvilised on teretulnud!

Õpetatud Eesti Seltsi järgmised ettekandekoosolekud on:

30.10. MART KULDKEPP: “Eesti Vabadussõja vabatahtlike värbamisest Rootsis 1919. aasta alguskuudel.”

06.11 KAUR ALTTOA: “Kindluskirik kui redupaik. Müüt või reaalsus?”

20.11 MEELIS FRIEDENTHAL: “Paber ja vesimärgid varauusaegses Eestis”

04.12 PILLE-RIIN LARM: Lydia Koidula 170. Koidula muutuv retseptsioon (müüdi kujunemine) ja selle kriitika.

Kõik huvilised on oodatud!

Eesti ja Venemaa vahel olevate setode omanäoline kultuur on juba pea kahesaja aasta jooksul köitnud haritlaste ja teadlaste tähelepanu. Nii leidub ka arvukalt arvamusi seto rahva ja nende kultuuri kujunemise kohta. Seisukohad jagunevad peamiselt kaheks – ühed peavad setosid vanaks põlisrahvaks, teiste meelest on aga tegemist mõnesaja aasta eest Liivimaalt Petseri kloostri ümbrusesse pagenud talupoegade järeltulijatega. Ettekanne tutvustab eri poolte argumente ning arutleb, kuhu liikuda seto rahva ja kultuuri kujunemisloo uurimises edasi.

Kõik huvilised on teretulnud!

2. oktoobril kell 16.15 Lossi 3-425

MARTEN SEPPELi ettekanne:

Vene keskvalitsuse kartulikampaania Eesti- ja Liivimaal 1840. aastatel.

Euroopas kartuli levimise üheks peamiseks tõukejõuks oli 18. sajandil tekkinud usk kartulisse, kui pääseteesse sagedaste viljaikalduste vastu. Vajadus tegeleda lahenduste leidmisega viljaikaldustest tingitud probleemidega oli pidevalt aktuaalne küsimus Peterburi jaoks, kuna kogu Venemaa ulatuses tabas viljaikaldus ühte või teist piirkonda impeeriumis veel 19. sajandi keskelgi praktiliselt igal aastal. Juba Katariina II ajal 1765. aastal väljastatud korralduses on kartulikasvatuse sisseviimise eesmärgina otseselt rõhutatud suurt kasu ja kindlust, mida võib kartulile panna viljaikalduste ja leivapuuduste puhkudel. Ka Balti provintsides propageeriti juba 18. sajandi teisel poolel ning läbi kogu 19. sajandi esimese poole kartulit kui head lahendust iga-aastastele talupoegade näljahädadele. Nõnda asus 1840. aastal ka Nikolai I toetama mõtet, et kartul oleks universaalseks lahenduseks näljahädade vastu. Ettekanne vaatleb 1840. aastate kartulipropaganda eesmärke, vahendeid ja tulemusi nii Vene impeeriumis kui lähemalt Eesti- ja Liivimaal.

Kõik huvilised on oodatud!