Järgmine Õpetatud Eesti Seltsi koosolek toimub kolmapäeval, 01. novembril, kell 16.15 ruumis: Jakobi 2-224 Ettekande peab Reet Bender teemal “Mäng ja mälu: baltisaksa mälupaigad Otto Pirangi kaardimängus “Baltisches Heimatquartett”” Eesti mälupaikadest (sks. Erinnerungsort, Gedächtnisort, pr. les lieux de mémoire) – kollektiivses mälus erilise tähenduse ning laetusega objektidest, tekstidest, sündmustest – on uurijate poolt lähemat vaatlemist leidnud näiteks Tallinna kilukarbisiluett (Undusk) või Tartu ülikool […]

Järgmine Õpetatud Eesti Seltsi koosolek toimub kolmapäeval, 18. oktoobrill kell 16.15 Sellest semestrist toimuvad ÕES koosolekud uues ruumis: Jakobi 2-224 Ettekande peab Hillar Toomiste teemal “Kellele oli Eesti fosforiit kasulik 1920-1940?” Iseseisvunud Eesti tähtsaim majandusharu oli põllumajandus, mille tootlikkus oli sõja-aastatel langenud. 1920. aastal asutatud OÜ Eesti Vosvoriit (alates 1923 AS) eesmärk oli hakata Jõelähtme vallas Ülgasel kaevandama […]

Kahjuks jääb 04. oktoobril Maarja Hollo ettekanne ära. Järgmine ÕES ettekanne toimub 18. oktoobril kell 16.15 Jakobi 2-224, päevakorras Hillar Toomiste ettekanne “Kellele oli Eesti fosforiit kasulik 1920-1940”.

Järgmine Õpetatud Eesti Seltsi koosolek toimub kolmapäeval, 04. oktoobril kell 16.15 Jakobi 2-224 Ettekande peab Maarja Hollo teemal “Trauma poeetika Bernard Kangro luules” Oma ettekande sissejuhatuses räägin lühidalt traumateooriast ja selle võimalustest kirjanduse uurimisel. Ettekande põhiosas käsitlen Bernard Kangro luuletusi, mis annavad edasi traumaatilisi kogemusi ja nende mäletamist. Vaatlen lähemalt seda, milliseid kujundeid, motiive ja teemasid Kangro […]

Selle sügise esimene Õpetatud Eesti Seltsi koosolek toimub kolmapäeval, 20. septembril kell 16.15 Sellest aastast toimuvad ÕES koosolekud uues ruumis: Jakobi 2-224 Ettekande peab Maarja Olli teemal “Identiteet rooma rauaajal (50–450 pKr) Aakre ja Viimsi tarandkalmete näitel” Identiteet on väga laialt kasutatud mõiste, nii igapäevaelus kui teaduses. Identiteet hõlmab endas inimeste või esemete sarnasusi ja […]

Selle semestri viimane Õpetatud Eesti Seltsi koosolek toimub 17. mail kell 16.15, Lossi 3-406 Ettekande peab Andreas Allik teemal “Ajaloolises Vändra kihelkonnas asunud klaasikodade pudelipitserid 19. aastasaja esimesel poolel. Väike ülevaade Tartust teadaolevate klaasimärkide põhjal”. Oma ettekandes plaanin anda põgusa ülevaate ajaloolises Vändra kihelkonnas (sks. Kirchspiel Fennern) 19. sajandi esimesel poolel tegutsenud klaasikodadest, see tähendab nii Keppo, […]

Järgmine Õpetatud Eesti Seltsi koosolek toimub 03. mail kell 16.15, Lossi 3-406 Ettekande peab Tõnu Viik teemal “Viimsi poolsaare koha- ja isikunimed keskaegse rootsi asustuse näitajatena”. Olen veidi uurinud oma kodukoha – Viimsi poolsaare – kohanimesid ja nende päritolu, ennekõike just sellepärast, et vanad nimed kipuvad kaduma, küladest rääkimata. Sajandeid vanu külanimesid ei kasutata enam, vaid kõik […]

Järgmine Õpetatud Eesti Seltsi koosolek toimub 19. aprillil kell 16.15, Lossi 3-406. Ettekande peab Madis Maasing teemal “Tartu piiskopkonna pärandi probleem Liivimaa sõja alguses”. 1558. aasta juulis langes Tartu Vene tsaari vägede valdusesse, misjärel sai sellest Ivan IV olulisim tugipunkt Liivimaal. Teised liivimaalased ei leppinud siiski sugugi ei linna ega piiskopkonna kaotamisega, vaid püüdsid neid veel […]

 Järgmine Õpetatud Eesti Seltsi koosolek toimub 05. aprillil kell 16.15, Lossi 3-406 Ettekande peab Märt Uustalu teemal ” Liivimaa riigimõisate rentnikest 1811-1909: muutused ja peamised arengujooned“. Kui eramõisate omandisuhteid on võrdlemisi palju uuritud, siis riigimõisate rentnikud on teema, mis on oluliselt vähem tähelepanu pälvinud. 19. sajandil toimusid Liivimaa kroonumõisates mitmed olulised muutused. Ehkki rüütelkond kaitses oma ainuõigust […]

Järgmine Õpetatud Eesti Seltsi koosolek toimub 22. märtsil kell 16.15, Lossi 3-406. Ettekande peab Kaur Alttoa teemal “Kus ikka asus Wemela kihelkond?“ Hermann Hildebrand (1843-1890) on avaldanud raamatutäie Varikanis leiduvaid Vana-Liivimaa teemalisi materjale. Ühes 1319. aasta ürikus figureerib ka Tartu piiskopi diötseesis asuv Wemela kirik. Üksmeelse arvamuse kohaselt on tegemist Laiuse kihelkonnaga – Eesti ajalooteaduses põlistus […]