13.04.22 ÕES koosolek: Liisi Veski “Üldhuvi ja ühiseluline solidariteet: Poola aprillikonstitutsiooni mõjust 1937. aasta Eesti põhiseadusele ja Pätsi vaikivale ajastule”

Olete oodatud järgmisele Õpetatud Eesti Seltsi koosolekule, mis toimub kolmapäeval, 13.aprillil 2022 kell 16.15 Jakobi 2-230.
Ettekande peab Liisi Veski teemal “Üldhuvi ja ühiseluline solidariteet: Poola aprillikonstitutsiooni mõjust 1937. aasta Eesti põhiseadusele ja Pätsi vaikivale ajastule”

28. juulil 1937 võttis Rahvuskogu vastu uue põhiseaduse, mille kinnitas mõni nädal hiljem riigivanem Konstantin Päts. Kehtima hakkas põhiseadus suurte üleriigiliste pidustuste saatel 1938. aasta jaanuaris. Võimalust uut põhiseadust ette valmistada oli Päts aga otsima asunud juba vahetult pärast 1934. aasta riigipööret. Loodavale põhiseadusele leidis ta otsese eeskuju 23. aprillil 1935 vastu võetud presidentaalses Poola konstitutsioonis.

Ettekandes annan ülevaate Eesti 1937. aasta põhiseaduse kujunemisest, keskendudes selle 2. peatükile ja 1938. aasta kevadel vastu võetud täiendavatele seadustele. Vaatlen, kuidas mõjutas Eesti põhiseaduse keelt Poola põhiseadus ja selle autorite põhjendused „aprillikonstitutsiooni“ aluspõhimõtete kohta.

Näitan, et ehkki Konstantin Päts andis põhiseaduse koostamiseks esialgsed juhtnöörid ja jälgis protsessi pingsalt, kujunes põhiseaduse lõplik tekst ja tonaalsus siiski tuliste arutelude ja vastandlike vaadete pingeväljas. Rekonstrueerin mõnede Pätsi siseringi kuuluvate isikute, eelkõige Põhiseaduse koostamise erikomisjoni kuulunud Eduard Laamani ja Ado Anderkopi katsed Poola põhiseaduse mõju vähendada. Arutlen, kui tulemuslikuks võib nende tegevust pidada.

Ettekande taustal on üldisemad ja kontseptuaalsemad küsimused:

– Kas ja millisel moel kujunes 1930. aastate presidentaalne Poola Pätsi režiimi vaimseks eeskujuks? Mil määral seda mõju avalikkuses teadvustati?

– Miks võtsid mitmed Kesk- ja Ida-Euroopa autoritaarsed valitsused 1930. aastatel vastu uusi põhiseaduseid ja kuivõrd võisid nad selles üksteist mõjutada?

30.03.22 ÕES koosolek: Janet Laidla ja Lembi Anepaio: “Eesti doktorikraadiga naised Teise maailmasõjani”

Olete oodatud järgmisele Õpetatud Eesti Seltsi koosolekule, mis toimub kolmapäeval, 03.märtsil 2022 kell 16.15 Jakobi 2-230.
Ettekande peavad Janet Laidla ja Lembi Anepaio teemal “Eesti doktorikraadiga naised Teise maailmasõjani”

Ettekande eesmärk on esmalt kaardistada ja süstematiseerida meie senised teadmised varastest doktorikraadiga naistest, kellel on otsene seos Eestiga (päritolu, rahvus, oluline osa eluteest). Miskipärast peame „esimeste“ teemat oluliseks ning hetkel liigub nii populaarteaduslikus ajalookirjutuses, veebientsüklopeediates ning ajakirjanduses erinevaid versioone, kes need „esimesed“ ikkagi olid. Toome esile ka järjestuse koostamise keerulised aspektid (eeskätt rahvusliku enesemääramise küsimuse).

Ettekandes analüüsime nende naiste teekonda doktorikraadini ning sealt edasi nii palju kui meie tänased teadmised seda võimaldavad, sest kõige halvemal juhul on meil teada isiku perekonnanimi ja väidetav kaitsmise aasta, paremal juhul on säilinud elulookäsitlusi ja mälestusi.
Viimase aspektina toome näiteid naistest, kes vaadeldaval perioodil peaaegu jõudsid doktorikraadini ning püüame arvata, mis selle lõplikku vormistamist takistas.

16.03.21 ÕES aastakoosolek: Taavi Pae “Majandinimed Eesti NSV-s”

Head seltsi liikmed!
Olete väga oodatud Õpetatud Eesti Seltsi aastakoosolekule, mis toimub 16. märtsil kell 16.15 Jakobi 2-230.
 
Kavas on ÕES esimehe Taavi Pae ettekanne “Majandinimed Eesti NSV-s“
 
Iga poliitiline võim proovib luua endale sobiva tegevusruumi, mille osaks on ka kohanimed. Ettekandes käsitlen ühte omanäolist kohanimetüüpi, mis levis kõikjal üle Nõukogude Liidu – majandinimed. Nõukogude põllumajandussüsteem põhines kolhoosidel ja sovhoosidel. Neil kõigil oli ka oma nimi, mis paljudel juhtudel lähtus nõukogude ideoloogiast. Eestis toimus majandite (sund)loomine 1940. aastate lõpus. Pea täielikult eraomandil põhinev põllumajandussektor pidi lühikese ajaga asuma kollektiviseerimise teed ja Eestis tekkis ligi 3000 majandit. Üsna pea selgus, et majandid osutusid liiga väikseks neid hakati liitma. Ettekandes analüüsingi majandinimesid nii sisulises kui ka ajalises perspektiivis.
Järgneb aastakoosolek, mille päevakorras on:1) Juhatuse 2021. aasta tegevuse aruanne2) Revisjonikomisjoni aruanne3) Juhatuse ja revisjonikomisjoni valimine
4) ÕESi stipendiumi väljakuulutamine.
Aastakoosolekule järgneb ÕESi aastaraamatu 2020 esitlemine ruumis Jakobi 2-217.

02.03.21 ÕES koosolek: Heiko Pääbo: “Identiteediloome Eesti ajalooõpikutes: rahvusliku meie ja oluliste teiste kuvand”

Olete oodatud järgmisele Õpetatud Eesti Seltsi koosolekule, mis toimub kolmapäeval, 2.märtsil 2022 kell 16.15 Jakobi 2-230.
Ettekande peab Heiko Pääbo teemal “Identiteediloome Eesti ajalooõpikutes: rahvusliku meie ja oluliste teiste kuvand”

Ajalooõpikud on olnud oluliseks meediumiks, mis vahendab rahvuslikku lugu, läbi mille luuakse ühine arusaam, kes on need inimesed, kes selle rahva hulka kuuluvad, milliste võtmesündmustega on kokku puututud ning miks me oleme need, kes me täna oleme. See lugu aitab kaasa rahvusliku ühtekuuluvustunde hoidmisele, kuid samas on need lood ka vahend, millega eristatakse kollektiivset meie gruppi olulistest teistest, kelle suhtes oma identiteeti konstrueeritakse. Ettekanne analüüsib seda, kuidas Eesti ajaloo viimase põlvkonna õpikutes on proovitud läbi kahe erineva prisma (rahvuslik ajalookäsitlus ja territoriaalne ajalookäsitlus) presenteerida Eesti ja eestlaste lugu. Ettekanne vaatab, milline on meie grupi roll ja kuidas presenteeritakse meie jaoks olulisi teisi (sakslasi ja venelasi).

Kõik oodatud!

15.12 ÕES koosolek: Tiit Rosenberg: “Perekond Oldekopid eestluse ja saksluse vahel”

Olete oodatud järgmisele Õpetatud Eesti Seltsi koosolekule, mis toimub kolmapäeval, 15. detsembril 2021 kell 16.15 Jakobi 2-230.
Ettekande peab Tiit Rosenberg teemal “Perekond Oldekopid eestluse ja saksluse vahel”
Ettekandes käsitletakse Läänemaal Haimre talupojaperest sirgunud ja Tallinnas käsitöölisena  edukalt hakkama saanud  esimese põlvkonna linlase perekonnast võrsunud ja Tartu Ülikoolis akadeemilise hariduse saanud teise põlvkonna esindajate identiteeti  perekond Oldekopi näitel. Rätsepmeistri Mihkel Oldekopi (1849-1910) viis poega said kõrgema hariduse 20. sajandi algul.

Neist  Dr.med Arnold Oldekop (1879-1953) , Tallinna Keskhaigla arst, osales arstina ka Vabadussõjas, lahkus 1941 perega Saksamaale, kus tegutses edukalt arstina. Tema pojast Werner Oldekopist (s.1927) sai nimekas Saksa tuumafüüsik ja tehnikateadlane.
Advokaat Woldemar Oldekop (1881-1921) tegutses Tallinnas, oli 1917 linnavolinik. Neid on peetud baltisakslasteks.
Dr.phil Hans Odekop (1883-1924) oli üks Eesti Vabadussõja kangelasi ja esimene üldajaloo professor Tartu Ülikoolis.
Evald Oldekop (1885-1952) oli eesti õpetlane-hüdrobioloog ja bioloogiafilosoof, kes tegutses elu lõpuni Eestis.

Gerhard Oldekop  (1890-1914) oli Riia PI tehnikaüliõpilane, kes langes Vene ohvitserina I maailmasõja algul.

Kõik oodatud!

17.11 ÕES koosolek: Mart Tšernjuk “Hiina uuringute ajaloost, hetkeseisust ja tulevikust Eestis”

Olete oodatud järgmisele Õpetatud Eesti Seltsi koosolekule, mis toimub kolmapäeval, 17.novembril 2021 kell 16.15 Jakobi 2-230.

Ettekande peab Mart Tšernjuk teemal “Hiina uuringute ajaloost, hetkeseisust ja tulevikust Eestis”.

Ettekandes antakse ülevaade hiina uuringute ajaloost Eestis, alates 19. sajandi lõpust kuni tänapäevani välja. Kuigi teaduslik sinoloogia sai tuule tiibadesse 20. sajandi teisel poolel, siis üksikuid hiina keelt ja kultuuri puudutavaid kirjutisi ilmus juba ka varem. Ettekandes tuuakse välja olulisimad eesti keelde tõlgitud hiina tekstid ning tutvustatakse nende tõlkijaid. Kuid lisaks sellele räägitakse ka kaasaegse Hiina ühiskonna ja kultuuri uurimisest. Lõpetuseks vaatame, millised võiksid olla sinoloogia lähituleviku perspektiivid Eestis.

Kõik oodatud!

03.11 ÕES koosolek: Sven Vabar “Mehis Heinsaar ja kapitalismi igavus”

Olete oodatud järgmisele Õpetatud Eesti Seltsi koosolekule, mis toimub kolmapäeval, 3. novembril 2021 kell 16.15 Jakobi 2-230.

Ettekande peab Sven Vabar teemal “Mehis Heinsaar ja kapitalismi igavus”.

Mehis Heinsaare looming on endiselt väga populaarne – vaatamata sellele, et ta ei ole viimasel aastakümnel olnud kuigi produktiivne kirjanik, samuti ei ole tema looming olnud kunagi “päevakajaline”, ta ei tegele otsesõnu moeteemade või sotsiaalsete probleemidega. Oma loomingus vastandub ta läbivalt pigem väikekodanlikule perekonnaelule. Käesolev ettekanne ent püstitab hüpoteesi, et Heinsaare menu lugejate hulgas on siiski ühiskondlikku laadi. Vastandina kapitalismile, mis on Eesti taasiseseisvuse kolme kümnendi jooksul aina süvenenud ja kõikevaldavamaks muutunud ning mis on oma olemuselt lihtne ja ühemõõtmeline (selleks mõõtmeks on raha), pakub Heinsaar välja oma paljumõõtmelisi labürintlikke reaalsusi.”
Kõik oodatud!

20.10 ÕES koosolek: Harry Liivrand “August von Kotzebue eksliibrisest. Ikonograafilisi märkmeid”

Olete oodatud järgmisele Õpetatud Eesti Seltsi koosolekule, mis toimub kolmapäeval, 20.oktoobril 2021 kell 16.15 Jakobi 2-230.

Ettekande peab Harry Liivrand teemal “August von Kotzebue eksliibrisest. Ikonograafilisi märkmeid”

August von Kotzebue (1761 – 1819) sünnist möödub tänavu maikuus 260 aastat. Selle saksa ja eesti kultuuriruumi kuuluva mitmekülgse kirjandusgeeniuse ja estofiili isikliku bibliofiilse ajalooga seotud visuaalseks märgiks on tema eksliibris. Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu baltikaosakonna rikkalikes kogudes leidub ainult 3 eksliibrist 18. sajandist, nende hulgas on aga ka Kotzebue vapieksliibrisega kümme raamatut, kuid neid kirjaniku omanikumärke  pole uurijad veel lähemalt käsitlenud. Oma lühikeses ettekandes analüüsin ma Kotzebue eksliibrist selle omaniku identiteedi peegeldajana võrdlevalt mõne tema kaasaegsete baltisaksa eksliibristega, ja ühtlasi lootuses, et tulevik toob lisateavet ka Kotzebue enda raamatukogu saatuse kohta (teadaolevalt on talle kuulnud eksliibrisega raamatuid ka Tartu Ülikooli Raamatukogus, Eesti Rahvusraamatukogus, Eesti Ajaloomuuseumis). Baltika osakonnas asuvad Kotzebuele kuulunud vappeksliibrisega raamatud käsitlevad ajalugu. Kotzebue aadeldati 1785. aastal (aadlikuks sai alates kolleegiumiassessori auastmest, mille ta pälvis juba 1783. aastal kui Tallinna tsiviilkohtu assessorina tööle siirdus) ning samal aastal nimetati ta Eestimaa kubermanguvalitsuse tsiviilkohtu presidendiks. Seetõttu on värske vabahärra tiitliga aadlimehe eksliibrise keskne osa vapikilp. Pilditerviku seisukohalt moodustab vapikujundile sobiva neutraalse tausta punktviirutusega ehk punktmaneeris  tagapõhi, tuues reljeefselt välja kilpi ümbritseva barokselt lookleva raami ja rüütli kiivri koos viimast piiravate tammelehtedega. Kiivrit kroonivad paabulinnusuled – väga armastatud element heraldikas – rõhutavad pidulikkust. Kuid paabulinnusuled sümboliseerivad kristlikus allegoorias ka kõikenägevat jumalat ning väga mitmesugustel teemadel resoluutselt ehk jumalikult positsioonilt sõna võtnud August von Kotzebue puhul osutavad need suled isegi ülekantud tähenduses tema isiku kõrgele eneseteadvusele.
Kõik oodatud!

22.09 ÕES koosolek: Juhan Saharov “Isemajandamisest suveräänsuseni: „mõistete revolutsioon“ Eesti NSV-s 1987-88”

Olete oodatud järgmisele Õpetatud Eesti Seltsi koosolekule, mis toimub kolmapäeval, 22. septembril 2021 kell 16.15 Jakobi 2-230.

Ettekande peab Juhan Saharov teemal “Isemajandamisest suveräänsuseni: „mõistete revolutsioon“ Eesti NSV-s 1987-88”.

Briti ajaloolane Archie Brown nimetas 1989. aastal perestroikat „mõistete revolutsiooniks“, pidades silmas NSVL keskvõimu poolt kasutusele võetud uute mõistete (nagu „õigusriik“, „pluralism“ jm) olulisust reformide radikaliseerumisel. Sarnane, ent veelgi radikaalsem oli Eesti NSV-s aastatel 1987-88 toimunud protsess, milles kerkisid esile mõisted „isemajandamine“, „tulevikustsenaariumid“ ning „suveräänsus“. Ettekanne toob välja, kuidas mõiste „isemajandamine“ pidev laiendamine 1987. aasta lõpul ja 1988. a alguses avaldas olulist mõju võitlusele keskvõimuga. Ettekande aluseks on selle aasta juunis Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritöö „From Economic Independence to Political Sovereignty: Inventing „Self-Management“ in the Estonian SSR“, mille üks peamiseid väiteid on, et Eesti NSV-s toimus aastatel 1987-88 spetsiifiline mõistelise muutuse protsess. Selle muutuse spetsiifika seisneb „väikeste“ ja tehniliste ekspertmõistete muutmisel poliitilise debati keskpunktiks hilistotalitaarses poolsuletud süsteemis. Teiseks, selle protsessi käivitajaks saab olla „mõisteline innovatsioon“ – see on tegevus, mis lisaks termini varasema tähenduse muutmisele tekitab ka uue platvormi mõiste edasiseks laienduseks ning teiste mõistete esiletõusuks. Alates 1941. aastast ENSV plaanimajanduses kasutusele võetud raamatupidamistermini (ettevõtte „isemajandamine“) tähenduse innoveerimisest 1987. aastal sai kogu vabariigi teadlaskonda mobiliseeriv platvorm, mis kulmineerus „suveräänsuse“ esiletõusuga 1988. a keskel.

Ettekande teine fookus on Eesti NSV teadlaskonna rollil neis muutustes. Intellektuaalide ja teadlaste roll 1987.-88. a sündmustes on küll üldiselt tunnustatud (loomeliitude pleenum,  Rahvarinde loomine jne), ent samas ei ole vaadeldud teadlaste poolset poliitilise keele „hõivamist“ läbi pikema perioodi rekonstruktsiooni. Areng teadlaskonna ja poliitilise (otsustusprotsessi) keele vahel Eesti NSV-s ei seisnud lahus maailmas toimunud samalaadsest protsessist 1960.-1980. aastatel. Siinsed arengud olid seotud ülemaailmses teaduskogukonnas esile kerkinud uute distsipliinidega nagu süsteemiteooria, juhtimisteadus, globaalprobleemide- ja tuleviku-uuringud. Mainitud valdkondade argumendid ja mõistestik said intellektuaalseks raamistikuks ka Eesti NSV sotsiaal- ja loodusteadlastele, mida oli võimalik kasutada poliitikasse sisenemisel perestroika tulekul 1985. aastal. Ettekanne vaatleb kuidas üks neist, globaaluuringutest pärit tulevikustsenaariumi meetod panustas isemajandava vabariigi projekti sündi 1987. aastal.

Kõik oodatud!

http://oes.ut.ee/

12.05. ÕES aastakoosolek: Marju Luts-Sootak “Tartu ülikooli õigusteaduskonna “hea elu” Saksa okupatsiooni ajal 1942–1944“

Olete oodatud Õpetatud Eesti Seltsi aastakoosolekule, mis toimub 12. mail kell 16.15 Teamsis https://bit.ly/3upixbT

 

Kavas on ÕES aseesimehe Marju Luts-Sootaki ettekanne “Tartu ülikooli õigusteaduskonna “hea elu” Saksa okupatsiooni ajal 1942–1944“

Pikemas perspektiivis oli sakslastel plaan eesti ülikool likvideerida ning rajada Tartusse saksakeelne Ostland-Universität zu Dorpat, kuid selle teostamisele sõja ajal veel ei asutud. Järk-järgult teaduskondi taasavades lasti Tartu ülikoolil jätkata eestikeelse õppeasutusena. Õigusteaduskonna õppetööd ei lastud alustada esimeste taasavatud teaduskondadega koos 1942. aasta jaanuarist, vaid alles sama aasta sügisel oktoobris-novembris. Eksameid hakkasid õppejõud küll juba aasta alguses vastu võtma, et anda lõpukursuste tudengitele võimalus õpingud lõpetada. Nagu üldse humanitaar- ja sotsiaalteaduste erialad, nii kuulus ka õigusteadus nende hulka, kus kehtisid piirangutega sõjaeriõppekavad (sks Kriegssonderlehrgang). Samas ei saanud need piirangud olla väga ranged, sest õpetati ja eksamineeriti enam-vähem samades ainetes mis enne nõukogude okupatsioonigi. Õppejõude oli küll teaduskonnas palju vähemaks jäänud ja kõikide allesjäänute koormus märkimisväärselt kasvanud. Milles seisnes siis õigusteaduskonna elu „headus“? Tähelepanuväärselt palju kaitsti (teadus-)magistritöid, ehkki see pidi olema põhimõtteliselt keelatud ja igal üksikul juhul tuli taotleda eraldi luba. Veelgi enam hakkab silma, et õigusteaduskonna teaduslik uurimistöö oli rahastatud paremini kui eales varem või hiljem – õigusteaduskonna õppejõudude uurimisteemad kuulusid kõik kas sõjalise tähtsusega A-teemade ja sõjajärgseks ülesehitamiseks vajalike B-teemade hulka ja peale selle oli ka päris rikkaliku erirahastusega teema.

Ettekandele järgneb aastakoosolek, mille päevakorras on:
1) Juhatuse 2020. aasta tegevuse aruanne
2) Revisjonikomisjoni aruanne
3) Juhatuse ja revisjonikomisjoni valimine
4) Uued liikmed
5) ÕESi stipendiumi väljakuulutamine
6) Aastaraamatu tutvustus