Õpetatud Eesti Selts kuulutab välja stipendiumikonkursi ÕES 2010 (Tartu 2011) aastaraamatu parima artikli autorile. Artiklite elektroonilised versioonid on kättesaadavad: http://www.ut.ee/OES/publikatsioonid/ Stipendiumi määramine kuulutatakse välja ÕES aastakoosolekul 2013. jaanuaris. Kandidaate esitada või ise kandideerida parima artikli preemiale saab 27. detsembrini aadressil Õpetatud Eesti Selts, Lossi 3-421, 51003 Tartu või kadi.kass@ut.ee Vt ka stipendiumi statuut: OES stipendiumi […]

Õpetatud Eesti Seltsi selle aasta viimane ettekandekoosolek toimub 12. detsembril kell 16.15 Lossi 3-426. Päevakorras MALLE SALUPERE “Kultuuriloolisi vaatlusi Tartu teljel” raamatu esitlus. Kõik huvilised on teretulnud!  

Rahvusülikooli 93. aastapäevale mõeldes toimub Õpetatud Eesti Seltsi järgmine ettekandekoosolek 28. novembril kl 16.15 Lossi 3-217. Päevakorras  LEA LEPPIKu ettekanne: “Sotsiaalne mobiilsus kõrghariduse kaudu 19. sajandil.” Eestlane öeldakse olevat haridususku. Miks see nii on? Võib vist julgelt öelda, et selle nähtuse juured on vähemalt ülemöödunud sajandis. 19. sajandi alguses oli meil tegu veel klassikalise seisusliku […]

ÕES järjekordne ettekandekoosolek toimub 14. novembril kell 16.15 Lossi 3-217. Päevakorras REBEKKA LOTMANi ettekanne: 19. sajandi eesti sonett: aeg ja ruum. Kui sonett 1230. aastatel Jacopo da Lentini poolt Sitsiilias, Federico II õukonnas leiutati, kuulutas see täiesti uue ning siiani Lääne kultuuris valitseva luuletraditsiooni sündi. Nimelt kui varem oli luule seotud avalike ettekannetega, näiteks trubaduuride […]

Õpetatud Eesti Seltsi järjekordne ettekandekoosolek toimub 31. oktoobril kell 16.15 Lossi 3-217. Esineb JÜRGEN BEYER ettekandega: “Mereröövlite panus Johann Fischeri kirjastustegevusele varauusaegses jututraditsioonis”. Liivimaa kindralsuperintendent Johann Fischer asutas Riias trükikoja, mille trükkaliks sai Johann Georg Wilcken. Kaks (kolm) mahukamat teost, mis seal valmisid, olid lätikeelne Uus Testament (1685), tartukeelne Uus Testament (1686) ja lätikeelne Vana […]

Õpetatud Eesti Seltsi koosolek toimub kolmapäeval, 17. oktoobril kell 16.15 Lossi 3-217. Esineb Kairit Kaur ettekandega: “Kes oli Liivimaa luuletajanna preili von Graf?” Keele ja Kirjanduse baltisaksa kirjakeele erinumbris (KK 2011/8-9) ilmunud artiklis Baltisaksa naiste esimesed luulekogud ja –põimikud vaatles autor kolme 1780. aasta paiku ilmunud anonüümset luulekogu. Kui kahe esimese puhul olid autorid ja nende […]

Kõik huvilised on teretulnud Õpetatud Eesti Seltsi ettekandekoosolekule 19. septembril kell 16.15 Lossi 3-217. Päevakorras:   Tõnu Raid “Tartu linnaplaanidest 1600-2010”. Esmakordselt on tehtud katse saada süstemaatiline ülevaade maailma erinevates arhiivides, raamatukogudes ja muuseumites laiali asuvatest Tartu linna plaanidest. Ettekanne on omakorda ülevaade tehtud töö tulemustest. Järgmine ÕES ettekandekoosolek toimub 17.  oktoobril, Kairit Kaur kõneleb siis baltisaksa naiskirjanikest .

Õpetatud Eesti Seltsil on rõõm alustada akadeemilist aastat ettekandekoosolekuga: 5. septembril kell 16.15 Lossi 3-425 esineb Janika Päll ettekandega „Vale toel ei kõnet ma värvi“,  vaid  tõtt räägin, nii nagu käsib mind rinnus hing.  Tartu humanistide juhuluule ja kreeka keel:  mõtteterast dissertatsioonini. Kõigepealt kõneleb ettekandja 17. sajandil Tartus humanistide kreeka keeles kirjutatud tekstide korpusest. Edasi keskendub  […]

Õpetatud Eesti Seltsi selle semestri viimane ettekandekoosolek toimub kolmapäeval, 16. mail kell 16.15 Lossi 3-427. Päevakorras Pille-Riin Larmi ettekanne “Epigonismist 19. sajandi lõpu eesti kirjanduses”. Ehkki kirjandusteaduses saab rääkida epigonismist kui nähtusest üldiselt, iseloomustab originaalsuse probleem teatud perioode rohkem kui teisi. Neist ühe, 19. sajandi lõpu eesti kirjanduselu kirjeldades on kanoniseeritud eelarvamuslik ”epigonismi” mõiste. Ettekanne […]

Õpetatud Eesti Seltsi järgmine ettekandekoosolek toimub kolmapäeval, 25. aprillil kell 16.15 Lossi 3-427. Päevakorras TIIT ROSENBERGi ettekanne: Eesti Vabariigi 1919. aasta maareform Virumaa Narva-tagustes valdades. Kõik huvilised on oodatud! Teesid: 1. Maareformi läbiviimine Virumaa Narva-tagustes valdades oli üks olulisemaid meetmeid selle ala integreerimiseks Eesti Vabariiki. Maareformi põhisisuks oli maakasutuse ümberkorraldamine talundipõhiseks samadel alustel eesti alaga […]