Esineja haigestumise tõttu jääb kahjuks homne ettekanne ära. Järgmine koosolek toimub 04. aprillil. Siis peab ettekande Maarja Hollo teemal “Traumast romaanini: Salme Ekbaumi dokumentaalromaanist “Ristitants””.

Järgmine Õpetatud Eesti Seltsi koosolek toimub kolmapäeval, 21. märtsil 2018 kell 16.15 Jakobi 2-224.

Ettekande peab Janika Kronberg teemal “Ühest Peer Gynti kehastumisest eesti kultuuriloos”

Norra kirjaniku Henrik Ibseni (1828–1906) näidend „Peer Gynt“ (1867) on mõjutanud eesti kultuurilugu mitmeti: ilmunud on kaks tõlget (M. Under 1927, R. Hanso ja P.-E. Rummo 2017), lavale toodud kümmekond lavastust, leidub rohkesti allusioone eesti kirjanike loomingus, Fr. Tuglase (1886–1971) tutvustav ja kaasaelav esseistika, mille kõige tulemusena Ibsen tõusis ka tema muud loomingut silmas pidades juba 1920. aastail peaaegu kultusautori staatusesse.

Oma ettekandes püüan jälgida „Peer Gynti“ toel Fr. Tuglase lähedase kaasvõitleja ja kolleegi Karl Ast Rumori (1886–1971) elu – alates kirjaniku alter ego võrdlemisest Peer Gyntiga kirjanik Rumori novellis „Kuldlind“ (1928), mida omakorda kinnistas kollegiaalne ja sõbralik kriitika, kuni müütilise kangelase eluseikade rõhutatud ja poeetiliselt liialdatud äratundmise ja omaksvõtu kodanik Asti hilisemas biograafias. Vastuseid otsida võiks järgmistele küsimustele: Kuidas kujuneb kirjanduslik kangelane? Kuidas mõjutab kirjandus kirjaniku omamüüdi loomist? Kuidas ja milliseid õigustusi annab kirjandusteos inimese eluloole ja käitumismustritele?    
Kõik oodatud!

 järgmine Õpetatud Eesti Seltsi koosolek toimub kolmapäeval, 07. märtsil 2018 kell 16.15 Jakobi 2-224.

Ettekande peab Karin Visnapuu teemal “Riigikohtu kontroll maareformi teostamise üle Eesti Vabariigi esimesel iseseisvusperioodil”

Pärast iseseisvumist 24. veebruaril 1918. aastal, seisis vastloodud Eesti Vabariigil ees ülesanne ehitada üles kaasaegsetele euroopalikele nõuetele vastav demokraatlik õigusriik ning kindlustada selle püsimajäämine. Seega hakati kiirelt peale seadusandliku protsessiga. On selge, et prioriteediks oli põhiseaduse kui rahvusliku õiguskorra tippakti loomine, kuid juba manifestis kõigile Eestimaa rahvastele sätestati, et põhiseaduse kehtestamise kõrval oli Ajutise Valitsuse ülesandeks lahendada maaküsimus.

1919. aasta 10. oktoobril kehtestatud maaseadusest pidi saama maareformi alusakt. Tegelikkuses oli maaseaduses mitmed puudujäägid, mida ei suudetud lahendada ka sellele järgnenud rakendusaktidega. Sel põhjusel oli just kohtute ülesandeks norme tõlgendada ning moodustada oma praktikaga maareformi sisu. Kohtupraktika uurimine aitab välja selgitada, kuidas praktika mõjutas seadusandlust, kas ja mil moel täitis see seadusandja poolt jäetud lüngad õiguses ning mil määral ja kuidas teostas kohus kontrolli haldusorganite üle.

Käesolev ettekanne keskendub Eesti kõrgeima kohtu, Riigikohtu, rollile maareformi läbiviimisel.
Kõik oodatud!

1926. aastal avastas arheoloog Harri Moora välitööde käigus inimluude kogumi üheskoos üksikute loomaluudega. Leitud kogum sai nime Sope I ning arheoloogi hinnangul oli tegu nöörkeraamika perioodil elanud inimese säilmetega. Ehkki aja möödudes on Sope skelett teataval määral olnud erinevate teadlaste huviorbiidis, ei ole see olnud ühegi interdistsiplinaarse uurimustöö keskmes. Nüüd, umbkaudu 90 aastat pärast säilmete avastamist, oleme otsustanud Sope I leiukogumit detailsemalt uurida. Töö käigus tegime luude osteoloogilise analüüsi, määrasime kogumis olnud loomaluud ja loomaluudest esemed, dateerisime inimluud ning võtsime nii vana DNA kui ka stabiilsete isotoopide proovid ning rekonstrueerisime Sope indiviidi näo. Ühtlasi analüüsisime luude paiknemist leitud kogumis, et saada andmeid matusekombestiku kohta.

Tehtud töö tulemusena saame esitada Sope idiviidi loo – me teame tema vanust ja sugu ning saame anda hinnangu tema tervisele, võime rääkida tema päritolust ja toidulauast ja saame esitada tema surmale järgnenud üllatavalt keeruka sündmuste ahela.

Järgmine ÕES koosolek toimub kolmapäeval, 07. veebruaril 2018 kell 16.15 Jakobi 2-224.

Vanuatu on saarestik, mis asub Vaikses ookeanis Melaneesias. Vanuatule Vaiksest ookeanist eraldatud piirkond piirneb põhjas Saalomoni saarte, lõunas Uus-Kaledoonia, edelas Austraalia ja läänes Paapua Uus-Guinea merealaga.

Pealinn Port Vila. Raha Vanuatu vatu.

Riigikeeled inglise keel, prantsuse keel ja bislama keel. Kõige õnnelikumaks kohaks maailmas arvatakse aga vanu traditsioone hoidvat Tanna saart Vanuatul. Seal on 24 h päevas suitsu ja tuld purskav Yasuri vulkaan, mis on maailma tegevvulkaanidest kõige kergemini ligipääsetav ja ohutult külastatav. Vulkaanis elavat vaimutaoline olend John Frum, jumalus, keda kummardavad paljud Tanna elanikud. Mõned teised Tanna külad austavad jumalana aga päris lihast ja luust inimest, Briti prints Philippi, kes teadagi elab Inglismaal. Antropoloogid ja religiooniuurijad nimetavad Frumi ja Philipi tagasituleku ootajate uskumusi, imelisi jutte-laule läänlaste jaoks uskumatult veidraid rituaale kargokultuseks. Osasid  Tanna külasid, kus vaid peenisevööga või rohuseelikuga inimesi kohtab, nimetavad turistid vahel kiviaja küladeks.

Õpetatud Eesti Seltsi aastakoosolek toimub kolmapäeval, 24. jaanuaril 2018 kell 16.15 Jakobi 2-224.

Seltside ajaloos on tavalised tõusu- ja mõõnaperioodid, mis tingitud eelkõige ühiskondlik-poliitilistest oludest. Õpetatud Eesti Seltsi ajaloos on olulised eestlaste kultuurrahvaks kujunemise kõrval riigikorra muutused. Kuni 1919. aastani oli kaks suuremat perioodi, mis mõlemad lõppesid langusajaga: rahvavalgustusliku tegevuse (1838-1856(8)) ja teadusseltsiks kujunemise periood (1870ndad – sajanadi lõpp). Eest Vabariigi ajal saabus seltsi hiilgeaeg, Aastatel 1940-1950 oli selts poliitikute ja ajaloosündmuste meelevallas. 1988. aastal algas taas stabiilse tegevuse periood. ÕES on suutnud muudatustega kaasas käia ja leida ajajärgule sobiva tegevusvaldkonna, vaid totalitaarvõimu keeldudele-käskudele jäädi alla. 

Õpetatud Eesti Seltsi ja Tartu Ülikooli ühine konverents “Teel iseseisvusele. Eesti inimesed ja Vene revolutsioonid 1917” toimub kolmapäeval, 15. novembril kell 9-17 TÜ ajaloo muuseumi valges saalis

Sada aastat tagasi toimunud Vene revolutsioonid muutsid nii maailmakaarti kui maailmapilti. Paljude teiste seas puudutasid need revolutsioonid ka Eestit, eestlasi ja eestimaalasi. Seepärast on põnev püüda selgitada ja tõlgendada tollaseid sündmusi kaasaegsete vaatenurgast, tuginedes eelkõige inimesekesksetele ja igapäevastele allikatel. Me peame silmas nn egodokumente nagu kirjad, päevikud, mälestused; kaasaegseid Eestis ja Venemaal ilmunud meediaväljaandeid, poliitilise ajaloo suurtest narratiividest puutumata jäänud igapäevasemaid arhiiviallikad jms. Probleemide ring on lai: kas ja miks olid eestlased vastuvõtlikud erinevatele poliitilistele ideedele ja suundumustele, milliseid propagandavõtteid kasutati inimeste vaadete mõjutamiseks eestikeelsetes ajalehtedes, millised ootused ja lootused olid eestlastel Veebruarirevolutsioonile, kuidas mõjutasid revolutsioonisündmused inimeste igapäevaelu Eestis ja Venemaal, Venemaa Asutava Kogu valimised ja eestlaste osavõtt sellest jpm. Eraldi tähelepanu all on inimsaatused ja eluplaanid, olgu need siis Sangaste kandi talupojad, sõjavangist saabuvad eesti mehed või Eesti Vabariigi poliitikas ja teaduselus võtmerolli mänginud ühiskonnategelaste omad. Konverents tõotab tulla põnev, sest  analüüsitakse seni käsitlemata allikaid ja vaadeldakse ka tuttavamaid isikuid või sündmusi uuest ja isiklikumast või inimlikumast perspektiivist.